samuti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. NOOREM PRONKSIAEG (1100-500eKr) ASULADkindlustatud asulad Saaremal & P-Eesti rannikuvööndis. Kindlustusena paekividest tara või palkidest kaitsesein. Elati püsivalt.Suurem osa elanikke elas arvatavasti siiski avaasulates. MATMISKOMBED Kivikirstkalmed-erilised maapealsed kalmeehitised. 5-8m, suurematest kividest laotud ring, mille keskele oli laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu & ringi vahele ning peale kuhjati kividest küngas. Kesksesse kirstu mees, perekonnapea, sageli kõrval naine v laps. Laevkalmed äärekivid laevakujuliselt. Nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused. Osa surnuid maahaudades, mida tunnistavad kivikalme alt leitud põletus- ja laibamatused. ASUSTUS, MAJANDUS, ÜHISKOND Eesti jagunenud 2 regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa. Rannikualal kinnismuistised
Hupel (1774-1782), Luce (1827), Holzmayer (1873-1881), Kreutzwald. Kirjalikud allikad – väljastvaatlejate teatud rahvusundite kohta. Muinasusund: Keskaeg, 1428 Riia provintsiaalkirikukogu, 1519-1521 Saare-Lääne piiskopkonna visitatsioonimaterjal. Varauusaeg: B. Russowi kroonika (jaanipäeva, usutualitused Pirita kloostri juures), jesuiitide materjalid + A. Possevino. Rootsi aeg: Kirikuvisitatsioonide materjalid, nõiaprotsesside materjalid. Arheoloogilised materjalid – Kalmed ja matmiskombed, kuidas maeti, mida kaasa pandi, pühakohad. Paiknemisanalüüs, kaevamistulemused. Arheoloogilised leiud, mida pandi surnutele kaasa, kui palju. Pühapaikades vaadatakse, mida ohverdati. Ornamendid ja mustrid ehetel ning nende tõlgendamine, Keeleajaloolised allikad – usundilise tähendusega sõnade analüüs. Sõnatüve etümoloogia/päritolu. Tähendused, sh erinevates keeltes. Uurimisloost ja üldistustest Kristjan Jaak Peterson Uurimine algab uurija tõlgendustega
Eesti muinasaega jagatakse kivi-, pronksi- ja rauajaks. Kiviaegseid (9000-5000eKr) kalmistuid Eestist leitud ei ole, kuid oletatavalt maeti lahkunuid väljaspool asulaid. Neoliitikumis (5000- 1500 eKr) hakati lahkunuid sängitama vähemalt osaliselt asula territooriumile. Neile pandi kaasa esemeid, mida arvati neil teispoolsuses vaja minevat (Torp-Kõivupuu 2003: 27). Nooremal pronksiajal (1000-500 eKr) sai alguse põletusmatus, põletatud luud asetati maa-alustesse haudadesse. Idapoolses naabruses, nn kääbaste-eelse kultuuri alal, on tuntud nn surnutemajad- palkidest nelinurksed rajatised, mis sisaldavad põletatud surnute säilmeid ning kohati leiduvad haualohkudel madalad kuhjatised. Eelrooma rauaajal (500 eKr- 50 pKr) hakati surnuid matma kivikalmetesse. Rooma rauaajal (50- 450 pKr) ilmub uus kalmevorm: tarandkalme, millesse asetatud luud olid põletatud kalmest väljaspool. Hauapanusteks olid enamasti ehted ja toit, relvi
Tõususajanditel leidsid aset samuti märgatavad muutused matmiskombestikus. Endiselt rajati kivikalmeid, aga nüüd moodustasid nende ,,sisekonstruktsiooni" suurematest kividest laotatud müürid, mis asetsesid ristkülikukujuliselt. Viimaste põhjal nim. neid matmispaiku tarandkalmeteks. *Kivikirstkalmed- Konstruktsiooniks enamasti suurtest kividest enamasti 3-8 meetrise läbimööduka ringi ja selle keskele laotatud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas.Vahel rajati ringi sisse mitu kirstu või ümbritseti kalme 2-3 kiviringiga. Eesti üks vanemaid avastati 19.-18 sajandist eKr pärinev kivikirstkalmete rühm Jõelähtmes uue Tallinna-Narva maantee ääres. *Laevkalmed- neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Kaks tuntumat laevkalmet
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
"Ptah enneaadi süda ja keel"(see tähendab: Horos jaThot), + veel neli, kelle nimed ei ole säilinud. Ptah oli veel kõikide käsitööliikide jumal. Varastel aegadel peeti teda ilmselt loojaks, kuid võimalik, et teda aeti segi ühega egiptuse esimesest looja-võimetega jumalustest. Ühes püramiiditekstis (24 s.) viidatakse talle kui "töökoja" omanikule. See näib tähendavat, et nimelt Ptah lõi uued laevad, milles surnute hinged pidid Duatis (surnute riigis, allilmas) elama. Tavaliselt kujutatakse Ptahi kiilaspäise ja kõvera habemega mehena; tema kaelas ripub õnne sümbol Menat (?), tema käes on skepter, ta kannab rõivaid, mis liibuvad tihedalt kehale nagu surilina (Ptahi kujutatakse ka muumiana). "Surnuteraamatust" saame teada, et ta oli osav metallitöötleja, meisterlik arhitekt ja küige universumis asuva vormija. Asjaolu, et kreeklasid samastasid teda
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
rahvastele taevane loojajumal, kelle nimi on Nga biomo. Ta oli tegev inimkonna algusaegadel, kuid hilisemal perioodil 9 ei sekku inimeste igapäevaellu ja tema poole reeglina ei pöörduta. Veel on olulised sellised kosmoloogilised tegelased nagu maaema Dja-minju ja tema poeg Djuba nga, kes annab inimestele jahisaagi. Need kolm olid koos osalised maailma loomisel. Alumises ilmas elavad kurjad vaimud ja sinna lähevad ka surnute hinged, neid saatis sinna samaan oma abivaimude abil vastavate rituaalidega (Vassiljev 1978; Prokofjeva 1953). Nagu teistelgi samojeedi rahvastel on eenetsitel tundras pühapaigad (jõed, järved, künkad), kus ohverdatakse jumalatele. Ka austatakse esivanemaid hingenukkude vahendusel. Nukud asuvad õues püstkoja taga ja neid veetakse rändlemisel kaasas pühal nartal. Need vähesed eenetsid (ennekõike põhjapõdrakasvatajad), kes tänapäeval on veel säilitanud põlise elulaadi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
