Maapäevad: Üleliivimaaline Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia segunemine eelkristlike uskumuste ja kommetega, nt pühakutekutus. Jätkati ohverdamist, seisuste kooskäimine, kus otsustati tähtsamaid Liivimaad puutudavaid asju. Konsensuse peapiiskopi vaheline rivaalitsemine. Mõlemad soovisid saada juhtivaks jõuks Liivimaal, nõidumist, ennustamist jms. Kabelite ehitamine muistsetesse kultuskohtadesse. Kirikupühad nõude tõttu ei jõutud tihti kokkuleppele. Pärisorjus: Pidid tegema mõisa põllul tööd ja mida kellele teine alluma peaks. Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja sulasid kokku vanade tähtpäevadega. Gooti stiil: kunstistiil Euroopas 12. – 16. Saj, selle rohkem tekkis mõisu seda rohkem arvasid mõisnikud et neil on õigus tööle sundida. Siis alluksid ordu juhtkonnale
ALEKSANDER BORODIN (1833-1887) Loomingu iseloom ning sümfooniad: Borodin on tugeva isikupära ja rahvusliku helikeelega komponist. Tema mehine ja jõuline muusika kannab kuulaja muistsetesse vägilasaegadesse. Rahulikult ja laialt, arhailiste meloodiliste ja harmooniliste kujundite abil jutustavad tema teosed iidsest minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Borodinit nimetatakse vägilasooperi, vägilassümfoonia loojaks. Eriti palju vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntakse kui "Vägilassümfooniat", mis valmis aastal 1876. Selle alapealkirja andis Stassov, toetudes ühele jutuajamisele Borodiniga, kes
17-a. läheb õppima kirurgilise arstiteaduse akadeemiasse, kus hakkas kujunema teadlaseks. 29-a .oli rahvusvaheliselt tuntud, sai keemia professori tiitli. Liitus Balakirevi ringiga 9 a-lt. Pidi ennast jagama keemia ja muusika vahel. Muusika jäi pühapäevadeks. Maailmatuntud helilooja. Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud: ooper "Vürst Igor", Bõlina ooper, 2 sümfooniat, kümmekond laulu, keelpillikvartette. Looming: rahvusliku isikupäraga helilooja. Muusika viib kuulaja Vene muistsetesse vägilasaegadesse, meloodiad rahulikud, arhailiselt laiad (vanaaegsed). Meloodia ja harmoonia venepärased. Teosed minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Palju vägilaslikkust on II sümfoonias "Vägilassümfoonia". I vaatuses püütud anda pilt vägilaste kokkukutsumine veetsele (koosolek). II osas räägitakse gusli saatel vanadest bõliina lugudest. IV osa Finaal on hoogne ja rõõmus peopilt.Ooper "Vürst Igor"e. "Vägilase ooper" aluseks 12. saj.
Vastureformatsioon · Katoliku kiriku otsene vastutegevus · Taastada vana kord · Paavst Gregorius XIII teostas 1582.a kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas tänapäevani kehtivale kalendrile. · Hispaania oli reformatsiooni vastu, seal korraldati üle 100 avaliku ketserite põletamise, kus korraga võidi tuleriidale heita 80-90 inimest. F. Petrarca pärast antiikaega esimene poeet. ''Africa'' G. Boccaccio ''Decameron'' L. Valla kriitiline suhtumine muistsetesse autoriteetidesse ''Constantinuse kinkeürik'' N. Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. ''Valitseja'' Toskaana murdest kujunes Itaalia keel. E. Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja. ''Nurruse kiituis'' Thomas More Inglise humanist, hariduselt jurist, peaminister. ''Utoopia'' W. Shakespeare renessansskirjanduse suurkuju
kus ta hakkas kujunema teadlaseks. 29. aastaselt oli ta juba rahvusvaheliselt tuntud keemikuna ning sai keemia professori tiitli. 3 Teosed: Ta on maailmatuntud helilooja, kuid teoste arv on üliväike. Tuntumad teosed on: ooper "Vürst Igor", Bõlina ooper ning 2 sümfooniat ja kümmekond laulu ja keelpillikvartette. Looming: rahvusliku isikupäraga helilooja. Muusika viib kuulaja Vene muistsetesse vägilasaegadesse. Meloodiad on rahulikud, arhailiselt laiad (vanaaegsed). Meloodia ja harmoonia on venepärased. Teosed on minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Palju vägilaslikkust on II sümfoonias "Vägilassümfoonia". I vaatuses on püütud anda pilt vägilaste kokkukutsumine veetsele (koosolek). II osas räägitakse gusli saatel vanadest bõliina lugudest. IV osa Finaal on hoogne ja rõõmus peopilt. Ooper "Vürst Igor" e. "Vägilase ooper" aluseks on 12
poeet ja teadlane. Ta oli esimene poeet, peale antiikaega, keda loomingu eest avalikult pärjati. Tuntuks sai ta tänu luule sonetid ja eepiline poeem. · Goovanni Boccaccio (1313-1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Tema kuulsaimaks teoseks on ,,Decameron". See mõjub inimliku elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal. · Lorenzo Valla (1407-1457) Itaalia humanist ja õigusteadlane. Ilmutas järjekindlat kriitilist suhtmuist muistsetesse autoriteetidesse. · Niccolo Machiavelli (1469-1527) Oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. · Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane. Ta avaldas koos komentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis ka selle ladina keelde ning vaidlustas sellega kogu keskaja käibinud Vulgata autoriteedi. · Thomas More (1478-1535) Inglise humanist, kes oli hariduselt jurist. Tundis huvi kreeka keele ja kultuuri vastu
Vana- Liivimaa Ristisõdade põhjused: *Hamburgi- Bremeni piiskopi tahe taastada oma kiriku liidripositsioon P-Eur. *Saksa kaupmeeste huvi kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Saksimaa ja Vestfaali rüütlite soov paremaid valdusi oma vendadele ja poegadele saada. *tsistertslaste ordu mungad. Liivlaste alistamine 1206-1207:*Meinhard 1186- pani aluse väiksele kristlikule kogudusele.*Berthold 1196- ristisõda(1000 meest)*Albert- ehitas Riia linna 1201 saksa asunike tarvis, Kristuse Sõjateenistuse Vendade *ordu(mõõgavendade ordu) 1202*Kaupo ja osade liivlaste enda poole võitmine*Majandusliku kasu lubamine. Latgalite alistamine 1208:*lootus saada sõjalist abi eestlaste vastu*vastupanu ei osutatud. Käik Eestimaale:1208 Sakala ja Ugandi. Korraldati vasturetki Liivl ja latg aladele. Läänem ja saarl ka.1210 Ümera lahing. 1217 ugalaste ja sakslate ühine sõjakäik Venemaale. 1217 21. sept Madisepäeva lahin...
Domineerib vokaalzanr Satiiriline laul "Kirp" Ooperid: - "Boriss Godunov" - "Hovanstsina" Klaverisüit "Pildid näituselt" Orkestripilt "Öö lagedal mäel" ALEKSANDR BORODIN (1833-1887) Andekas keemik ja suur muusik 29-a liitus Balakirevi ringiga Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud Meloodiad voolavad ja laulvad Lemmikteemad: rahvakangelased ja vägilased Eeskujuks Mihhail Glinka looming Eratundides õppis muusikat LOOMING Muusika viib kuulaja vene muistsetesse vägivallaaegadesse Ooper "Vürst Igor" Sümfoonia nr 2 ("Vägilassümfoonia") Sümfooniline poeem "Kesk-Aasia steppides" Keelpillikvartett KORSAKOV (1844-1908) 19.sajpopulaarsemaid vene heliloojaid Lapsena tahtis saada meremeheks 1871.a õppejõud Peterburi Konservatooriumis 1874.a töötas dirigendina 1883-1894 õukonnakapelli dirigent Peterburi Konservatoorium kannab tema nime LOOMING Rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad Poeetiliselt programmiline
Ooperid: - “Boriss Godunov” - “Hovanštšina” Klaverisüit “Pildid näituselt” Orkestripilt “Öö lagedal mäel” ALEKSANDR BORODIN (1833-1887) Andekas keemik ja suur muusik 29-a liitus Balakirevi ringiga Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud Meloodiad voolavad ja laulvad Lemmikteemad: rahvakangelased ja vägilased Eeskujuks Mihhail Glinka looming Eratundides õppis muusikat LOOMING Muusika viib kuulaja vene muistsetesse vägivallaaegadesse Ooper “Vürst Igor” Sümfoonia nr 2 (“Vägilassümfoonia”) Sümfooniline poeem “Kesk-Aasia steppides” Keelpillikvartett NIKOLAI RIMSKI- KORSAKOV 19.saj populaarsemaid vene heliloojaid (1844-1908) Lapsena tahtis saada meremeheks 1871.a õppejõud Peterburi Konservatooriumis 1874.a töötas dirigendina 1883-1894 õukonnakapelli dirigent Peterburi Konservatoorium kannab tema nime LOOMING
Fernando II Katoliiklane Gustav I Vasa Renessanss ja humanism Varauusaja algul, XVI saj, levisid renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze Francesco Petrarca (1304-1374) oli pärast antiikaega esimene poeet, keda loomingu eest avalikult pärjati Lorenzo Valla (1407-1457) oli üks neid Itaalia humanistlikke õpetlasi, kes ilmutas järjekindlat kriitilist suhtumist muistsetesse autoriteetidesse Niccolo Marchiavelli (1469-1527) on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli oma ajastu silmapaistvam mõtleja, kelle mõju oli tunda peaaegu kogu varauusaegses Euroopas Thomas More (1478-1535) Inglise humanist, hariduselt jurist, sai parlamendi liikmeks keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline Mikolaj Kopernik (1473-1543) jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber
17-a. läheb õppima kirurgilise arstiteaduse akadeemiasse, kus hakkas kujunema teadlaseks. 29-a .oli rahvusvaheliselt tuntud, sai keemia professori tiitli. Liitus Balakirevi ringiga 29 a-lt. Pidi ennast jagama keemia ja muusika vahel. Muusika jäi pühapäevadeks. Maailmatuntud helilooja. Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud: ooper "Vürst Igor", Bõlina ooper, 2 sümfooniat, kümmekond laulu, keelpillikvartette. Looming: rahvusliku isikupäraga helilooja. Muusika viib kuulaja Vene muistsetesse vägilasaegadesse, meloodiad rahulikud, arhailiselt laiad (vanaaegsed). Meloodia ja harmoonia venepärased. Teosed minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Palju vägilaslikkust on II sümfoonias "Vägilassümfoonia". I vaatuses püütud anda pilt vägilaste kokkukutsumine veetsele (koosolek). II osas räägitakse gusli saatel vanadest bõliina lugudest. IV osa Finaal on hoogne ja rõõmus peopilt. Ooper "Vürst Igor" e. "Vägilase ooper" aluseks 12. saj. lõpust
kuhu tuli raha laduda. Kui põll oli lapitud, siis võeti see eest ära, seda tegi pruudivend, ja luges raha üle. Põllelappimisel laulis pruudivend: ,,Lappige, põlle, lippige põlle kaupmees andnud katkise põlle!" peiupoisid tõid pulmalisi ükshaaval põlle paikama, vastupuiklejaid vägisi. Kogutud raha jäi mõrsjale. Noorikuga tantsimine oli pulmatseremoonia vältimatu osa. Arvestades tantsimise funktsiooni muudelgi puhkudel, näib ka nooriku tantsitamine algselt kuuluvat muistsetesse viljakus-või sigivusrituaali. Hiljem on sellele otsitud muid seletusi. Noorik pidi oskama hästi tantsida. Mida paremini noorik tantsis, seda rohkem teda kiideti ja peeti lugu. Erandlik on teade Tõstamaalt, mille järgi nooriku tantsitamisega ,,tantsiti pulm katki", s.o. lõpetati pulmapidu. Esimene pulmapäev peiukodus lõppes noorpaari tseremoniaalse, vastavate kommete ja laulude saatel magamaviimisega. Väga levinud oli komme panna
poeetide ja kunstnike vastu. Eeskuju võeti antiikkultuurist. Kunstnikud matkisid kreeka ja Rooma kunsti ning kujutasid ka alasti inimkeha, see viis anatoomia tundmaõppimisele. Nt lahkas renssansikunstnik Leonardo da Vinci laipu, et inimkeha täiuslikult kujutada. Kirjandusest oli hea kirjutaja Giovanni Boccaccio, kelle tuntuim teos oli Decameron, mis on kirjutatud katkujärgsetel aastatel. Lorenzo Valla oli humanistlik õpetlane, kes suhtus kriitiliselt muistsetesse autoriteetidesse. Kõige rohkem kuulsust tõi talle Contantiniuse kinkeüriku võltsimise paljastamine, tegelikult oli see Pippin Lühikese ajal. Niccolo macchiavelli oli poliitfilsoofiale alusepanija, tema arvates oli Itaalia ideaalriik, kus sai olla vaid piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja. Uute ideede levikule aitas kaasa ka trükikunst. Johanna Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Need trükiraamatud olid odavad ja seega sai neid
○ rajati tavaliselt kihelkonna keskpunkti, vana pühapaiga lähistele; ○ kihelkonnakirikutes oli jumalausulasena ametis preester; ■ suur osa preestrites pärines Saksamaalt. ○ teenistus kirikus toimus ladina keeles- harimatutele eestlastele jäi sisu suuresti arusaamatuks. Linnad: ● Tekkisid saksa kaupmeeste äride huvides; ○ Liivimaale rajati esimesed linnad juba vallutuste ajal (Riia- 1201. aastal). ● Kujunesid muistsetesse kauplemispaikadesse ja teede ristumispunktidesse; ● Keskaegsed linnad olid õiguslikus mõttes iseseisvad, mille tagas maaisandalt saadud linnaõigus; ○ siiski oli linnades ka maaisanda valdusi, kus kehtisid tema, mitte linna seadused (Tallinnas Toompea). ● Eesti keskaegsed linnad: ○ Tallinn; ○ Tartu; ○ Paide; ○ Haapsalu; ○ Vana-Pärnu; ○ Uus-Pärnu; ○ Rakvere, ○ Narva;
chiefdom. Üks keskne asula ja selle valitseja(keskne pealik) sellele alluvad väiksemad asulad oma väiksemate pealikutega. Leiti aga ka, et võib olla kolmeastmelist st complex chiefdome. Suur, alam ja veel mingid kompleksid st kolm astet. Siis ameeriklane R. Carneiro leidis, et asi ikka liiga lihtne, et minimal,typical, ja maximal chifdom. Viimases siis kolm astet, esimeses areneb, teises kindlustunud kaks astet- pöööööö väga segane värk. Kõike seda siis püüti kanda muistsetesse tsivilisatsioonidele nt Urukile, Ameerikale jne. Paljud asjad, mida enne nim riikideks, muudeti chiefdomideks. Chervis?? oma dok töös 1970 -ndatel kirjeldas Kreeta losside teket kui ümberjaotamise tulemit. Väiksed orud, kus on looduslikud erinevused, ühes kohas saab kasvatada ühtesid teises kohgas teisi asju. 3000 a ekr siis kui sai alguse viinamarja- ja oliivi kasvatus tekkis vajadus hakata toodangut ümber jagada. Tunnistust sellest peavad andam leitud pitsatid jne
annaabi.ee 
