Samas usutakse ka seda,et hing koheselt ei lahku, seepärast näiteks vene usu pooldajad peavad 40 päeva pärast inimese surma hingepalvet, et ikka hing taevasse pääseks. Niisiis on mingi osa Eesti muinasusundi killukesi ka tänapäeva kandunud ning nendest tavadest peetakse kinni. Tänapäeva eestlased usuvad paljuski sama, mida muinaseestlased. Eriti peavad tavadest kinni vanema põlvkonna inimesed, kuid ka noorem põlvkond võiks ennast Eesti muinasusundiga ja nende tänapäeva kajastustega rohkem kurssi viia ning mul jääb üle vaid loota, et neil on tahtmist seda teha.
kavatsustega enda ümbritseva suhtes. Peale Eesti alade vallutamisi Taani kuninga poolt loodi maale piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid. Eestlasi ristiti sunniviisiliselt ja vastu nende tahtmist. Talupoegadel olid lünklikud arusaamad kristlikest põhitõdedest, sest jumalateenistused olid ladinakeelsed ja katolik kirik pani põhirõhu just usu välisele küljele. Kui võimalik, järgisid talupojad oma vanu tavasid või segasid muinasusundiga seotud nähtusi kristlike arusaamadega. Eesti aladel tegeles neli vaimulikku ordut, millel oli munga-ja nunnakloostreid nii linnas kui maal. Keskajal tekkisid Eesti aladele esimesed kloostrikoolid. Nende seast üheks silmapaistvamaks oli Tallinna toomkool, kus avanes ka eestlastel võimalus haridust omandada. Koolides oli väljavalitutel võimalik õppida lugemist, kirjutamist, laulmist ja ladina keelt. Lisandusid
saavutamiseks. Neile toodi ohvreid ja Tegelikkuses jäid talupoegade arusaamad nende matmispaiku peeti pühadeks. Tänu kristlikest põhitõdedest lünklikeks, kuna teiste hõimudega kokku puutumisele ja katoliku kirik rõhus enamalt usu välisele paikseks jäämisele muutusid ka meie küljele. Nii segunesid talupoegade esivanemate uskumused. Hakati uskuma kristlikud arusaamad muinasusundiga vaimudesse, haldjatesse, nõidadesse seotud nähtustega või siis järgiti hoopis (tarkadesse), kes omasid erilist väge, ja vanu tavasid. oma jumalatesse. Tekkisid mitmesugused 16. sajandil toimus Eestis reformatsioon, kodu- või majahaldjad. Kõigi nendega tuli mis leidis kiiresti palju poolehoidjaid, alati hästi läbi saada ning sellejaoks loodi sest sellel polnud, erinevalt katoliku
· Vana-Liivimaa usuelu katoliiklikul ajal (13.-16.saj.algus) iseloomustas: - veidi suurem tõsikristlikkus kui Lääne-Euroopas - kõrgemate vaimulike (piiskopid / toomhärrad) pidev sekkumine ilmalikku ellu ja ilmalikele omaste eluviiside järgimine. - talupoegade lünklikud arusaamad kristlikest põhitõdedest (põhjuseks ladinakeelsed jumalateenistused ja katoliku kiriku pearõhk usu välisele küljele). - talupoegadel kristlike arusaamade ja muinasusundiga seotud nähtuste segunemine või vanade tavade järgimine. · Muutused talupoegade õiguslikus ja majanduslikus olukorras: Eesti talupoegade olukorda keskajal iseloomustas pidev õigusliku ja majandusliku seisundi halvenemine: - Jüriöö ülestõusu mahasurumisele järgnes eesti talupoegade ulatuslik karistamine. - Mõisate rajamine ja nende arvu pidev kasv (16.saj. ~500 tk.).
Tsistertslased esimene mungaordu Eestis, tähtis roll külade rajamisel, aiakultuuride, maaharimisviiside ja kalakasvatuse levimisel 36. Keskaegne kristlus ja eestlased. Eestlastele kui lihtrahvale jäi kristluse sõnum pikaks ajaks kaugeks, kuna jumalateenistused toimusid ladina keeles, mida eestlased ei mõistnud. 13-15. sajand on teada eestlaste vastuseisust kristluse vastu, aga aja möödudes sulandus see nende maailmapilti. Ristiusk segunes muinasusundiga, muistseid jumalaid samastati pühakutega. Tekkis külakristlus.
Muinasusundit tuntakse halvasti, sest: · Allikaid on vähe · Kultuslike pühapaikade arheolooogiline uurimine. Halvaks pooleks on see, et me ei tea kuidas nad toimetasid nendes pühapaikades · Uuritakse 19-20 sajandil kirja pandud rahvaluulet. Miinuseks on see, et rahvaluule on ajas teisenenud · Keelesugulaste usuliste kujutelmade uurimine, uurides paralleele nende vahel, nende arengutase on madalam ja seetõttu on neil rohkem säilinud Muinasusundiga seotud mõisted: Vägi eriline jõud, energia, mis peitub nii elusolendites, looduslikes objektides kui ka sõnades. Hing vajalik, et keha püsiks eluks, mitte materiaalne alge. Hing lahkub kehast magades ja surres. Usuti vaimudesse ja haldjatesse. Nt koduhaldjas nimega Tõnn. Tema jaoks oli tehtud väike tõnnivakk(karp), mis oli tehtud laastudest, kuhu toodi Tõnnile andameid. Peko,kes elas viljasalves ja keda austasid setud. On säilinud mõningad kujud Pekost. On teada ka jumal
Muinasusu kombed hakkasid taas talupoegade keskel levima. Luterlik piiskop Joachim Jhering andis välja eesti keelse aabitsa, samas lõi ka sellele ajastule omase kirikukaristus- süsteemi. Toimusid mitmed nõiaprotsessid. Tekkis nn luterlik fundamentalism. Hermann Samson andis välja 1626 juhendi nõidade äratundmise kohta ja kuidas temaga käituda. Viimane nõiaprotsessi surmanuhtlus Eestis 1699.17. saj luterlus jäi eestlastele paljuski võõraks. Katoliiklus, mis oli segunenud muinasusundiga püsis veel kuni 18. sajandi lõpuni. *venestamine19sajandil vene impeerium tahtis endaga liita äärealasi riike. Seda teostasid kubernerid eestis oli selleks sergei sahhovskoi. Ta ehitas kuremaale nunnakloostri. Vallaametnikud kes olid eestlased ja kelle vene keele oskus ei olnud hea pidid oma tööst loobuma, keskkond pidi muutuma täielikult vene keelseks sest venelased ei tahtnud eesti keelest midagi kuulda. Pandi kehtima sensuut. Õigeusk suruti inimestele peale
Näiteid nii kivikirst, tarandikega kui ka laevkalmete kohta vt. http://www.ai.ee/?pid=167. Samast vaata ka ülevaadet kultuskohtadest ja matmiskombestikust! Matused ühiskonnas ja kultuurmaastikul Arvestades, et kõik kiviajast teada olevad matused on individuaalmatused, võib kivikirstkalmete ja neis esinevate segatud luude põhjal rääkida matuste kollektiviseerumisest. Tõnno Jonuksi arvates, kes on tegelenud Eesti muinasusundiga, võib rääkida 16 kollektiivhingest. Samuti võib kollektiivmatuste ilmumises oletada perekondliku resp ühiskondliku korralduse muutust. Toimub ju üldjuhul üleminek individuaalselt perekondlikule. Mitmetes Euroopa maades on teada kollektiivmatuste tava, mis seal aga iseloomustab varases viljelusmajandusele ülemineku staadiumis neoliitilist ühiskonda.
Põhja-ja Ida-Euroopa 15.-16. sajandil. 10. KATOLIKU KIRIK EESTIS. USUPUHASTUS JA SELLE TAGAJÄRJED RISTIUSU MÕJU EESTLASTE VAIMUELULE. Ristiusul oli määrav tähtsus eestlaste kujunemisel kähe maailma piiril elavast paganarahvast eurooplasteks selle sõna läänelikus mõttes. Ristiusk kuulutab usku ainujumalasse, inimeste võrdsust jumala ees, ligimesearmastust ja halastust. Eestlaste maavillase muinasusundiga võrreldes oli kristluse näol tegemist palju arenenuma ja paeluvama õpetusega. Kuid ristiusk suruti eestlastele peale tule ja mõõgaga, mis juba iseenesest tekitas meie esiisades õigustatud sisemise tõrke uute tõdede vastu, olles pealegi vastuolus ka kristluse enda kuulutusega. Ristiusk oli tekkinud hoopis teistsuguses keskkonnas; aastaaegade vaheldumise ja sesoonsete põllutööde rütmis elavatele eesti talupoegadele oli mõistetavam loodust pühaks pidav muinasusk
hiiemägedele. Ristiusku südames ei tunnustatud. Kuidas on oma võimu kehtestatud Kuidas on ristiusk mõjutanud Eesti ajalugu? Ristiusul oli määrav tähtsus eestlaste kujunemisel kahe maailma piiril elavast paganarahvast Erinevate võõrvõimude mõju Eesti ajaloole eurooplaseks. Eestlaste muinasusundiga võrreldes oli kristlus palju arenenum ja paeluvam õpetus, Sõdade ajajärk (Liivi sõda, kohe varsti PoolaRootsi sõda) kestis kaua, mis tõi kaasa VanaLiivimaa ning kuna ristiusk suruti eestlastele peale tule ja mõõgaga, tekitas see juba iseenesest sisemise elukorralduste, tõekspidamiste ja väärtushinnangute muutuste. Eriti tugevalt muutsid Eesti palet tõrke uute tõdede vastu
annaabi.ee 
