Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Motokross - sarnased materjalid

Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Motokross". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

kross, krossi, moto, võistlus, leok, motokross, leoki, motokrossi, väino, võistlused, leokite, sport, sõmerpalu, mootorratta, dünastia, spordiala, mootorratas, meistrivõistlused, tanel, pirita, leningradi, mootoriga, alev, korraldama, moskva, maantee, kavva, krossisõitja, aivar, soone, parima, mootorid, daimler, sünnipäevaks, ringraja, viljandis
EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE
25
docx

EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Marek Trei 11B EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE Aastatöö Juhendaja: Mehis Merilaine PÄRNU 2015 Sisukord 2.3 Üleliidulistest meistrivõistlustest......................................................................................................9 Sissejuhatus Mina valisin selle teema, kuna olen viimased aastad sellega ise seotud olnud ja see huvitab mind. Oma töös räägin Eesti motokrossi ajaloost (aastad 1966-1990), perekond Leokitest, kes

Sport
42 allalaadimist
Eesti motospordi ajalugu
4
doc

Eesti motospordi ajalugu

Eestis toimus esimene autode ja mootorrataste võidusõit 28.augustil 1921 Tallinnas. Võistluse korraldajaks oli Eestimaa Autoomanike Ühistu. Osalejatel tuli läbida saja neljakümne üheksa kilomeetrine marsruut. Selleks oli Tallinn-Nõmme alev-Kanama-Ruunavere-Orgita-Kuusiku-Rapla-Kohila ning mööda Raudalu maanteed tagasi Tallinna. Hommikul aga avanes korraldajatele kurb vaatepilt. Kohale oli tulnud kõigest kaheksa autot ja kaks mootorratast, kuid sellest hoolimata peeti võistlus ära. Võidusõidu võitjaks tuli auto numbriga kolm, mida juhtis Vold Johanson. Mees läbis raja kahe tunni ja neljakümne kolme minutiga. Sellest sündmusest sai Eesti auto- ja motospordi sünnipäev. Motokrossi tipphetk oli aga siis kui valmis Pirita ringrada. Seal hakati korraldama rahvusvahelisi võistlusi, kuhu kogunes vaatama ja kaasa elama palju inimesi. Algsetel aastatel võisteldi ainult Tallinnas Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringteel ning

Ajalugu
52 allalaadimist
Motokross ja selle areng Raplamaal
36
docx

Motokross ja selle areng Raplamaal

Rapla Ühisgümnaasium 11.R Motokross ja selle areng Raplamaal Uurimistöö Juhendaja: Rapla 2015 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Motokrossi olemus ja arengulugu Eestis..............................................................4 2. Motokross Raplamaal......................................................................................... 7 3. Raplamaa motosportlaste mälestusi ja saavutusi..............................................9 3.1 Vanus............................................................................................................ 9 3.2 Vanemate suhtumine.................................................................................... 9 3.3 Eeskujud...................................................

Sport
28 allalaadimist
Spordiajaloo konspekt
29
docx

Spordiajaloo konspekt

Kellele: Zeus; Millal: alates 9./8. saj ­ kindlad andmed 776. aastast. Toimusid iga 4 aasta (1417 päeva) järel; Kus: Elise maakonnas Olympia kultusekohas; Osavõtjad: vabad veresüüta polise-kodanikud, kes olid viimased 10-12 kuud regulaarselt treeninud. Orjad osaleda ei tohtinud, hiljem vaadata küll. Naisi Olympiasse üldse ei lubatud; Programm: Kestsid algul 1 päeva, siis 3 ja lõpuks 5. (1.päev: vandetõotuste andmine (Bouleuterionis), loosimine, rituaalsed talitused 2.päev: võistlused noortele 3.päev: meeste võistlused 4.päev: hobuste võiduajamised, viievõistlus, kilbijooks) Autasu: Õlipuuokstest pärg Hiilgeaeg oli 6. saj eKr ja langusperiood al 4. saj eKr, kui võistlema hakkasid elukutselised atleedid, mängud muutusid rahvusvahelisteks ja kaotasid maine võimuinimeste silmis. 393 m.a.j toimusid viimased antiikaja OM'id, sest järgmisel aastal keiser Theodosius I keelas need ära. 2)Püütiamängud: Kellele: Apollon Millal: al 6. saj eKr, olümpiaadi igal 3. aastal

Spordiajalugu
39 allalaadimist
Eesti kultuurilugu
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja

Kultuurilugu
129 allalaadimist
Eesti uusima aja ajalugu
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
94 allalaadimist
Eesti uusima aja ajalugu
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

Eestlaste poliitilise ärkamise aeg ­ 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917

Eesti uusima aja ajalugu
419 allalaadimist
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
13 allalaadimist
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun