Kunda kultuuri kuuluv Pulli asula. Eesti vanim seni teadaolev kiviaja asulakoht paikneb Pärnu jõe põhjakaldal Sindi raudteesillast ülalpool Pulli küla juures. (Pulli avastamislugu. Eesti loodus 2007) Foto 1. Pulli asulakoht Juba enne selle asula avastamist 1967. aastal, oli möödunud sajandi alguskümnenditel Pärnu jõe alamjooksult tulnud välihulgaliselt arheoloogilisi üksikleide. Toona olid nende kogujateks peamiselt saksa soost asjaarmastajad. Muistise avastasid geoloogid. Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetriste liivakihtide alla, mis olid seotud sellega, et koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Juhuleide asus 1920.-1930. aastatel kirjeldama, süstematiseerima ja ise koguma materjali
Sisukord Sissejuhatus......................................................... 3 Eelrooma rauaaeg üldiseloomustus................. 4 Muistise üldiseloomustus.................................... 6 Savinõud.............................................................. 8 Kokkuvõte............................................................ 10 Sissejuhatus 2 Milline oli elu Eestis varasemal eelrooma rauaajal, seda ei teatud enne 1930. aastaid, sest vastava perioodi olemasolu veel ei teadvustatud. Tõuke selle perioodi
Muinasaeg kestis kuni XIII sajandini. Sellest ajajärgust ei tea me eriti palju, kuna kirjalikke märkmeid on vähe. Enamus meieni jõudnud informatsioonist selle aja kohta on tänu suulistele pärimustele, arheoloogilistele väljakaevamistele ning ,,Henriku Liivimaa kroonikale". Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist. Muistise avastasid geoloogid, kes märkasid vana kruusaaugu uurimise käigus mitme meetri paksuste liivakihtide all õhukest huumuseriba, mis sisaldas loomaluid. Järgnenud arheoloogilistel kaevamistel uuriti läbi üle 1100m2 suurune ala. Avastati mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamustest. Asulakohalt leitud orgaaniliste materjalide, nagu puusöe, loomaluude ja
arheoloogia' näol. Muististe uurimisel olulismal kohal nende tõlgendus. Muinaskultuuride uurimine Arheoloogilise uurimustöö metoodika Arheoloogiline uurimustöö Välitööd Arheoloogiline luure (maastiku inspetkeerimine) Muinasaegsete objektide otsimine ja fikseerimine. *Head luureajad on aprill, mai ja november, sest siis pole puudel lehti. Asulakohtades on muld tumedam kui põldudel. Muistise mõõmtine ja asukoha määramine, kaardile kandmine, jooniste ning fotode tegemine. Arheolaserskanneerimine - Lennukilt maapinda laseritega skanneerides luuakse kõrgusandmetega reljeefkaart. *Iga muinasmälestis tuleb võtta riikliku kaitse alla. Arheoloogilised kaevamised Kaevamine on kõige vastutusrikkam etapp, sest selle käigus muistis hävitatakse.
keeltesse. See on arheoloogia klassika, sest seal esialgsel moel põhjendas ära, miks on oluline selline jaotus. Muinaskultuuride uurimine. Arheoloogilise uurimistöö metoodika 3. loeng Arheoloogilise uurimistöö saab jagada kaheks: VÄLITÖÖD: 1. Arheoloogiline leire (leire), mida nimetati varem maastiku inspekteerimiseks 2. arheoloogilised kaevamised KAMERAALTÖÖD Arheoloogiline luure (leire) Muinasaegsete objektide otsimine ja fikseerimine: Muistise mõõtmete ja asukoha määramine, kaardile kandmine, jooniste ja fotode tegemine. Iga muinasmälestis tuleb võtta riikliku kaitse alla Arheolaserskannimine Lennukilt maapinda laseriga skannides luuakse kõrgusandmetega reljeefkaart. Eesti kohta saab reljeefkaarti vaadata Maa-ameti geoportaalis: http://xgis.maaamet.ee Selle põhjal on ka võimalus leida uusi muistiseid ja osata neid vorme tõlgendada. Tänu tehnika arengule on enne arheoloogilisi kaevamisi saada teada juba, mis
• Vanade kaartide ühitamine tänapäevastega • Huvipakkuvate paikade kontrollimine maastikul • Muistise tasandil: leiu-kontsentratsiooni-alade, võimalike huvipakkuvate konstruktsioonide leidmine • Leiukohtade markeerimine ja kaardistamine Asulakohtade leidmine • Kultuurkiht küntud põllul värvi järgi eristatav • Leidude otsimiseks parim värskelt kündmata põld, pärast vihma • Seda tüüpi muististe-otsimise tippajad kevadel ja sügisel Matmispaikade otsimine Sõltub kalmistu-tüübist, kõige keerulisem leida maapealse tähistuseta kalmistuid
matmispaigad, ohvrikohad, fossiilsed põllud. Iga kinnismuistise kohal on inimtegevuse tõttu tekkinud kiht, mis sisaldab mitmesuguseid orgaanilisi jäänuseid. Aegade jooksul on see jäänud pinnase ja/või teiste ajajärkude ehitiste alla. Kuna selline kiht on tekkinud üksnes seal, kus inimesed on kunagi elanud v tegutsenud ning see kajastab tolleaegse elukultuuri taset, nim seda kultuurkihiks. See on peamiseks uurimisobjektiks arheoloogilistel kaevamistel. Kultuurkihi paksus sõltub muistise iseloomust, selle kasutamisperioodi pikkusest ja intensiivsusest. Kultuurkiht võib olla nii ühe- kui ka mitmekihiline. Arheoloogiline kultuur kui teatud territooriumi muististe uurimisel on täheldatav ühtsus. Ühise alaga seotud muististe rühm, mida ühendab ka samast ajast pärinemine ja ühised tunnusjooned. Arheoloogia Lähedalt seotud antropoloogiaga ja ajalooga. Antropoloogia laiemalt on uurimus
Matuseid suhteliselt vähe. Maa-alused laibamatused, jalad põlvist kõverdatud. Maeti nii üksikult kui ka mitmekesi. Erilist lugupidamist selles kultuuris surnute vastu ei näidatud. Maalitud keraamika kultuuri hulka kuulub ka hilisneoliitiline Tripolje kultuur (u 4500 3000 eKr). Hõlmas põhiliselt Ukrainat, Rumeeniat ja Moldovat. Kultuuri keskus Dnestri jõe ülemjooksul ja ilmselt saigi ta alguse praeguse Ukraina aladel. Kultuur oli ekstensiivne. Tuntakse üle 1000 väga erineva muistise ning ilmselt esimest korda Euroopa esiajaloos on sellel kultuuril ka linnalisi jooni. Esimesed Tripolje kultuuri muistised avastati 1884. Rumeenias, esimesed uuringud toimusid 1909. Tavaliselt jagatakse kas 2-x või 3-x (varane ja hiline; 3.-ne jaotus põhineb keraamikal (A, B, C). 8 Kasvatati nisu, otra, hirssi, hernest. Peamiselt veised aga ka lambad, kitsed, sead. Varajasel Tripolje perioodil oli oluline jaht. Tunti ka vaske.
Sellisele luurele on võimalik kasut ka abivahendeid ( kaardid ja plaanid) ja eelteadmisi. Samuti võib kasut ka tehnilisi abivahendeid nt aeroarheoloogia , geofüüsikalisi meetodeid ( nt magnetluured). Tp olilisel kohal ka georadar. b)arheoloogilised kaevamised- muinasteadlaste uurimistöö . Kõige tähtsam ja eluliseim etapp, kaevamisel peab arvestama , et see on äärmiselt vastutusrikas, sest kui arheoloog kaevab ühe muistise läbi saab ta sealt informatsiooni, kuid ta hävitab selle objekti. Kaevatud ala ruudustatakse. Olulist informatsiooni annavad kaevandi seinad ( kaevandi profiil), et oleks võimalik jälgida erinevadi kihte. Peale kaevamist järgneb leidude konserveerimise , nummerdamise ja kogu kaevamistöö materjali korrastamine ning aruanne ning selle kõige tõlge ( mida kaevati, mida leiti, kes seal elas, mis ajast on säilmed pärit). Kääpaid kaevatakse lahti nt
kõige olulisem georadar, raadiolaineid saadetakse maapinnale ja 5 peegeldus joonistub arvutisse, siis on näha, millised anomaaliad kuskil on. Avastad, et selle koha peal on midagi lahti, sest seal ei ole kihid üleni looduslikud. Arheoloogid kasutavad vähe metallidetektorid, neid kasutavad aga aareteotsijad. 2) Arheoloogiline kaevamine on kõige vastutusrikkam uurimistöö etapp. Kaevamine hävitab muistise, ehkki saame sealt palju infot. Teine arheoloog samas kohas enam kaevata ei saa, tema saab ainult muistiseid vaadata jms. Tänapäeval eristame kahte tüüpi kaevamist nn uurimis - ehk plaanimiskaevamised ja päästekaevamised. Uurimiskaevamistel arheoloog ise valib objekti, mida kaevama hakkab. Päästekaevamistel on hädavajalik objekti kaevata, sest sinna plaanitakse mingit uut ehitist (teed, maja). 90% kaevamistest on päästekaevamised
annaabi.ee 
