Referaat Mõttemudel Tallinna Transpordikool Arthur Skurko IT2E 2012/2013 Sissejuhatus Mõttemudel on seletus inimese mõtlemise käigust selle kohta kuidas miski toimib. See on tõlgendus ümbrisevast maailmast, suhtest selle erinevate osadega ja meie vaistlik ettekujutus meie tegudest ja nende tagajärgedest. Mõttemudelite abil saab kujundade käitumist ja leida lahendust probleemidele ning ülesannetele. Mõttemudelit saab sõnastada ka kui sisemist võrdkuju või tõlgendust välisest reaalsusest, mis mängib rolli tunnetuses, mõistlikkuses ja otsuste tegemises
Mõtlemine ja tegelikkus – kui ma mõtlen mingist asjast, kuidas ma saan teada selle asja olemust e. kuidas ta, see asi, tegelikult on? Kui inimene mõtleb maailmast (tegelikkusest), siis see inimese mõte ei pruugi maailma loomust korrektselt edasi anda. Descartes – vaimu jagamatus - keha saab jagada, aga vaim on jagamatu. Mina e. vaim e. mõtlev asi mõistan ennast ühe ja tervikliku asjana, ei saa ennast jaotada millekski muuks. Jaotatavuse argument (mõttemudel) Konstrueerime selle argumendi ilma “mõeldavuse” aspektita. 1. Keha on jaotatav osadeks. 2. Vaim ei ole jaotatav osadeks. 3. Asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad. 3 3. Seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid; mõnede psühhopatoloogiate korral võib olla osa vaimust blokeeritud või esineda vaimne lõhestumine.
silmaspidamisega. Liigierinevusi armastavad rõhutada ainult rassistid, väidab Singer (1979: 51). Aga niisamuti, nagu me ei kiida heaks rassismi inimeste keskel, ei saa me heaks kiita ka liigil põhinevat jaotust. Tees ise kõlab nii, et eri liikide ühesugused huvid on moraalselt samaväärsed. Inimese valu ja looma valu on ühte laadi ja mõlemal on ühesugune õigus valu vältida. Igaüks võib ise hinnata, kuivõrd mõistlik ja ladus see Singeri mõttemudel tegelikult on. Ise ma kalduksin seda kritiseerima järgnevalt. Lehmad ei saa ise endale õigusi nõuda ega ka oma õiguste rakendamise eest seista. Niisiis kui inimene tunnistab lehmade õigusi, siis peab see inimene kandma hoolt ka nende õiguste järgimise ja kaitsmise eest. Kui arvestada seda, et moraalselt õigesti toimiv inimene viib huvide realiseerimise maksimumini, siis peab ta ka maksimaalselt silmas pidama lehmade eest nende heaolu ja vabadust. See tundub mõnevõrra paradoksaalne
Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria ning milline on selle roll teaduslikus uurimises. Kuidas erinevad teooria roll kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimustes. Kõige üldisemalt on teooria väidete süsteem, mille abil kirjeldatakse ja selgitatakse mingi nähtust või tegelikkuse valdkonda. Võiks öelda, et teooria kaudu luuakse empiirilise tegelikkuse mõttemudel. Teooria on vorm, millesse teadmine mingi valdkonna kohta talletub. Teooria aitab ümbritsevate nähtuste mitmekesisuses korda luua, siduda nad teatud raamistikuga, selgitada nende omavahelisi seoseid. Teoreetilise perspektiivi roll uurimuses on eelkõige selles, et ta annab uurimusele suuna, teatud mõistelise baasi ja teatud lähteküsimused, uurimuse käigus kõik täpsustub ning võib ka muutuda.
Paradigma terviklik mõttekonstruktsioon, süsteemne mudel, kas käsitlemiseks või tegutsemiseks Printsiip subjekti, tulevikku suunatud, käitumispõhimõte Strateegia tegevuskava, kaugema eesmärgi saavutamiseks Struktuur objektide, objekti komponentide paiknemine üksteise suhtes Probleem subjekti tunnetatud vastuolu soovitu ja tegelikkuse vahel Subjekt teadvustatud aktiivsuse kandja, inimene, inimgrupp Tehnoloogia tootmismenetlus, tootmismenetluste õpetus Teooria terviklik mõttemudel Tootma tehases toodetakse, tehas toodab… , tootev töö Üksik tegelikkuse objektide omapära, tänu millele nad üksteisest eristuvad Üldine jooned ja omadused, mis on omased kogu objektide rühmale– Eesti Vabariigi Põhiseadusest, § 3 7 ( ) loeme: ‖ I g a ü h e l o n õ i g u s s a a d a eestikeelset õpetust.‖ Ülaltoodut silmas pidades, nähakse Töö – ja tehnoloogiaõpetuse õpikeskonna õpevaraga ettevalmistamist selles töös probleemsena: Senini kehtivas Põhi – ja
Paradigma terviklik mõttekonstruktsioon, süsteemne mudel, kas käsitlemiseks või tegutsemiseks Printsiip subjekti, tulevikku suunatud, käitumispõhimõte Strateegia tegevuskava, kaugema eesmärgi saavutamiseks Struktuur objektide, objekti komponentide paiknemine üksteise suhtes Probleem subjekti tunnetatud vastuolu soovitu ja tegelikkuse vahel Subjekt teadvustatud aktiivsuse kandja, inimene, inimgrupp Tehnoloogia tootmismenetlus, tootmismenetluste õpetus Teooria terviklik mõttemudel Tootma tehases toodetakse, tehas toodab... , tootev töö Üksik tegelikkuse objektide omapära, tänu millele nad üksteisest eristuvad Üldine jooned ja omadused, mis on omased kogu objektide rühmale Eesti Vabariigi Põhiseadusest, § 3 7 ( ) loeme: I g a ü h e l o n õ i g u s s a a d a eestikeelset õpetust. Ülaltoodut silmas pidades, nähakse Töö ja tehnoloogiaõpetuse õpikeskonna õpevaraga ettevalmistamist selles töös probleemsena: Senini kehtivas Põhi ja
Töökliimat ja suhteid kirjeldatakse vaimsete mõistete abil. Täiskasvanuea juurde kuulub küpsuse mõiste. Usulise küpsuse osas puudub religioonipsühholoogide seas ühtne seisukoht. 25) James Fowleri usuastmete teooria põhisisu ja astmete tähendus. Tema põhiväited on, et usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust. Usku defineerib ta kui inimese enese- ja maailma mõistmise viisi. Seega omame me juba sündides võimet uskuda. Arenedes muutub mõttemudel, kuidas me ennast ja maailma mõistame. Erinevad religioonid erinevad üksteisest sisu, mitte vormi poolest. See, mida usutakse on erinev, kuid see, kuidas usutakse on Fowleri arvates kultuuri- ja religiooniuniversaalne. Metoodiliselt kasutas Fowler inimese elukäiku analüüsivat struktureeritud intervjuud, mille andmed põhjal ta tegi teoreetilisi üldistusi. Fowler jagab usulise arengu inimese elukäigu kuude erinevasse astmesse. Need
probleem, mis takistab Eesti jõudmist teiste tsiviliseeritud riikide hulka. Kas siis sellepärast, et teistel on selline sedus peame ka meie selle vastu võtma?! See peaks siiski tulema konkreetselt meie riigi/ühiskonna enda soovist-vajadusest mitte Euroopa Liidu nõudmistest. Sellepärast nagu ka S.Oviir ütles: "Eesti ühiskond on harjunud paljude duskrimineerimise ilmingutega, neid peetakse normaalseteks ja paratamatuteks". Meile ollakse harjunud praeguse olukorraga, see on meie mõttemudel mida ühe seadusega üle öö ei muuda. Põhilised soolise ebavõrdsuse ilmingud: Paratamatult on nii, et naistel on rohkem soolise ebavõrdsuse ilminguid. Kõige tõsisem on see, et praegu on naiste palk ¼ võrra madalam kui meestel. Isegi sama töö eest ei saada võrdselt palka, ning naistel on ka raskem tööd saada, sest kui ta on noor siis arvatakse, et varsti saab lapse või kui juba lapsed on siis viibibi laste haiguste tõttu palju kodus
suur huvi mürkide vastu. Tundus ka, et ravimid ja mürgid erinevad teineteisest vaid doosi suurese poolest (vt ka: homöopaatia). Magendie järglane, C. Bernard, näitas, et ravimid (mürgid) toimivad vaid spetsiifilistele kohtadele kehas kuraare poolt esile kutsutud paralüüs nt ei mõjuta ei lihast, ega närvi, vaid nn neuromuskulaarset ühendust. Spetsiifilise mõjupiirkonna defineerimine andis julgust neid juurde otsida, kujunema hakkas vastav mõttemudel, mis hiljem nii ravimite kui närvierutuse kontekstis olulise koha sai (vt ka ptk 12). 19. sajandi alguses valitses meditsiinis skeptiline meeleolu, sest tundus, et arstipraktika (teraapia) ei ole enam kooskõlas toonase teaduse saavutustega. See puudutas ka ravimeid. Üks võimalus olukorda lahedada, oli püüda hinnata ravimite tõhusust. Ajastule omaselt kasutati eksperimenti. Eksperimentaalfarmakoloogia sisuliselt seega kogu kaasaegse farmakoloogiateaduse sünnikohaks peetakse Tartut
annaabi.ee 
