Referaat Mõttemudel Tallinna Transpordikool Arthur Skurko IT2E 2012/2013 Sissejuhatus Mõttemudel on seletus inimese mõtlemise käigust selle kohta kuidas miski toimib. See on
1 KEHA JA VAIM Sissejuhatus vaimufilosoofiasse Keha ja vaimu probleem. Seda probleemi käsitleme rõhuasetusega moodsal, 20. sajandi filosoofial. Vaimufilosoofia (ingl. Philosophy of Mind) on üks olulisemaid 20. sajandi 2. poole uurimisvaldkondi analüütilises filosoofias. Vaatluse all on mentaalsete nähtuste olemus. Keha ja vaimu vahekorra probleem on iseenesest väga vana, eristus on oluline vähemalt alates Platonist. Kuid probleem on segane, kuna pole ühest selgust, mida vaimuks nimetada (ja kas seda üldse olemas on). Tuleb tähele panna, et filosoofia ajaloos seguneb mentaalsete nähtuste probleem religioosse ja spirituaalse hinge-käsitusega (eriti kristlikus doktriinis, Kreekas enne Platonit väga ranget kehahinge eristust ei olnud). Tasub rõhutada, et moodne vaimufilosoofia ei tegele hinge küsimusega. Kuid isegi ilma uskliku taustata on küsimus vaimust relevantne, sellega seonduvad sellised probleemid nagu teadvus, minasus- e. esime...
silmaspidamisega. Liigierinevusi armastavad rõhutada ainult rassistid, väidab Singer (1979: 51). Aga niisamuti, nagu me ei kiida heaks rassismi inimeste keskel, ei saa me heaks kiita ka liigil põhinevat jaotust. Tees ise kõlab nii, et eri liikide ühesugused huvid on moraalselt samaväärsed. Inimese valu ja looma valu on ühte laadi ja mõlemal on ühesugune õigus valu vältida. Igaüks võib ise hinnata, kuivõrd mõistlik ja ladus see Singeri mõttemudel tegelikult on. Ise ma kalduksin seda kritiseerima järgnevalt. Lehmad ei saa ise endale õigusi nõuda ega ka oma õiguste rakendamise eest seista. Niisiis kui inimene tunnistab lehmade õigusi, siis peab see inimene kandma hoolt ka nende õiguste järgimise ja kaitsmise eest. Kui arvestada seda, et moraalselt õigesti toimiv inimene viib huvide realiseerimise maksimumini, siis peab ta ka maksimaalselt silmas pidama lehmade eest nende heaolu ja vabadust. See tundub mõnevõrra paradoksaalne
Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria ning milline on selle roll teaduslikus uurimises. Kuidas erinevad teooria roll kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimustes. Kõige üldisemalt on teooria väidete süsteem, mille abil kirjeldatakse ja selgitatakse mingi nähtust või tegelikkuse valdkonda. Võiks öelda, et teooria kaudu luuakse empiirilise tegelikkuse mõttemudel. Teooria on vorm, millesse teadmine mingi valdkonna kohta talletub. Teooria aitab ümbritsevate nähtuste mitmekesisuses korda luua, siduda nad teatud raamistikuga, selgitada nende omavahelisi seoseid. Teoreetilise perspektiivi roll uurimuses on eelkõige selles, et ta annab uurimusele suuna, teatud mõistelise baasi ja teatud lähteküsimused, uurimuse käigus kõik täpsustub ning võib ka muutuda.
Paradigma terviklik mõttekonstruktsioon, süsteemne mudel, kas käsitlemiseks või tegutsemiseks Printsiip subjekti, tulevikku suunatud, käitumispõhimõte Strateegia tegevuskava, kaugema eesmärgi saavutamiseks Struktuur objektide, objekti komponentide paiknemine üksteise suhtes Probleem subjekti tunnetatud vastuolu soovitu ja tegelikkuse vahel Subjekt teadvustatud aktiivsuse kandja, inimene, inimgrupp Tehnoloogia tootmismenetlus, tootmismenetluste õpetus Teooria terviklik mõttemudel Tootma tehases toodetakse, tehas toodab… , tootev töö Üksik tegelikkuse objektide omapära, tänu millele nad üksteisest eristuvad Üldine jooned ja omadused, mis on omased kogu objektide rühmale– Eesti Vabariigi Põhiseadusest, § 3 7 ( ) loeme: ‖ I g a ü h e l o n õ i g u s s a a d a eestikeelset õpetust.‖ Ülaltoodut silmas pidades, nähakse Töö – ja tehnoloogiaõpetuse õpikeskonna õpevaraga ettevalmistamist selles töös probleemsena: Senini kehtivas Põhi – ja
Paradigma terviklik mõttekonstruktsioon, süsteemne mudel, kas käsitlemiseks või tegutsemiseks Printsiip subjekti, tulevikku suunatud, käitumispõhimõte Strateegia tegevuskava, kaugema eesmärgi saavutamiseks Struktuur objektide, objekti komponentide paiknemine üksteise suhtes Probleem subjekti tunnetatud vastuolu soovitu ja tegelikkuse vahel Subjekt teadvustatud aktiivsuse kandja, inimene, inimgrupp Tehnoloogia tootmismenetlus, tootmismenetluste õpetus Teooria terviklik mõttemudel Tootma tehases toodetakse, tehas toodab... , tootev töö Üksik tegelikkuse objektide omapära, tänu millele nad üksteisest eristuvad Üldine jooned ja omadused, mis on omased kogu objektide rühmale Eesti Vabariigi Põhiseadusest, § 3 7 ( ) loeme: I g a ü h e l o n õ i g u s s a a d a eestikeelset õpetust. Ülaltoodut silmas pidades, nähakse Töö ja tehnoloogiaõpetuse õpikeskonna õpevaraga ettevalmistamist selles töös probleemsena: Senini kehtivas Põhi ja
Töökliimat ja suhteid kirjeldatakse vaimsete mõistete abil. Täiskasvanuea juurde kuulub küpsuse mõiste. Usulise küpsuse osas puudub religioonipsühholoogide seas ühtne seisukoht. 25) James Fowleri usuastmete teooria põhisisu ja astmete tähendus. Tema põhiväited on, et usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust. Usku defineerib ta kui inimese enese- ja maailma mõistmise viisi. Seega omame me juba sündides võimet uskuda. Arenedes muutub mõttemudel, kuidas me ennast ja maailma mõistame. Erinevad religioonid erinevad üksteisest sisu, mitte vormi poolest. See, mida usutakse on erinev, kuid see, kuidas usutakse on Fowleri arvates kultuuri- ja religiooniuniversaalne. Metoodiliselt kasutas Fowler inimese elukäiku analüüsivat struktureeritud intervjuud, mille andmed põhjal ta tegi teoreetilisi üldistusi. Fowler jagab usulise arengu inimese elukäigu kuude erinevasse astmesse. Need
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕI...
suur huvi mürkide vastu. Tundus ka, et ravimid ja mürgid erinevad teineteisest vaid doosi suurese poolest (vt ka: homöopaatia). Magendie järglane, C. Bernard, näitas, et ravimid (mürgid) toimivad vaid spetsiifilistele kohtadele kehas kuraare poolt esile kutsutud paralüüs nt ei mõjuta ei lihast, ega närvi, vaid nn neuromuskulaarset ühendust. Spetsiifilise mõjupiirkonna defineerimine andis julgust neid juurde otsida, kujunema hakkas vastav mõttemudel, mis hiljem nii ravimite kui närvierutuse kontekstis olulise koha sai (vt ka ptk 12). 19. sajandi alguses valitses meditsiinis skeptiline meeleolu, sest tundus, et arstipraktika (teraapia) ei ole enam kooskõlas toonase teaduse saavutustega. See puudutas ka ravimeid. Üks võimalus olukorda lahedada, oli püüda hinnata ravimite tõhusust. Ajastule omaselt kasutati eksperimenti. Eksperimentaalfarmakoloogia sisuliselt seega kogu kaasaegse farmakoloogiateaduse sünnikohaks peetakse Tartut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
