Tüdrukutega rääkides kasutatakse keerukamat, samas kui poistega räägitakse lühemalt ja asjalikumalt. On hädavajalik ka see, et isal ja lapsel oleks vastastikune mõju. Koolimineku ajaks peaksid lapsela olema aga kujunenud kommunikatiivsed oskused. Laps, kellel on enseväljendusega probleeme, on esimestel eluaastatel suure tõenäosusega saanud väga vähe oma vanemate kõnet kuulda. Vastuolulised tulemused matemaatikas, motoorikas ja vaimsetes võimetes Tavaliselt saavad poisid tesitdes kõrgemaid skoore, kuid koolitundides saavad tüdrukud paremaid hindeid. Tüdrukud saavad paremaid hindeid matemaatikas kuni see piirdub aritmeetikaga, geomeetrias ja muudes matemaatika aladistsipliinides on sageli poisid edukamad. Tüdrukud on paremad arvutajad, poisid aga paremad probleemide lahendajad. Maccoby järgi erinevad lapsed oma käitumise, huvide ja väärtushinnangute poolest kolme näitaja põhjal: 1
Iga faas muudab lapse maailmapilti. (29.lk) Oraalne faas kestab sünnist kuni 1,5.-2. eluaastani. Selles faasis võib lapse maailmapilti kirjeldada lausega "Ma olen see, mida ma saan" . See on aeg, kus kesksel kohal on lapse kohene vajaduste rahuldamine. Väga väike laps peab saama kogemuse, et tema jaoks on olemas kindel pereliige, kes rahuldab tema vajaduse kehalise läheduse, nälja ning janu kiire kustutamise järele. (29-30.lk) Selles faasis toimuvad tähtsad muutused ka lapse motoorikas: kõigepealt avastab ta maailma roomates ja siis kõndides. Kogemuse tõttu aina suuremaks muutuvas maailmas hakkab laps eristama iseenda isikut teistest. Ta tunnetab iseennast ja "teise" olemasolu. (30.lk) Anaalne faas kestab tavaliselt teisest kolmanda eluaastani. Lapse maailmapilti iseloomustab selle faasi lause: "Ma olen see, mida ma enda käes hoian või ära annan". Ülekantuna lapse käitumisele ümbruskonna suhtes tähendab see lapse avastust, et ta saab ise oma tahtmist läbi
- Tingimused ja olukorad mis tõstavad psühhopatoloogia tekkimist - Bioloogilised, psühholoogilised, käitumuslikud Lapse arengu riskifaktorid - Pärilikkus - Sünnielsed ja -järgsed kahjustused - Haigused sündroomid, kromosoomi muutused - Temperament - Võimed ja enesehinnang - Atributsioonid Downi sündroom - Vanemate vanus riskieguiks - Levikus 1:800 - Aeglasem areng: kognitiivne, keel, sotsiaalne areng - Mahajäämus motoorikas - Toimetulekuraskused igapäevases elus algklassides võivad teistega koos olla, hiljem jäävad maha - Füüsilised anomaaliad, südamehaigused ja lühem eluiga Mehed haavatavamad häiretele Inimese areng täisiga - 20-44 varane täisiga ehk noorus - 45-64 keskmine täisiga ehk keskiga - 65... hiline täisiga ehk vanadus Noorem täiskasvanuiga - Noorus autonoomsus vs sotsiaalne hõivatus
annab aluse nimetada inimese liigutusi sihipärasteks. MOTOORSED KESKUSED · Motoorikat juhtivad struktuurid motoorsed keskused paiknevad kesknärvisüsteemi erinevatel tasanditel, alates seljaajust ja lõpetades suuraju koorega · Seejuures on tegemist ilmekalt väljendunud keskustevahelise hierarhiaga, mis on kujunenud fülogeneetiliselt järjest täiustuva motoorse tegevuse kohastumisega vastavalt keskonnatingimustele ja tegevuse eesmärkidele KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kõrgemas motoorikas eristatakse kahte tasandit: · kortikaalne tasand teostub suuraja koore talitluse alusel tahtelise liigutustegevusena · subkortikaalne tasand teostub koorealuste tuumade, vheaju ja ajutüve struktuuride talitluse alusel asendirefleksidena ja automatiseerunud liigutustegevusena PEAAJU TOPOGRAAFILINE JAOTUS · SUURAJU · VAHEAJU · AJUTÜVI · VÄIKEAJU KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kortikaalne tasand: · assotsiatsioonikorteks · premotokorteks · suplementaarne motokorteks
teada, mis on norm!) (Ei pea veel teadma mis on täpselt teistmood, vaid esialgu tuleb märgata, et midagi on teistmoodi). NT märgatakse erinevat käitumist (see on nt agressiivne), akonktaktsus (nt tunudb, et konktakt ei ole päris tavapärane, siis see võib viidata teatud erivajadustele), kõne (kõnearengus on ka teatud etapid, kõnest mahajäämus võib ka viidata erivajadustele) Märgata saab 2te signaali: a) oskustearengus on mahajäämus (nt märgusoksuses, kõnes, motoorikas jne) (MEIE saame kontrollida, kas lapse areng vastab õppekavale) Ealist normi POLE, sest normipiirid on väga kõikuvad indiviiditi. Kuigi normist räägitakse, siis see pole otseset kirja pandud) b) kas esinevad mõned hälbele/häirele viitavda tunnuses Märkamine KES?: (nt lapsevanemad, sest neil on tihe, pidev kontakt lapsega; õpetajad, sest nad tegelevad lastega koolis igapäevaselt, peaks õpetajale ka olema näha, kui arnegus on erinevused.
!! Võivad mõjutada igaüht, kuid eri viisil ja määral Mõjuvad teatud juhtudel suurema tõenäosusega o HAAVATAVUS Lapse arengu riskifaktorid Pärilikkus Sünnieelsed ja –järgsed kahjustused Haigused Temperament Võimed ja enesehinnang Atributsioonid Downi sündroom levimus 1:800 -8,32:10000 vanemate vanus riskiteguriks aeglasem areng o kognitiivne, keel, sotsiaalne areng mahajäämus motoorikas toimetulekuraskused igapäevases elus füüsilised anomaaliad, südamehaigused, hüpotoonia o lühem eluiga Klinefelteri sündroom lisakromosoom XXY (ema vanus riskiteguriks) levimus 1:500-1:1000 sotsiaalsed ja käitumisprobleemid o ärevus, impulsiivsus, agressiivsus, kohanemisraskused, enesessetõmbumine, häbelikkus kognitiivsed probleemid (EF defitsiit) o tähelepanu o kõne-keeleprobleemid kuni 85%
teised valgu seedimisproduktid. Sealjuures mood organismile mürgised ained. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks. Silelihaskude ja vöötlihaskude seedetraktis. Lihaskoest koosneb seedekulgla ülemistes osades skeletilihaskoest, söögitoru keskosast alates silelihaskoest ja päraku piirkonnas on tahtele alluv skeletilihaskude. Sooleseinas paiknevad piki- ja ringlihaskihid. Ringlihaskiht on seesmine ja pikilihaskiht välimine. Soolte motoorikas eristatavad nelja liiki liigutused. PENDELLIIGUTUSED toimuvad soole ring- ja pikilihaskihtide vahelduvate rütmiliste kontraktsioonide tõttu. Teatud lühikese lõigus sool kord tõmbub kokku, kord lõõgastub, soolesisu liigub aga kord ühes, kord teises suunas. Kuna erinevad soole osad ei tõmbu kokku üheaegselt, toimub soolesisu rütmiline segmentatsioon- ta kord lahutatakse eraldi portsjoniteks, samas aga ühineb jälle. Pendelliigutused kindlustavad soolesisu seedemahladega läbisegamise
Kogu ülejäänud toit surutakse antrumi kokkutõmbe tõttu tagasi korpuse piirkonda. Niimoodi toimib mao motoorika pidevalt, toit käib edasi tagasi: väike osa peenestatud toitu läheb läbi püüloruse, suurem osa paisatakse tagasi korpusesse, selle käigus küümus segatakse ensüümidega ja peenestatakse. Peenestamata jäänud suuremad osised, kui 2...3mm, viikase maost duodeenumisse interdigestiivses perioodis, siis kui magu on suuremalt jaolt tühjenenud. Tühja kõhu motoorikas esinevad tugevamad lained, et viia välja suuremad toiduosised. Gastroduodenaalühenduse e. püüloruse talitlus Kuigi maosisaldis on happeline, on limaskestal selle eest kaitse lima näol. Maohape võib mao liiga kiirel tühjenemisel aga kahjustada duodenumi limaskesta ja põhjustada duodenaalhaavandeid. Püülorust innerveeritakse sümpaatilise närvisüsteemi kaudu, mille kiud tugevdavad püüloruse sulguri kontraktsiooni. Sama teevad ka vaaguse kolinergilised ärritavad kuid
imendumatud aminohapped ja teised valgu seedimisproduktid. Sealjuures moodustavad organismile mürgised ained. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks. Silelihaskude ja vöötlihaskude seedetraktis. Lihaskoest koosneb seedekulgla ülemistes osades skeletilihaskoest, söögitoru keskosast alates silelihaskoest ja päraku piirkonnas on tahtele alluv skeletilihaskude. Sooleseinas paiknevad piki- ja ringlihaskihid. Ringlihaskiht on seesmine ja pikilihas- kiht välimine. Soolte motoorikas eristatavad nelja liiki liigutused. PENDELLIIGUTUSED toimuvad soole ring- ja pikilihaskihtide vahelduvate rütmiliste kontraktsioonide tõttu. Teatud lühikese lõigus sool kord tõmbub kokku, kord lõõgastub, soolesisu liigub aga kord ühes, kord teises suunas. Kuna erinevad soole osad ei tõmbu kokku üheaegselt, toimub soolesisu rütmiline segmentatsioon- ta kord lahutatakse eraldi portsionideks, samas aga ühineb jälle.Pendelliigutused kindlustavad soolesisu seedemahladega läbisegamise
tõsta üle jõu käivat raskust. · Lihase auksotooniline tööreziim: selles tööreziimis ilmnevad mõlemad mehaanilise reaktsiooni vormid pinge ja lühenemine. Just nii kulgeb organismis skeletilihaste talitlus kõige sagedamini. Näit. puuduvad käigu, jooksu ja võimlemisharjutuste sooritamisel tingimused, mis on iseloomulikud isotooniale või isomeetriale. Nende liigutuste sooritamisel muutub nii lihase pinge kui ka pikkus. Organismi keerukas motoorikas funktsioneerivad eri ilhased üheaegselt erinevates tööreziimides. Ühed sooritavad dünaamilist tööd, kus kontraktsioonid vahelduvad lõõgastumisega, teised hoiavad keha osi kindlas asendis. Näit. sooritavad jalalihased jooksu puhul dünaamilist tööd (auksotooniline tööreziim), pea asendit hoidvad lihased aga on kestvas pinges ilma olulise lühenemiseta (isomeetriline tööreziim). 68. Üksik- ja summaarne kontraktsioon. Teetanus.
Oluline on õppimine, kuidas käitumisviisid saavutatakse, et eesmärke täita. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 40 11. Pervasiivsete arenguhäiretega lapsed. Häire olemus ja diagnostilised tunnused. Alakategooriad: lapse autism, atüüpiline autism, Retti sündroom, Aspergeri sündroom. Levinumad probleemid kognitiivses ja sotsiaalses arengus, kommunikatsioonioskustes, motoorikas ja eneseteeninduses. Arusaam inimesest ja vaimuteooria puudulik areng autismiga lastel. Pervasiivsed arenguhäired Suhteliselt uus ja üks raskemini käsitletavaid erivajaduste liike. Raske mõista häire olemust ja põhjusi. Iseloomulik on kontakti häiritus ümbritseva maailmaga (eriti sotsiaalsest aspektist) ja maailmas toimuva mõtestamise raskused. Sümptomid ilmnevad varases lapseeas. Terminid o Autism (Kanner, 1943)
annaabi.ee 
