Laiskuse puhul on inimene harjunud, et tema eest tehakse kõik otsused. Arg inimene võib küll olla suuteline mõtlema autonoomselt, kuid eeldab, et tema mõistus ja jõud jäävad eestkostja omadele alla. 2) Olles laisk ning jättes mõtlemise teiste hooleks, ei pea inimene ümber õppima, kuna lapseeas oldi harjunud, et otsused tulevad alati kõrgemalt (vanematelt). Võib tekkida illusioon, et ei pea kandma ühtegi kohustust ning teistel ei ole midagi võimalik valesti teha. See jätab mugandunud inimesele väära mulje, et ta on täielikult vaba. Aral inimesel on hirm ebaõnnestumise ees. Tema mõtted võivad olla õiged, ent enamasti toetub ta siiski eestkostjale või üldisele arvamusele, kuna kardab võimalikke tagajärgi (sealhulgas karistusi autoriteedi poolt), mida otsustamine kaasa toob, eriti alguses, kui vea tegemise risk on suur. 3) Alaealisusest on raske välja rabeleda, kuna olles kord sellega mugandunud, saab ainult
lõpetaksid töötamise kõik elektroonilised süsteemid. Panganduses kasutatakse turvalisuse tagamiseks mitmekordseid varuservereid, kuid uue relvaliigi rünnak muudaks andmebaasid olematuks. Ka mobiilside ja lauatelefonide töö koordineerimine sõltub infotehnoloogilistest vahenditest. Virtuaalmaailmgi võib olla haavatav ja meie igapäevane mugavus võib väga äkki ja kiiresti kaduda. Reaalne virtuaalmaailm ümbritseb meid kõikjal. Oleme sellega nii harjunud ja mugandunud, et teisiti ei kujutagi ette. Otsekorraldused pangakontodelt, mobiiltelefoniga Internetis surfamine ja mõne sekundiga teisele poole maakera elektronkirja saatmine on meie loomulik elu osa ja tundub tavaline ning iseenesestmõistetav. Oma igas päevas kasutame erinevaid kommunikatsiooni- ja sidevahendeid, mis on paljudele teiste riikide elanikele kättesaamatud. Nii mõneski riigis ei soovita, et kodanikud saaksid suhelda vabalt teiste riikide inimestega ja
tehtud võte ehk lame, mitte ruumiline pilt. On's tegu saamatusega? Või raskustega teaduse- tehnika saavutusi igapäevaellu sulandada? Juba 1589 olevat rooma arhitekt Goicomo della Porta tõestanud, et mõlema silma pildid teadvuses liituvad, ja kirjeldanud ka stereopaare. Tänane olukord sarnaneb minu meelest mõneti ajaga, mil fotograafiat veel eriti ei tuntud ja kõike tähelepanuväärset või muidu vajalikku joonistati või maaliti. Ehk ollakse liialt mugandunud näiteks ei viitsi keegi enam jamada nii, nagu prantslane Niépce seda tegi? Maailma esimese foto (1826) autor jändas vase ja tinaplaatidega, kattes need asfaldi, lavendliõli ja petrooleumi seguga ja säritades ühte pilti terve päeva. Omal moel eksitab huvilisi muidugi ka Wiki, väites, justkui peaks võtteid kummagi silma kohalt sooritama üheaegselt. Sellega mõista andes, et tarvis läheb spetsiaalset tehnikat.
Kokkuvõtteks saan öelda selleks, et olla õnnelik, tuleb midagi mõista, millestki aru saada ja midagi osata. Kogu inimese teadlik elutegevus põhineb soovil olla õnnelik. Kindlasti peab iga inimene piisavalt õppima, et olla õnnelik. Üks pääsuke, ega ka mitte üks päev, ei too veel kevadet. Samuti ei tähenda üks päev ega lühike aeg õndsust ega õnne. Peab tõdema, et enamus, mis Aristoteles nendes raamatutes kirjutab, vastab tõele ka tänapäeval - lihtsalt on mugandunud ajaga. Peame olema tänulikud Aristotesele, kes on andnud meile hulgaliselt teadmisi eetika aluste mõistmiseks. KASUTATUD KIRJANDUS Aristoteles. Nikomachose eetika I ja V raamat. Tõlkinud Anne Lill. Tartu: Ilmamaa, lk 1 25. http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles (26.03.2013)
filosoofi. Võrdluseks toon sama filosoofi elulookirjelduse raamatust Uusaja filosoofia. Kant oli saksa filosoof, kelle tunnetusteooria osutus pöördeliseks filosoofilise mõtte ajaloos. Temast on raske aru saada, kuid me ei peagi taotlema täieliku mõistmist. Teiste filosoofidega võrreldes võib suuremat huvi pakkuda Kanti isik. Tema kohta arvatakse, et nagu Sokratesegi puhul moodustasid tema elu ja filosoofia terviku, st ei vastanud teineteisele. Kant elas filosoofielu ega mugandunud võimudega. Kanti soontes voolas sotlase verd. Tema isa oli sadulsepp kes pidas end sotlaseks ning ema kaudu oli Kant saksa päritolu. Immanuel oli peres neljas laps. Tal oli kolm venda ja seitse õde, kuid ellu jäi vaid üks vend ja kolm õde. Teised surid varases nooruses. Pere elu oli väga kombekohane: siin ei nähtud midagi sündsusetut ega kuuldud midagi kõlvatut. Varases nooruses oli Kant häbelik ja hajameelne, mis takistas tema õppetööd Friedrichi kolleegiumis
aksessuaari näituseruumi toomist mõtet kunstiga seostada. Allakirjutanule tundub selline hinnang moodsale kunstile muidugi üsna irooniline ja tekitab küsimuse, kas moodsat kunsti siis üldse saabki kunstiks pidada. Olen leidnud paralleeli Pussy Riot´i ja Duchamp´i motiivide vahel, kuna mõlemal oli vaja oma aktsiooniga sokeerida, raputada. Duchamp pidas omamoodi ,,rahuvõitlust", arvates Esimese maailmasõja süüdlaseks keskmise passiivse mugandunud kodaniku, keda tuli sokeerimisega rööpast välja lüüa. Üks võimalus oli kokkukutsutud publikule mõttetuid seosetuid luuletusi ette kanda, kakofoonilist muusikat esitada või lihtsalt solvanguid karjuda. Allakirjutanule teadaolevalt noid etendusi siiski kirikuhoonetes ei korraldatud ja dadapalveteks ei nimetatud. Sellest siis vormiline erinevus Pussy Riotist. Aga dadaistide tegevust võiks (ikkagi meelevaldselt) mõista ka kui
mikrolaineahi, kaugotsing). (Erelt jt 1997:490-491) Praegust laenukihti iseloomustab esialgu ebastabiilsus, uute mõistete tulv ning tsitaatsõnade ja eri kujuga mugandite paralleelne esinemine. 1.2 Tsitaatsõnad Tehiskeelsete sõnade olukord eesti keeles võib olla väga erinev. Hea näide selle kohta on inglise sõna show, mida on püütud 1) mugandada - sõu - ja 2) asendada omasõnaga - vaadend. Kuna ei sõu ega vaadend ei ole eesti keeles veel mugandunud, kasutatakse siiani edasi inglise keelset sõna show. Selliseid sõnu, nagu on eesti keeles seesama show, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Seda, mis asi on tsitaat, teame kõik, ja laias laastus on tsitaatsõnadki tsitaadid - me võtame nad täht-tähelt üle teisest keelest. Tsitaatsõnu kirjutatakse eesti keeles täpselt nii, nagu selles keeles, kust nad on eesti keelde võetud. Neid sõnu hääldatakse originaalilähedaselt.
Nende eneseteadvus on küllalt tugev, et iseendaga kontakti hoida, kuid nad sulguvad teadlikult teiste inimeste mõjude eest. Neist võivad välja kujuneda asotsiaalid, anarhistid, terroristid jt. Lahustumistee- Lahustumistee puhul kaotatakse täielikult side iseendaga ning võetakse omaks väljastpoolt pakutav. Nende eneseteadvus on liiga nõrk, et iseendaga kontakti hoida. Neist saavad meedia- või tele-, ravimite, rahustite või uimastisõltlased või arenemisvõimetud, mugandunud väikekodanlased. Sellel teel varitseb inimest oht kaotada see, mis eristab inimest loomast- oma eneseteadvus. Indigolaste õpetus meile · Viibida alati olevikuhetkes- olla ,,siin ja praegu" · Vastutada selle eest, mida ütleme ja mida me oma mõtete abil loome, olenemata sellest, kas loomine toimub teadlikult või alateadlikult. · Vastutada oma tegude ja valikute eest.
Liidetakse ilma ülakomata. 7 Ülakomaga saab toonitada nime ja liite piiri. Kasutatakse, kui a) kirjapilt ja hääldus on erinevad (nt bordeaux´lane, poe´lik) b) ei taheta rikkuda konsonantühendi õigekirja. (nt faehlmann´lik, mutt´lik, artur-kapp ´lik) 3) Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna sidekriipsu (nt riodejaneriolik, rocca-al-marelane) 4) Ainult kõige üldtarvitatavamates nimedes on võõrnimi mugandunud (nt budism, darvinism) KÄÄNDSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE KOKKU KIRJUTATAKSE SÕNA MÄRKUS NÄIDE Liitsõnad uus tähendus Südametunnistus, vanaisa Nimisõnad, kui... ...esimene sõna vastab Mootorpaat, puhkusereis, küsimusele mis liiki? missugune? nahkmööbel, juhtnöör ..
Enamusel juhtudel teostavad inimesed sotsiaalset kontrolli ise, igapäevaelus. Sellistel juhtudel räägime mitteametlikust e informaalsest sotsiaalsest kontrollist. Juhul kui normide valvamisse sekkub politsei või muud määratud struktuurid (igat liiki inspektsioonid), siis on tegemist ametliku e formaalse sotsiaalse kontrolliga (institutsionaliseeritud sotsiaalne kontroll). Kõiki norme, olenemata sellest, kas nad on seadustatud või mitte, toetavad sanktsioonid, mis konformse e mugandunud käitumise korral väljenduvad kiituses või tegevuse heakskiidus ja mittekonformsuse korral tegevuse hukkamõistmises. Niisiis, võime määratleda positiivseid ja negatiivseid sanktsioone Valdava osa normidest omandab inimene sotsialiseerumisprotsessis internaliseerimise teel st alateadvuslikult. See on protsess, mille käigus konformsus ühiskonnas valitsevate normide suhtes muudetakse isiksuse olemuslikuks osaks (internaliseerimise mõiste pärineb algselt Freudilt, edasi arendanud Piaget
? ja etnoloog Tylor??. Mõlemad kirjutasid tähtsamad tööd 60-70 ndatel. Olid selged evolutsionistid, kelle ühiseks jooneks oli arusaam, et kõik rahvad teevad läbi arengu kõrgema tsivilisatsiooni poole-seega siis läbi vähem arenenud ühiskondade saab uurida arenenud ühiskondade teket. Lubboki aravates toimub looduslik valik erinevate ühiskondade vahel ehk osad kohanduvad paremini keskkonnaga ja arenevad kiiremini, teised aga ei mugandu nii hästi ja jäävad kängu. Euroopa siis mugandunud. Kehvemini kohandunud rahvad on nagu lapsed ehk nende vaimne- moraalne pool kängu jäänud, seega puudub ka arenguperspektiiv. Seevastu eurooplasi ootab ees helge tulevik ja aren jätkub. Kandis sellist mugandust üle ka meeste ja naiste arengusse ehk mehed paremini mugandunud naised kehvemini. Samuti kandis seda üle ka eliidile ja alamkihile. Ehk eliit areneb, alamkiht mõttetu ja kängu jäänud. Nimetatakse sotsiaal Darwinismiks ehk eliit
annaabi.ee 
