Kontoriergonoomika on seotud just sellega, millised on töötaja tööülesanded ja kuidas parandada töökeskkonda. Tuleks analüüsida oma tööülesandeid ja töötamiskohta. Just tööülesanded näitavad, milliseid nõudeid on vaja täita. Näiteks kuidas reguleerida valgust, kuidas istuda jne. Tuleks üle vaadata oma praegune töötamiskoht, et aru saada, milline peaks olema tervislikud ja õiged töötingimused. Ühesõnaga kõik, mis mõjutavad töötaja tööülesannete sooritamist ja mugavustunnet. Esimene asi, millest alustama peaks on kindlasti kontoritöö puhul töölaud. Tihti ei osutata töölaua valikule nii tööandja kui töötaja poolt erilist tähelepanu, eeldades selle vähest mõju tööviljakusele ja mugavusele. Tuleks veenduda, et töölaual oleks piisavalt ruumi, vajalikud töövahendid olemas ja kättesaadavad. Siis tuleks üle vaadata töölaua kõrgus, tagamaks kätele õige asend, et nad liiga ruttu ära ei väsiks.
Liikumisandurite kasutamine võimaldab säästa puhkeruumides, väikestes kontorites, ladudes jne. 15 80% kasutatavast energiast. 2.2 VALGUSTUS Valgustus ja elektrilised seadmed moodustavad hotelli energiakasutusest umbes 33%. Hotellid ja motellid on tavaliselt valgustatud ööpäevaringselt, loomaks külastajatele mugava ja turvalise tunde. Uued valgustustehnoloogiad (säästupirnid jne) võimaldavad vähendada energiale tehtavaid kulutusi ilma mugavustunnet alandamata st., et ei pea vähendama lampide arvu ja valgustuse kvaliteeti. Energia kokkuhoiuks tuleks valgustust kontrollida ja juhtida süsteemselt, näiteks süttib numbritoas valgustus ainult siis kui toa võtmena kasutatav magnetkaart asetatakse spetsiaalsesse taskusse, magnetkaardi eemaldamisel aga tuled kustuvad. Selliselt välditakse tulede põlemist, kui kedagi toas ei ole. Võimalusel tuleks ümber paigutada varjatud või ebamugavalt asetsevad valgustite lülitid
võib paigaldada horisontaalselt (nn veneetsia kardinad) või vertikaalselt. • Akende kohale paigaldatud sirmid varjavad otsese päikesekiirguse eest, kui päike on kõrgel taevas. Samal ajal laseb sirm päikesel sisse paista, kui päike on laskunud madalamale. • Väljapoole paigaldatavat rulood saab tõmmata varikatusena välja või tagasi sisse, sõltuvalt päikesekiirguse peegeldamise vajadusest. Passiivse päikeseenergia tehnoloogia parandab ruumis mugavustunnet, sest takistab päikesekiirguse soovimatut mõju. Loomuliku ventilatsiooni kasutamisel kujunevad ruumides ühtlasemad sisetemperatuurid, väheneb nn haige maja sündroomi tekke võimalus. (Teistmoodi energia. Tallinn, 2008) Energiaallikad – päikesepaneelid – aktiivne päikeseenergia Päikeseelektri ajalugu Otsene päikeseenergia kasutamine algab 7. saj e.m.a., mil tule süütamiseks kasutati suurendusklaasi ja nõguspeegleid. Fotoelektrilise efekti avastas 1887
Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus. Ilmne soojus temperatuuri muutus kiirgusliku ja konvektiivse ülekandega Varjatud soojus faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik higi, vesi aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: · hingamine · konvektsioon · soojusjuhtivus · kiirgumine · aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? · ruumi sisetemperatuur · õhu suhteline niiskus · õhu liikumiskiirus · inimese aktiivsus s.o. soojaeritus · riietuse soojapidavus Rahulolematust oleks võimalik väljendada PPD indeksiga 11. Mida väljendab clo? Millest see sõltub? Clo väljendab riietuse soojustakistust. See sõltub riietusesemete tüübist. 12. Millised parameetrid peavad olema ruumis kindlustatud? Kus ja miks neid mõõdetakse?
Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus. Ilmne soojus – temperatuuri muutus kiirgusliku ja konvektiivse ülekandega Varjatud soojus – faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik – higi, vesi – aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: • hingamine • konvektsioon • soojusjuhtivus • kiirgumine • aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? • ruumi sisetemperatuur • õhu suhteline niiskus • õhu liikumiskiirus • inimese aktiivsus s.o. soojaeritus • riietuse soojapidavus Rahulolematust oleks võimalik väljendada PPD indeksiga 11. Mida väljendab clo? Millest see sõltub? Clo väljendab riietuse soojustakistust. See sõltub riietusesemete tüübist. 12. Millised parameetrid peavad olema ruumis kindlustatud? Kus ja miks neid mõõdetakse?
võimaldab võidelda kahjulike bakterite tekkimisega ja levimisega. Bambuskiud paistab välja oma pikaealisuse, vastupidavuse ja suure kulumiskindluse poolest. Antud kiud ei tekita inimese nahal mingisuguseid ärritusi ning sobib suurepäraselt inimestele, kellel esineb allergiaid ja astmahaigust. Bambuskiust valmistatud tekid ja padjad taluvad väga hästi mitmekordseid pesemis- ja kuivatamistsükleid, omavad optimaalset niiskuse imavust, kindlustades seeläbi suurepärast mugavustunnet une ajal, omavad väga head ventilatsioonivõimet ning need eristuvad oma kõrgete puhtuse näitajate poolest. Suurepärased looduslikud omadused ja töötlemise kõrgtehnoloogiline protsess muudavad bambuskiudu tekstiiltööstuse üheks unikaalseks ja innovaatiliseks tooteks. Kaamelivill Kaamelivilla, mida saab kasutada tekstiilsel otstarbel saadakse kaksküürkaamelitelt,
Töötamiskoha analüüs vaatleb töötamiskoha füüsilisi elemente nagu monitori asetus töötaja suhtes, töölaua ja töötooli reguleeritavus jne. Kõiki neid komponente hinnatakse lähtudes konkreetsest töötajast, kes sellel töötamiskohal töötab. Töötaja kohalolek on hädavajalik. Töökeskkonna analüüs vaatleb ja hindab töötamiskohta ümbritsevat keskkonda (hõlmates tegureid nagu valgustus, õhutemperatuur, müra jms, mis võivad mõjutada töötaja mugavustunnet või tööülesande sooritamist). Organisatoorne analüüs tegeleb küsimustega töökorralduslikul ja ettevõtte tasemel (siia kuuluvad näiteks töögraafikud, ületunnid, töö- ülesanded jne, mida tavapäraselt käsitletakse „töötingimustena“). Neid tegureid üldjuhul töötajad mõjutada ei saa, kuid neil on suur mõju erinevate riskitegurite tekkele või mitteesinemisele. 7. Mis on süsteemi inimene-tehika-keskkond maatriks?
looduslikud protsessid, mida arhitektuuris kasutatakse. Kui päikesevalgus langeb ehitisele, toimub vastavalt selle materjalidele päikesekiirguse peegeldumine, edasikandumine vi neeldumine. Päikese tekitatav soojus phjustab hu liikumist. Päikesesoojuse mju ajendas inimesi projekteerima maju, kasutama ehitusmaterjale ja valima maja asukohta nii, et soojenemise ja jahtumise mju oleks vimalik parimal viisil ära kasutada (Kyoto in the home 2009). Passiivse päikeseenergia tehnoloogia parandab mugavustunnet ruumis, sest takistab päikesekiirguse soovimatut mju. Sisetemperatuurid on ühtlasemad, eelkige loomuliku ventilatsiooni kasutamise korral (Kyoto in the home 2009). Passiivset päikeseenergiat kasutavad majad tehakse samadest materjalidest mis tavalised majad. Nad kulutavad vähem kütet ja seega vabaneb vähem kasvuhoonegaase. Nad on hästi isoleeritud, mis vähendab veelgi küttearveid. Passiivse kütmise projekt on odavam kui teised taastuva energia meetodid
Teravad varjud töötasapinnal on töö halvakvaliteedi, tootlikkuse languse, silmade ülepinge, väsimuse ja mõnikord ka õnnetuste põhjuseks. Eemaldada pimestav valgus Soovitav on eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest Kokkuvõtteks: soovitav on kombineerida päevavalgust ning tehisvalgust töötajatele tuleb kindlustada küllaldane valgustus See suurendab töötaja mugavustunnet ja suutlikkust, muutes tööpaiga töötamiseks meeldivaks Kehaasend Õige asend kindlustab kõrge tööviljakuse, hea ja kestva tervise. Kehaasendeid võib jagada: püstiasend isteasend lamamisasend Püstiasendi puudused: Püstiasendiga kaasneb lihastele, liigestele ebasoodne staatiline koormus Südame löögisagedus on püstiasendis ca 10% kõrgem Liikumatult seismine – koormab närvisüsteem
Tähtis on valgustuse pulsatsiooni vähendamine Teravad varjud töötasapinnal on töö halva kvaliteedi, tootlikkuse languse, silmade ülepinge, väsimuse ja mõnikord ka õnnetuste põhjuseks. eemaldada pimestav valgus Soovitav on eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest Kokkuvõtteks: soovitav on kombineerida päevavalgust ning tehisvalgust töötajatele tuleb kindlustada küllaldane valgustus See suurendab töötaja mugavustunnet ja suutlikkust, muutes tööpaiga töötamiseks meeldivaks Esmaabi järg VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES Kannatanu ei ole suuteline köhima, rääkima ega hingama. Tal tekib lämbumistunne ja surmahirm. Ta haarab käega kõrist kinni. Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks. Kannatanu kaotab peagi teadvuse. TEGUTSEMINE VÕÕRKEHA KORRAL: Juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunni teda köhima.
sünnituse ajal. On leitud, et lüheneb sünnituse aeg, kasutatakse vähem ravimeid ja epiduraalanalgeesiat, vähem on madala Apgari hindega (alla 7 palli) vastsündinuid ja vähem on ka operatiivset vahelesegamist. "Doula" on naissoost abiandja, kes on saanud sünnitusabialase koolituse ja kes tunneb hooldusprotseduure. Ta kindlustab sünnitajale emotsionaalse toetuse, mis koosneb kiitusest, rahustamisest, abinõudest parandamaks ema mugavustunnet, füüsilisest kontaktist (selja masseerimine, käehoidmine), selgitustest sünnituse kohta ja pidevast kohalolekust. Selliseid ülesandeid võivad muidugi täita ka õed ja ämmaemandad, kuid nad peavad tihti teostama ka tehnilis-meditsiinilisi protseduure, mis võivad ema tähelepanu kõrvale juhtida. Pidev naissoost abistaja toetus vähendab tunduvalt ärevust ja tunnet, et sünnitus oli raske. Tugiisikuks peaks olema inimene, keda sünnitaja usaldab ja kellega ta tunneb end
suhtelist niiskust ja üleliigsete niiskuseralduste eemaldamiseks suurendada korteri õhuvahetust. Üha enam populaarsust koguv õhukuivati paigaldamine eemaldab küll niiskusprobleemi sümptomid, kuid ei tegele nende tekkepõhjustega ning seetõttu tuleb selle lahenduse kasutamisel olla äärmiselt ettevaatlik. Inimeste hinnangut sisekliima kvaliteedile mõjutab ka õhu liikumise kiirus ruumis. Talveperioodil tekitab liiga suur õhukiirus tõmbustunnet, seevastu suvel aitab suurem kiirus mugavustunnet parandada. Külmal aastaajal on lubatud õhu liikumise kiiruseks kuni 0,21 m/s (projekteerimiskriteeriumi CR 1752 C (madalaim) tase). Selle piiri täitmine võib olla probleemiks sundventilatsiooni, aktiivse tuulutamise või värske õhu klappide korral. Tõmbustunde mõju saab vähendada kõrgema siseõhu temperatuuriga, vt. Joonis 8.2. Õhu liikumisekiirusest põhjustatud elanike rahulolematuse taset hindab ka ISO EN 7730:1994 standard (vt. valem 8.1).
annaabi.ee 
