Emotsioonide reguleerimine võimendamine või ära hoidmine (sõltuvalt kultuurist). Strateegiad teiste inimeste jälgimine; Lastel on emotsioone raskem reguleerida, kuna nad ei tea, millist tagasisidet inimestelt võivad saada. Täiskasvanud saavad aidata, kui ka ise vastavat emotsiooni näitavad või vastupidist. (Lapse kukkumine vanema reageering) MOTIVATSIOON 10. Mida tähendavad mõisted "motivatsioon" ja "vajadus"? Mille poolest need erinevad? Kirjeldage Maslow motivatsiooniteooriat. Milline vajadus on Maslow' hierarhias kõrgeimal kohal ja milles see seisneb? Nimetage veel vähemalt üks motivatsiooniteooria ja selle põhiidee. Motivatsioon üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb või tegutsemas hoiab. Teadvustatud protsess, inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav. Vajadus keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu.
motivatsioonile. Ka kollektiivses vaimses hääletuses mängib motivatsioon olulist rolli,. Kultuur ei mõjuta mitte ainult meie käitumist vaid ka neid põhjuseid, miks me otsustame ühel või teisel viisil käitume. Kokkuvõte Meie soovitus on see, et motivatsiooniteooriaid loetaks kehtivaks ainult selles kultuurikeskkonnas, milles need on tekkinud. (igal kultuuril oma motivatsiooniteooria). Need küll kattuvad mingites valdkondades, aga võivad olla ka täiesti erinevad. Selleks, et motivatsiooniteooriat rakendada teises kultuuris, selleks peab teooria kehtivust ennem uues kultuuris tõestama (ennem, kui sellele tugineda saab). Kui teooria sobivust ei testita, ei saa seda ka üle kanda ja rakendada. Multirahvuslikud organisatsioonid peavad kultuuri erinevustele eriti tähelepanu pöörama ja teostama ennem põhjaliku analüüsi, kui mingeid motivatsiooniteooriaid hakkavad rakendama või välja töötama.
Väline motivatsioon on seotud "käegakatsutava" tasuga: palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon on enam seotud psühholoogilise tasuga: võimalus rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. Inimese motivatsioon ja rahulolu ning töine tegevus on küllalt tugevalt määratud vajaduste ja ootuste rühmade poolt nende rahuldatuse tasemega. Järgnevalt vaatame kaht tuntumat motivatsiooniteooriat, mis on loodud Abraham Maslow ja Frederick Herzbergi poolt. Maslow vajaduste hierarhia 1943. aastal eristas ameeriklane A. Maslow viit vajaduste taset. Need on: 1. füsioloogilised põhivajadused (nälg, janu jne); 2. turvalisuse vajadus (soov tunda end kindlalt ja kaitstult); 3. ühtekuuluvuse- ja armastuse vajadus (soov kuuluda kuhugi, olla tunnustatud); 4. sotsiaalse hinnatuse vajadus (soov hästi hakkama saada ja olla tähelepandud); 5
Lastel on oma emotsioone raskem reguleerida, sest nad ei tea veel täpselt, millist tagasisidet nad võivad teistelt inimestelt saada. Täiskasvanud saavad siin aidata, kui hetkel aset leidvat emotsiooni ka ise näitavad või siis on neil hoopis vastupidine emotsioon. Lapse kukkumise näide kuidas vanem sellele reageerib. MOTIVATSIOON 10. Mida tähendavad mõisted "motivatsioon" ja "vajadus"? Mille poolest need erinevad? Kirjeldage Maslow motivatsiooniteooriat. Milline vajadus on Maslow' hierarhias kõrgeimal kohal ja milles see seisneb? Nimetage veel vähemalt üks motivatsiooniteooria ja selle põhiidee. · Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab · Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk · Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Tegevus on suunatud konkreetsele objektile, mis viib eesmärgi saavutamisele
2)Info andjale tuleb garanteerida anonüümsus 3)Saadud infot ei tohi kasutada uuringuvälisteks eesmärkideks 4)Uurija ei tohi oma tegevusega kahjustada turundusuuringute kui tegevusala mainet 5)Uurimise sildi all ei tohi teha müügi-ega edustamistööd 1.Tarbijate ostukäitumise neli mõjurit ja nende struktuur. 2.Võrdlusrühma mõju toote ja margi valikutele. 3.Ostusituatsioonilised mõjurid. 4.Tarbijakäitumist selgitavad kolm motivatsiooniteooriat. Maslow, Freudi ja Hertzbergi motivatsiooniteooriaid (eelmises töös pikemalt) 5.Tähelepanu, taju, õppimise ja hoiakute turunduslikud aspektid. 6.Assaeli ostukäitumise mudel. ( joonis õpik lk 114) 7.Tarbija ostuprotsess. (õpik lk 115) 1.Probleemi tunnetamine (ostueelne) 2.Info otsimine ja alternatiivide hindamine (ostueelne) 3.Otsustamine ja ostmine (ostuprotsess) 4.Tarbimine ja hindamine (ostujärgne) 5.Tuleviku otsustusprotsess (ostujärgne)
Lastel on oma emotsioone raskem reguleerida, sest nad ei tea veel täpselt, millist tagasisidet nad võivad teistelt inimestelt saada. Täiskasvanud saavad siin aidata, kui hetkel aset leidvat emotsiooni ka ise näitavad või siis on neil hoopis vastupidine emotsioon. Lapse kukkumise näide kuidas vanem sellele reageerib? MOTIVATSIOON 10. Mida tähendavad mõisted "motivatsioon" ja "vajadus"? Mille poolest need erinevad? Kirjeldage Maslow motivatsiooniteooriat. Milline vajadus on Maslow' hierarhias kõrgeimal kohal ja milles see seisneb? Nimetage veel vähemalt üks motivatsiooniteooria ja selle põhiidee. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Tegevus on suunatud konkreetsele objektile, mis viib eesmärgi saavutamisele A
suuremas masinas – universumis, ning analoogiliselt selle suurema masinaga. Kõik, mis eksisteerib, koosneb ainest, mateeriast. Kuna kõik olemasolev on mateeria ja liikumine, oli Hobbesi jaoks absurdne väita mittemateriaalse vaimu olemasolu, nagu tegi Descartes. Hobbesi peamine huvivaldkond oli poliitika. Ta oli täielikult veendunud, et parim valitsusvorm on absoluutne monarhia. Hobbes pooldas hedonistlikku motivatsiooniteooriat. Nauding vs valu. Hobbes taastutvustas „assotsiatsiooniseadust”. Sündmused mida kogetakse korraga, ka meenuvad üheaegselt ning nendest mõeldakse hiljem ühenduses olevatena. Füüsikaline monist – Väita mittemateriaalse vaimu olemasolu on alusetu. John Locke (1632-1704) Mõjutas tugevamailt järgnevaid briti empiriste – eriti keha ja vaimu duaalsus. Hedonistlik motivatsiooniteooria. Nauding vs valu. Lihtsad ja keerulised ideed – lihtsatest moodustuvad keerulised.
Inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused, kuid samas vajaduste rahuldamine viib uute kõrgemate vajaduste tekkele ning vajaduste rahuldamine on tsükliline. 25 Juhtimise alused 8.6 Milles seisnevad Herzbergi kaks erinevat motivatsiooniteooriat? Herzberg selgitas välja rahulolu ja mitterahulolu põhjused ning nende põhjal kujundas kahe faktori teooria: hügieenifaktorid ja motivatsioonifaktorid. Hügieenifaktorid on need, mis mõjutavad tööga rahulolematust (palk; kindlustunne tööl; töötingimused; kontrolli tihedus, ulatus; inimestevahelised suhted; töökultuur; juhtimise kvaliteet) ja motivatsioonifaktorid on need, mille olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine; vastutuse
ja protsessile keskendumine sisaldavad 7.Mida pidas Mary Parker Follett oluliseks juhtimises? Milles ta nägi juhi rolli? mõistis juhtimise all meeskonnatööd, kus juhi roll on eelkõige alluvatega koostöö tegemine 8. Milles seisnes George Elton Mayo Hawthrone uurimuse tähtsus? Tänu tema uuringutele hakati eristama tehnoloogilisi,sotsiaalseid ja ideoloogilisi suhteid. 9. Kirjeldage A. Maslow poolt loodud vajadustel põhinevat motivatsiooniteooriat. Alumised vajadused olid tähtsamad,kui ülemised. Nt. esimene on füsioloogilised vajadused,need on elulused vajadused,nt söömine,joomine,magamine,need peavad täidetud olema. Kolmas on Kuuluvusvajadus,seda aga ei saa inimene enne teostama hakata kui turvatunde vajadus on täidetud.. lugupidamisvajadus ja eneseteostusvajadus on aga kõige viimased.Kui madalad on rahuldatud siis hakatakse kõrgemaid vajadusi rahuldama 10. Milliseid puuduseid on hilisemad uurijad Maslow teoorias esile toonud
Piisavalt intensiivne pingeseisund muutub motiiviks, sundides tegutsema nii, et vajadus saaks rahuldatud. Korraga võib eksisteerida ka mitu motiivi. Kui need on omavahel vastuolus, võidab kõige tugevam (juhtmotiiv), ajendades inimest just selle järgi tegutsema. Motivatsiooniteooriates püütakse leida vastust kahele küsimusele: mis on inimese tegutsemise põhjuseks? ja miks eelistatakse ühte tegevust teistele? (Vadi, 1997: 92). Vaatleme järgnevalt kolme tuntumat motivatsiooniteooriat, mille väljaarendajateks olid Abraham Maslow, Sigmund Freud ja Frederic Herzberg. Maslow’ motivatsiooniteooria. Maslow jaotab vajadused hierarhilisse struktuuri, milles eristab viit astet (vt. joonis 21). PÜÜTAKSE VÄLTIDA: • nälga, janu • ohtlikkust • kriitikat • läbikukkumist • igavust
motivatsioonimudeli eeldused ei läbinud testimist rahuldavalt, seepärast on see teooria tänapäeval teadlaste kasutusest taandunud selgus, et kõigi käitumismustrite vallandumise mehhanism ei ole kirjeldatav üheainsa lihtsa universaalse mudeliga klassikalise mudeli eriti suur puudus oli see, et sealt puudus tagasiside printsiip, mis on osutunud üheks tähtsamaks käitumise regulaatoriks sellegipoolest võib klassikalist motivatsiooniteooriat pidada äärmiselt viljakaks, sest o esmakordselt püstitas see käitumist käivitavate mehhanismide kohta testitavad hüpoteesid, mis stimuleeris läbi viima hulgaliselt eksperimentaalseid uurimusi. Tihti esineb isenditel üheaegselt vajadus sooritada mitut üksteist välistavat käitumist. Järelikult on vaja pidevalt otsustada, millist neist parajasti sooritada. Tõepoolest, loomade käitumist kirjeldavad etogrammid näitavad, et erinevad
või mitterahuldamise reguleerimine. Alluva tarvete rahuldamise võima-lused peavad sõltuma ülemusest, samas aga peab ta olema sõltumatu, et organiseerida oma tege-vust tarvete rahuldamisel. (vt p. 2.3.2) 4.5.4.2. F.Herzbergi "hügeeni" - ja motivatsioonitegurite (motivaatorite) teooria (kahe teguri teooria) Viimaste aastakümnete jooksul on maailmas püütud lahendust leida küsimusele kas tööga rahulolu tõstab töömotivatsiooni või mitte. Federick Herzbergi peamine motivatsiooniteooriat kujundav seisukoht oli, et tööga rahulolu sõltub töö edukusest. Ta vaatles inimesi kahel erineval juhul: - Kui inimesed olid õnnelikud ja oma tööga rahul, - Kui nad ei olnud oma tööga rahul. Selgitades välja rahuolu ja mitterahulolu põhjused pani ta aluse kahe faktori teooriale ning jõudis järeldusele, et kõiki faktoreid saab jagada kahte rühma. - Hügieenifaktorid - mõjutavad tööga rahulolematust. - Motivatsioonifaktorid - tekitavad rahuolu.