Vaimuelu Rootsi ajal Liivi sõja järgne Eesti oli usuelus pöördunud tagasi oma juurte juurde. Ka pastorite haridus ja kõlblus jättis palju soovida. Seepärast hakati Rootsi võimu ajal luteri kiriku ülesehitamiseks rohkem rõhku panema. Peagi muutus luteri usk valitsevaks usuks talurahva seas, ka pastorid olid rohkem koolitatud ning olid võimelised pidama jutlust eesti keeles. Samas hakkas rootsi võim agaralt välja juurima eestlaste muinasusku- hävitas hiisi, ehitas ohvrivetele vesiveskid jne. Algas ka eriti agar nõiajaht ja nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootus köstritele, kuid neid oli vähe ja haridus puudulik. Seejärel hakkas Bengt Gottfried Forselius välja õpetama koolmeistreid. Tartu lähedale asutati
ja kordades oli ka vähem rahvast võrreldes Lääne-Euroopaga, siis Eesti kannatas kümme korda enam haiguste ja katku puhangu tõttu, sest suri peaaegu ¾ rahvastikust. Samuti oli Keskaegse Eesti ja Lääne-Euroopa erinevuseks religioon nendes riikides. Kui Lääne-Euroopas oli juba väga levinud ristiusk, siis Eestis see nii levinud veel ei olnud. Eestlased olid keskajal veel muinasusku. Euroopas oli see juba tavaline, sest sinna jõudis see enne nagu ka muud kultuuri osad, näiteks arhitektuur. Siiski ei ole eestlased just väga religioossed. Kuigi keskajal tulid Eestisse ristisõdijad kes ristiusku levitasid ja peale surusid, ei ole see tänapäeval väga levinud. Keskajal olid Eesti ja Lääne-Euroopa pigem sarnased kui erinevad. Kuigi oli ka erinevusi, olid need tingtud eelkõige ajalistest oludest, ehk Euroopasse jõudsid paljud
Kirikud said sõja käigus väga palju kannatada ning enamusest olid alles vaid rusud. Pastorite haridus ja kõlblus jättis soovida. Selle kõige tõttu alustati Rootsi võimu ajal taas luteri kiriku ülesehitamist. Peagi muutus luteri usk valitsevaks usuks talurahva seas. Eestimaal suutis luteri kiriku üles töötada piiskop Joachim Jhering, kes töötas välja kirikukaristuste süsteemi. Samas hakkas Rootsi võim välja juurima eestlaste muinasusku. Algas ka nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. 1626. aastal avaldas Hermann Samson, Liivimaa kõrgeim vaimulik, õpetuse nõidadega ümber käimiseks. Vaatamata suurtele pingutustele oli luteri usk eestlaste jaoks siiski 17. sajandil veel küllaltki võõras. Luteri usu paremaks levikuks peeti vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu hakati lugemist õpetama köstritele, kuid neid oli vähe ja neil puudu haridus
ning, kellel oleks piisav haridus ning kõlbsus. Et turgutada rahvast ning inimesed taas usu juurde pöörduksid, hakkas rootsi võim luteri kirikut üles ehitama, see võeti esmaprioriteediks. See neil ka õnnestus, peagi oli valitsevaks usuks talurahava seal luterlus ning ka pastorid muutusid kõlbelistemaks ja haritumaks. Et usku paremini talurahvani tuua, hakati jutluseid pidama eesti keeles. Kui usk oli juba piisavalt kehtestunud hakkas rootsi võim agaralt välja juurima eestlaste muinasusku- hävitades hiisi ning ohverdus paiku. Algas ka eriti agar nõiajaht ja nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootus köstritele, kuid neid oli vähe ja haridus puudulik. Seejärel hakkas Bengt Gottfried Forselius välja õpetama koolmeistreid. Tartu lähedale asutati
20% rahvast hukkus. LUTERI KIRIK EESTIS 20. Kuidas suudeti luteri kirik viia kindlale alusele? · Loodi luteri kiriku valitsus; · vaimulike ette valiti kindral Superindendent; võimu piirid suured; · suhtuti eitavalt teistesse usuvooludesse; · takistati õppima asumist teistesse ülikoolidesse. VÕITLUS VÄÄRUSUGA 21. Mis oli väärusund luteri pastorite arvates? Nad pidasid bväärusuks usku, kus inimesed uskusid muinasusku ja katoliku usku korraga. 1642 Pühajõe mäss (talurahva rahutus) Nõiaprotsessid kiriku poolt rahva aktiivsemate ja andekamagte inimeste jälitamine ja karistamine. RAHVAHARIDUSE EDENDAMINE 22. Kes olid B. G. Forselius ja milega ta tegeles? Millega ta läks ajalukku? Ta oli Eesti kooli- ja kultuuritegelane. Rajas Tartu lähedale piiskopimõisa seminari Eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1684. aastal. See tegutses 4 aastat
Vallutanud tähtsa kaubalinna, kuulutas ta end suurvürstiks. 882. aastat peetaksegi VanaVene ehk KiieviVene riigi asustamisaastaks (lk 53) 9. Venemaa ristiusustamine Venemaa üks tähtsamaid ajalooallikaid räägib, et 988. aastal lõi Kiievi kohal särama ,,Kristluse usu valgus''. Kiievi suurvürst Vladimir võttis vastu bütsantsi õigeusu. Vürst Vladimir pööras usuküsimustele suurt tähelepanu. Kõigepealt üritas ta reformida muinasusku. Kiievis seati ühele künkale üles peajumal Paruni uhke kuju ja selle ümber teised tähtsamad jumalad. Kroonika järgi kutsus Vladimir seejärel kohale islami, juudi, katoliku usu ja bütsantsi õigeusu esindajad. Iga esindaja pidi seletama oma kombeid ja tõdesid. Kõik usud ei sobinudki venelastele näiteks juudi ja islami usk söökide ja jookide tarbimise keelu tõttu. Vladimir otsustas valida Bütsantsi õigeusu ning suurt rolli hakkas
töötas välja range kirikukaristus süsteemi, ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõtlikumaks muuta. ...Hermann Samson? luterliku fundamentalismi esindaja, 1626. avaldas juhendi, kuidas nõida ära tunda Miks jäi Rootsi ajal luteri usk siiski eestlaste jaoks võõraks? Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrandumine polnud lihtne. Mis usku oli eestlane 18.saj? Muinasusku (maausku), muinasusu kombed, ebausu ilmingud, nõiad, maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja laulatusest, armulaual ei käidud, luteri usk jäi kaugeks, vastureformatsioon ebaõnnestus. 1642. Pühajõe mäss, talupojad hävitasid mõisa vesiveski. Rahvaharidus Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Iga pärisorjast talupoeg pidi oskama piiblit lugeda. Millega on läinud Eesti kultuurilukku järgmised aastad? 1632- avatakse Tartu Ülikool
Vaimuelu 18. saj ● Põhjasõja mõjud: ○ tegevuse lõpetas Tartu Ülikool ○ paljud Forseliuse seminari lõpetanud olid jäänud vanaks ja surid, selle tulemusena jäid paljud koolid õpetajateta ○ Tartu linn hävitati (uus ehitati puidust, mis sai mitmetes põlengutes tohutult kannatada) ○ luteri kirik nõrgenes (palud inimesed olid endiselt muinasusku) Usuelu ● Pietism (18. saj alguses) ○ sõnast pieta - pühadus, vagadus ○ taotleti suuremat vagadust. Püüdeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole ○ inimene pidi iga päev Piiblit lugema ○ loobuda tuli lõbustustest (baaris käimine, alkohol jms) ○ Pietistide teene - 1739. a Piibli täielik tõlge (Anton Thor Melle põhja-eesti keele alusel)
Alates 17 saj esimeset pooles täielik luterlus eestimaal ja teiset poolest ja Liivimaal. Ehitati kirikuhooneid maapiirkonandesse ja ka linnadesse,. Rootsi riigi kulul kirikuõpetajate õpetamine. Samas 17 saj rootsi ajal on eesti ajaloos tuntud kui kõige suurem nõiajahtide aeg.Hakati neid otsima, kuna vahepeal rahvas pöördus muinasusu poole,siis jälle oli süvausklikkus ja selle juures kaevatigi kõiki nõiaks, kes aravti veel muinasusku pooldavat. Eesti ei toimunud nii palju surmajuhtumeid kui euroopas. Tavaline karistus oli kohustus ilmuda 4 pühap. Kiriku juurde häbipostile vms, oli ka surmajuhtumeid, põletamisi. Määrati paika kiriku juhid. Eestimaal juhtis kirikut piiskop, Liivimaal juhtis kindralsuperintendent. Eestlased muutusid väga usklikeks ja ärksamate talupoegade seast valiti preestritele abilisi, keda nim vöörmündriteks- talupoja soost preestri abiline oma kihelkonna koguduses
sajandi külajutu pöörab ümber kõik olulised teemad ja suhted. Nt on siin sakslased need, keda eestlased lollitavad ja madaldavad, sisulised valitsevad eesti soost mõisateenijad nende üle, tööd siin ei tehta. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" 2007. Lugu kultuuri kadumisest, ühe ajastu lõpust. Mõõdukalt pessimistlik ja kurb raamat. Fantastiline muinasaeg + allegooriline kaasaja kirjeldus (väikekultuuri kadumine suure pealetungi eest). Naeruvääristab nii ristiusku kui ka eestlaste muinasusku. Üsna erakordne, kuna hiieusku on tavaliselt ikka soosivalt suhtutud. Lasteraamatud päris revolutsioonilised. ,,Kaelkirjak" poisil on sõbraks paeluss. ,,Kaka ja kevad" tegelased Näts, Sünnitavad Sokid, Kaka jne. 11. Sajandilõpu prosaistide ,,teine laine" (Heinsaar, Vadi, Barker jt). Mehis Heinsaar. 2001 esimene novellikogu ,,Vanameeste näppaja". Kriitika tajus teda eesti kirjanduse lunastajana, alternatiiviks realistlikule proosale. Tegevus Supilinnas, piir linna ja
levikule. o Rootsiajal muutus luteri uks valitsevaks usuks. o Märgatavalt paranes pastorite haridsutase (ülikooli haridus), ning nad oli võimelised pidama jutlusi eestikeeles. Muutus ka suhtumine kirikusse paremaks. o Ametisse seati Vöörmündid talurahva sest kes tegelesid koguduse majandusasjadega. VÕITLUS VÄÄRSUSEGA o Kiriku õpetajad pidasid muinasusku mis oli segunenud katoliku usuga kahjulikuks ja hakkasid hävitama ohverdamis paiku. o 1645a tekkis rahutus Osulas, mida tuntakse Pühajõe mässu all. Püha jõele üritati ehitada vesiveski. o Hakati läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvris langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt: rahvaarstid. Selle järgnes põletamine tuleriidal või mõõgaga surmamine. Lõpetati 1699a. RAHVAHARIDUSE EDENDAMINE
annaabi.ee 
