11. Millal ühendati Memel ehk Klaipeda Saksamaaga? 22. märts 1939 12. Miks nurjusid NSVLi ja Suurbritannia-Prantsusmaa kolmepoolsed läbirääkimised Ida- Euroopa julgeoleku tagamise küsimuses 1939. a. suvel? NSVL tahtis garanteeritavate riikide pinnale viia punaarmee,millega ei oldud nõus. 13. Millal sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt? 23.august 1939 14. Mis oli kirjas MRP salajases lisaprotokollis? Ida-Euroopa jagamine. 15. Millised maad sai MRPga omale NSVL? Eesti,Läti,Soome,pool Poolat ja Besaraabia. 16. Millised maad sai MRPga omale Saksamaa? Leedu ja pool Poolat. 17. Kuidas aitas MRP kaasa II maailmasõja puhkemisele? Sellega tehti võimalikuks isesesvate riikide vallutamine,kuna nendel riikidel olid liitlased tõi see kaasa vastastikku sõdade kuulutamise ja uue maailmasõja puhkemise. 18. Millised olid Teise maailmasõja puhkemise eeldused? Poliitilised(Versailles lepinguga tehtud valearvestused),
13mrts 1938 hendati Austria(Ostmark) Saksamaaga- anluss. Jrgnevalt kerkis esile Tehhoslovakkia kriis, mille kutsusid esile sudeedisakslased. Saksamaa hakkas keskenduma L-Poolale ja Leedule(hiljem lhevad NSVL-le). MRP alusel teostasid Saksamaa ja NSVL huvisfride okupeerimise. EESTI 1939-1940 ISESEISVUSE KAOTAMINE: 1918-1940 Eesti Vabariik. 1938 kuulutas Eesti ennast neutraalseks riigiks. Eesti ji isoleerituks ja oli kerge saak suurtele riikidele. Eesti saatus otsustati MRPga. BAASIDE LEPING: septembris 1939 tegi Moskva Eestile ettepaneku slmida vastastikuse abistamise pakt. 28.09.1939 kirjutati Moskvas alla nn baaside lepingule: NSV Liit sai sjave baasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski mber; mlemad riigid pidid hoiduma teineteise vastu suunatud liitudest. 1939 algas baltisakslaste lahkumine Eestist. 1940 suvel jahenesid jrsult Eesti ja Moskva suhted- prdepunkt toimus 1940.aasta 16.06, mil Moskva nudis Eestilt valitsuse vljavahetust ja Punaarmee lubamist riigi
Kokku osales metsavendade tegevuses umbes 30 000 inimest. Analoogselt Eestile tekkis metsavendlus Lätis ja Leedus. Metsavendade tegevuses on ka pahupool nimelt kaotasid oma elu metsavendade käe läbi mitmed rahvuskaaslased. Seda väigavlda ei õigusta miski. Metsavendade tegevus, mis saadi võimude poolt kontrolli alla alles aastaks 1953 näitab kõige reaalsemalt eestlaste soovi oma omariiglust säilitada. MRPga läks Eesti kõrval Nõukogude Liidu mõjusfääri ka Soome. 30.nov 1939 algas Talvesõda, kuigi 12.märts 1940 Talvesõda lõppes, toimus 19411944 Soome ja NSVLiidu vahel Jätkusõda. Eesti mehi, kes läksid soomlastele appi nii Talve kui Jätkusõjas nimetakse soomepoisteks. Soomepoiste tegevuse eesmärgiks oli võidelda NSVLiidu agressiooni vastu nii Soomes kui Eestis. Pärast Jätkusõja
Põhjenda! Stalinil oli kõik sõjaks vajalik juba ettevalmistatud, Hitler vajas Stalini abi ning oli samuti pigem sõjaks valmis ning samal ajal hakkasid ka Inglased valmistuma sõjaks. Seega oli vähetõenäoline, et läbirääkimised õnnestuvad. Kui, aga NSVL oleks suudetud Saksamaa vastu suunata, oleks siiski sõda tulnud. MRP sõlmimine kindlustas samuti sõja kindlat tulekut. 11. Täida tabel MRPst! Millal sõlmiti? Mis oli kirjasNSVLile MRPga Saksamaale Kuidas on seotud Mis oli Stalinisalajases MRPga MRP ja II kaugem eesmärklisaprotokollis maailmasõja MRPd sõlmides? puhkemine? 1939.23.aug Jagati ära Ida-Soome, Eesti,Algselt Leedu,See kindlustas Euroopa Euroopa NSVLLäti, hiljem kogumaailmasõja
kui Molotov-Ribbentropi pakt. Hitler ja Stalin lubasid teineteist kümne aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Koostati salajane lisaprotokoll, kus kaks diktaatorit jagasid ära kogu Ida-Euroopa. NSVL sai loa Soome, Eesti ja Läti ning Besaraabia vallutamiseks. Poola pidi jagatama pooleks. Kuu aega hiljem sai NSVL ka Leedu. See tähendas seda, et uus MS võib alata. Võit Poola üle ja Teise Maailmasõja algus. MRPga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler lootis Poola purustada enne kui Lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Poola piiril provokatsioone. Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ja tungis 1. septembril 1939. aastal Poolale sõda kuulutamata kallale. Nüüd algas II MS. Kaks päeva hiljem kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid sõtta ei sekkunud. Poola ja Saksamaa armeed ei ole mõtet võrrelda
mail 1945. aastal Karlshorstis. NSVL ja lääneriikide väed kohtusid Elbe jõel. Võidupühat pidas NSVL 9. mail, teised riigid 8. mail. Võidule andis suure hoo teise rinde avamine Normandias 1944. aasta kevadsuvel. 2) Üldse: Pärast seda, kui 6. ja 9. augustil 1945. USA oli visanud Nagasakile ja Hiroshimale tuumapommid, Jaapan kapituleerus 2. septembril, millega lõppes 6 aastat ja 1 päev kestnud Teine maailmasõda. 4. Saksamaa vallutused · Pärast MRPga endale lubatud Poola alade hõivamist, asus Saksamaa Taani, Norra ja Prantsusmaa kallale. Taani ja Norra okupeeriti 1940. aasta kevadel väga kiiresti. Norra vallutamist kiirendas Quisling, kes oli Norra natsionaalsotsialistide juht. · Arvati, et järgmisena tungitakse kallale Inglismaale, tegelikult hakati hoopis Prantsusmaad vallutama (seda tehti läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Sinna oli ehitatud kaitseks Daladier'
jagasid mõlemad suurriigid huvipiirkondi Salajase protokolli kohaselt läksid NSV Liidule Soome, Eesti, Läti, Leedu idaosa, Poola idaosa ja Bessaraabia. Saksamaale kuulusid pakti alusel Lääne-Poola ja Leedu lääneosa. Molotovi-Ribbentropi paktiga kaasnesid suured eeldused uue sõja puhkemiseks. Saksamaa sai rünnata Poolat, ilma, et NSV Liit oleks teda takistanud, NSVL sai oma territooriumit laiendada läänes. MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda. MRP kasulikkus: *Saksamaale: 1. Võis julgelt rünnata Poolat. 2. Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista. 3. Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. *Venemaale 1. Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. 2. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu Läänemerele. Teise maailmasõja algus
Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõja algus Meenutuseks: MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola (ehk Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) seega Poola riik lakkas olemast. Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa
Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõja algus Meenutuseks: MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola (ehk Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) seega Poola riik lakkas olemast. Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa (Maginot`
Enigma ning õpiti kasutama lennuväge. Samuti asusid liitlasväed 1942.- 1943.a. järjepidevalt pommitama Saksamaad, kus hukkus palju tsiviilelanikke, mis omakorda murendas moraali rindel. 3. Balti riikide okupeerimine 1939- 1940. Soome talvesõda 3.1 Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed balti riikide ja Soome vastu, valmistudes talle MRPga lubatud riikide hõivamiseks. Eesti sai MRP lisaprotokollidest teada juba 1939.a. augusti lõpul, kuid ei kuulutanud välja mobilisatsiooni, rõhutades sellega ome erapooletust. Samas oli eesti sadamas Poola allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid. 17. September allveelaev põgenes ning siirdus Läänemerele. NSV Liit viis oma laevastiku Balti merele, blokeerides sellega Eesti merelt. Tekkinud olukorras saadeti Moskvasse välisminister Selter 24. Septembril 1939 kohtumisele,
kiire edasiliikumine. 2) November 1942 juuli 1943 murranguline periood sõjas initsiatiiv läheb Hitleri- vastase koalitsiooni kätte. Stalingradi lahing ja El-alameini lahing nende lahingute käigus pandi pealtung seisma. 3) Juuli 1943 september 1945 Hitleri-vastase koalitsiooni pealetung, lüüasaamine, kapituleerumine Teine maailmasõda algas 1.09.1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. Saksa väed ei liikunud kaugemale joonest, mis oli MRPga kokku lepitud idapoolne osa jäi NSVLile, Saksa hõivas läänepoolse osa. Lääneriigid üritasid esialgu kokku leppida (üks tingimus oli, et Saksamaa peab oma väed Poolast välja viima). Lääneriigid kuulutasid 3.septembril sõja. Septembrist kuni 1940nda aprillini toimus läänes ,,kummaline sõda" sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei olnud. Inglismaa ja Prantsusmaa väed paiknesid Prantsusmaa kaitsekindlustuse vööl ja Saksa väed Saksamaal kaitsekindlustuse vööl
annaabi.ee 
