1Viljandi linn sai tekkida pärast 1224. aastat, mil senise puidust muinaslinnuse asemele hakati rajama kivilinnust. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja Paul Johansen).700. aastal alanud Põhjasõda Eesti alal hävitas nii mõisa kui ka linnalise asula taas. Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele viikingiajal. 13. sajandi algul kuulus Viljandi Sakala muinasmaakonda ja on oletatud, et Viljandi võis olla muinasmaakonna keskus. Joonis 1 viljandi lossivaremed Joonis 2viljandi veetorn Kasutatud kirjandus hthttps://d3otexg1kysjv4.cloudfront.net/images/215647/Vana%20veetorn.jpgtps://et./wiki/ http://static2.visitestonia.com/images/13146/510_360_false_true_1a03d6c99056d32c3f0448f df80c69b7.jpg http://static2.visitestonia.com/images/13146/510_360_false_true_1a03d6c99056d32c3f0448f df80c69b7.jpg.
* Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus: * Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild, tsunft, skraa * Hansa Liit, hansalinnad Eestis, kaubad- veeti Venemaalt, Liivimaalt välja 4) Vaimuelu: a) Mõisteid: Toomkirik, toomkool, kirikukihelkond Tsistertslased ,dominikaanlased, frantsisklased b) Reformatsioon ja selle levik Liivimaal pildirüüste Esimene eestikeelne raamat IV KAARDID: 1. 8 suurt Eesti muinasmaakonda , linnused, Ümera ja Madisepäeva lahingukohad 2. Keskaegse Liivimaa riigid, Eesti alal asunud linnad, Riia
turule. Väga tõenäoline on, et enamus kaubast viidi tagasi Venemaale, kuid sinna müüdi see suure kasumiga b) Lääne naabrid Tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaupa peamiselt vahetati mingi muu eseme või asja vastu. Eesisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvasid. Peenemaid riidesorte ja muud luksuskaupa. Kõik tuli peamiselt läänest. 4. Nimeta kaheksa suuremat ja kuus väiksemat muinas maakonda Eestis. 8 suuremat muinasmaakonda oli: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala 6 väiksemat munasmaakonda oli: Mõhu, Vaiga, Nurmekund, Alempois, Soopolitse ja Jogentagana 5. Milleks ehitati linnuseid. Linnused ehitati sellepärast, et oleks koht, kus peitu minna vastase eest, näiteks sõja perioodil. Oli Ringväll-Linnused ehk siis suuremad ja võimsavamad kui kunagi varem. Väiksemad linnused vahetati Ringväll-Linnuste vastu välja. 6
rohkesti on pärnasid ning grupiti mände. Võõrpuuliikidest leidub kõrgeid lehised ja nulge. Lopsakas on pargi alustaimestik. All Helme oja ääres kasvavad laanesõnajala laiad puhmikud. ,,Kas tunned maad" 25,02 kell 12,15 ( autoreid ei tea) Helme ordulinnuse varemed Helme ordulinnus ehitati arvatavasti 14 saj. Kiriklikes allaikates mainitakse linnust 1412.a. Linnus rajati ,et kontrollida teed mis ühendas Sakala ja Ugandi muinasmaakonda. Teeäärsel neemikul paiknev linnus järgis künka looduslikke piirjooni: linnusehooned ehitai müüride sissekülgedele, sissepääs oli lunas, seda kaitses vallikraav. Linnusevärava ees teisel pool vallikraavi, neemiku lõunaosas asuval silla ehk Keldrimäel oli eelkindlustus mida linnusega ühendas sild. Helme linnus oli tunnistajaks paleepöördele Liivi Ordus- siin vangistati 1471.a. Oktoobris ordumeister Johann von Herse
tagasi maksta võlgu. Rajati võimsamaid linnuseid, neid kindlustati ning ehitati kaitsetorne. Relvastusest tähtsal kohal olid odad ja sõjakirved ning ka kaheteralised mõõgas (ristisõdijatel). Kilbid, kiivrid, rikkamatel ka rõngassärgid. Põhiliseks väeüksuseks maakonnas oli malev (nii jala kui ka ratsamehed). Lõuna- Eestis esinesid konfliktid Latgalitega. Eesti haldusjaotuse kirjeldamine: kihelkonnad ja maakonnad (peab teadma ka kaheksat tähtsamat muinasmaakonda). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna ning 19. Saj alguses oli neid 45. Kihelkonnad liitusid omakorda maakondadeks: Virumaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa ja Sakala ning Ugandi. Naabrite poolt määratleti eestlasi maakondade järgi. Ühiskond oli majanduslikult ebavõrdne, mille tipus olid vanemad. Eestlaste muinasusundi üldiseloomustus – vägi, targad, hing, jumalused (Peko, Taara, Uku), ohvripaigad ja ohverdamine.
Elati suitsutares. Valitses ebavõrdsus ja sõltuvussuhted eestlaste jõukamaid talusid nimetati mõisateks. Eesti (riigis) on mõningaid märke 2. Eesti allutamine võõrvõimudele: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestõus ühtsuse kohta (Raikküla kärajad jõukamad eestlased, kes käisid koos ja pidasid kõnekoosolekuid). 8 suurt muinasmaakonda, mis jagunesid kihelkondadeks (13. saj alguses 45 kihelkonda). Vabadusvõitlus 12081227 Põhjused: · Baltikum oli viimane paganlik piirkond: 12. sajandil algas sakslaste tung itta
Linnuste juurde rajatud asulates tegeleti muu hulgas käsitööga. Linnuste asend olulisemate teede ja jõgedeääres viitab kaubanduslikele sidemetele. Tegeleti käsitöö ja põlluharimisega. Eestlased muinasaja lõpul rahvaarvu hinnanguline suurus, ühiskonnastruktuur (ülikud, nn vabad inimesed, orjad), suhted naabritega, tegevusalad ja kaubandus. Eesti haldusjaotuse kirjeldamine: kihelkonnad ja maakonnad (peab teadma ka kaheksat tähtsamat muinasmaakonda). 12-13 saj Rahvaarvu hinnanguline suurus - 150 000 elanikku Ühiskonnastruktuur - Ühiskond oli hierarhiline ja varanduslikul ebavõrdne. Valitseva kihi moodustasid suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti ka vanemad. Elanike põhiosa moodusasid talupojad. Orja seisusesse võisid sõjavangide kõrval majanduslikel põhjustel sattuda ka kohalikke. Iseloomulik oli rehielamu, mis oli nii elu- kui ka tootmishooneks. Suhted naabritega - Lõuna-Eestis esinesid konfliktid latgalitega. Samas
· Elatustase: II aastatuhande algul elas Eesti aladel umbes 150 000 inimest. Elati maal, linnaliste asulate kujunemine oli algusjärgus. Muinasaja lõpul hakkas välja kujunema eestlastele tüüpiline rehielamu (rehi = ahjuga tuba). Talud paiknesid suhteliselt lähestikku, moodustades küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (muinaskihelkondi oli umbes 45). Eestis oli 8 suuremat ja 6 väiksemat muinasmaakonda. Suuremad olid: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. · Suhted naabritega: olid valdavalt rahumeelsed ning põhinesid kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlased ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja karjalased, läänes rootslased ja taanlased. · Riiklus: Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel, kus valiti ka vanemaid.
kui Jaroslav Tark vallutas muinaseestlaste linnuse praeguse Tartu kohal ja rajas sinna Jurjevi linnuse. 1054. aastal toimus uus vallutusretk, mille käigus vürst Izjaslav I vallutas Kedepivi, tõenäoliselt Keava. 1061. aasta paiku vallutasid sossolid (tõenäoliselt muinaseestlased) need senini kaotatud alad aga tagasi. Pärast seda on 12. sajandist teada mitmeid Novgorodi sõjajõudude retki Eesti aladele, eriti Ugandi muinasmaakonda. Mitmel korral vallutasid ja põletasid nad nii Tartu kui ka Otepää linnuseid. Eesti alalt tehti ka edukaid vasturetki ning rüüstati Pihkvamaad. Nestori kroonikast on teada ka jutt novgorodlaste lodjalaevastiku retkest rootsi viikingi Uljebi (Rongvoldi poeg Ulf) juhtimisel Tallinna alla, mis jõudnud "raudväravateni", kus sai merelahingus oletatavalt eestlastelt lüüa. Samas ei saa seda teadet ka üheselt Tallinna ja Eestiga siduda. Umbes 1050
Sellise elamu tekke põhjuseks oli vajadus vilja järelkuivatada, sest siinsetel laiuskraadidel ei saa vili tihti looduslikult küpseks. Talud paiknesid suhteliselt lähestikku, moodustades küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (muinaskihelkondi oli umbes 45). Kaitseks välisvaenlaste vastu olid kihelkonnad liitunud 5 maakondadeks. Eestis oli 8 suuremat ja 6 väiksemat muinasmaakonda. Suuremad olid: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. Väiksemaid kutsuti: Mõhu, Vaiga, Nurmekund, Alempois, Soopolitse ja Jogentagana. Ühtset riiki ei olnud eestlastel veel tekkinud, teada on, et tihedama koostöö huvides kogunesid maakondade vanemad regulaarsetele nõupidamistele Raikkülas. Suhted naabritega olid valdavalt
annaabi.ee 
