esitavad. Koosvarieeruvuse teooria käsitleb seda, kuidas situatsiooni sellised omadused nagu järjekindlus, üksmeel ja eristatavus võivad omistusi mõjutada. Sotsiaalpsühholoogia alused 3 Omistusstiilide uurimused on näidanud, kuidas kontrollitavuse, püsivuse ja seesmisuse mõõted aitavad meil aru saada, kuidas teised inimesed maailma näevad. Huvi sotsiaalsete ja grupiomistuste vastu on seotud Moscovici sotsiaalsete esituste teooriaga, mis käsitleb ühiste uskumuste ja seletuste arengut ning levikut ühiskonnas. 3. Teistega suheldes Publiku efektide uuringutest selgub, kuidas inimesed käituvad teisiti siis, kui teised on kohal võrreldes sellega, kui nad arvavad, et neid ei jälgita (sotsiaalne looderdamine). Kõrvalseisja sekkumise uuringutest tuletatud sotsiaalse mõju seadus väidab, et inimese poolt väljendatud mõju hulk sõltub kolmest tegurist: sotsiaalse surve avaldaja tugevus,
tajuvad inimesed, kui teised on kohal, mistõttu nad on valmis abivajajat vähem tõenäoliselt abistama, pidades end vähem vastutavaks. Kõrvalseisjad sekkuvad abivajaja aitamiseks vähem, kui kohal on ka mõned teised, kes võiksid samaväärselt aidata. NT: Kui tänaval laps nutab, siis täiskasvanud ei lähe appi, sest nad arvavad, et küll keegi teine läheb nutvale lapsele appi. 24) Konformsuse mõiste ja kujunemine. Nõustumise ja ümberpööramise vahe Moscovici järgi. Konformsuse mõiste ehk mugandamine toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. Kujunemine konformsus kujuneb seetõttu, et katseisikud tahavad muutuda kellegi teise sarnaseks, samastuda, keda nad austavad või imetlevad ja sellepärast nad muudavad oma hoiakuid ja uskumusi. Samas võib konformsus kujuneda ka seetõttu, et katseisikud usuvad, et enamusel on alati õigus ja nende arvamus ei loe. Kolmandaks
sarnastel asjaoludel toimib ta samaviisi). - Õpitud abitus - ebameeldivas olukorras enda aitamiseks pingutustest loobumine isegi siis, kui sellest abi oleks, kuna ühes olukorras passiivse ohvri rolli sunnitud indiviid on oma kogemuse üldistanud teistele olukordadele. 5 - Eneseesituse hälve - oma käitumise teiste omast heatahtlikum hindamine põhiliselt fundamentaalse omistusvea tõttu. - Sotsiaalsete esituste teooria (- Moscovici) - teooria, mis käsitleb seda, kuidas ühised uskumused arenevad ja kuidas neid sotsiaalsetesse gruppidesse ning ühiskonda tervikuna edasi kantakse. Ühistel uskumustel on oluline tegelikkuse seletamise ja ühiskondlike ettevõtmiste õigustamise funktsioon. - Tavaelu tunnetusteooria - käsitus igapäevaelu uskumuste ja sotsiaalsete esituste omaksvõtu, edasikandmise ning muutmise kohta, samuti sellest, mida peetakse
Eesmärgistatud tegevus tervise nimel. Vaata viite komponenti salididelt : eneseregulatsiooni mudel ja käsitlus. Haiguse sotsiaalne käsitlus Ei ole staatilist uskumust. On aktiivne ja produtseeriv ja muutuv. Kas on uskusmused inimese peas, või hoopis ka keskkonnas. Ukumused ilmuvad arenevad sotsiaalse suhtlemise käigus. Tähtis Tähendus, kuidas see tekib. Kust saab alguse. Kontekst- isiklikku kogemust saab paremini mõista, kui isik on sotsiaalses ja kultuurilises keskkonnas. Moscovici- kollektiivne jagamine, ehk "ühine teadvus". Võõrad objektid enda jaoks võimalikult tuttavaks. Peab asetama võõrad teadmised enda süsteemi. Ankurdamine võõraste objektide klassifitseerimine ja nime panemine. Võrdlus prototüübiga. Ühildan võimalikult sarnasega, mida juba tean. Või leian mingisugusegi ühisosa. Ala mull ei ole kõrvapõletiku old, kuid ühildan selle mingi puu põletikuga. Objektifikatsioon tundmatu või abstraktne muudetakse reaalseks.
behavior. It does not explain why personal identity is sometimes stronger than group identity. In addition, using the theory in isolation is reductionist it fails to address the environment that interacts with the self. Cultural expectations, rewards as motivators and social constraints such as poverty may play a greater role in behavior that one's sense of in-group identity. Explain the formation of stereotypes and their effect on behavior. Moscovici has defined social representations as the shared beliefs and explanations held by the society in which we live or the group in which we belong. Social representations provide a code for social exchange and a code for naming and classifying the various aspects of the community's world and history. Stereotyping can be explained as grouping people based on easy characteristics such as sex, age, nationality or race and attributing qualities believed to be belonging to these groups
38. SOTSIAALSE MÕJU TEOORIA (B. LATANÉ) Vastavalt sellele teooriale determineerivad grupi mõju 3 erinevat faktorit: 1) Mõjuvate allikate arv(grupi liikmete arv) - mida suurem on grupp, seda suurem on tema võime mõjutada hälbivat käitumist. 2) Tugevus - mida tugevam on grupp, seda suurem on tema võime mõjutada deviantseid. 3) Vahetus - mida vahetum on allikas, seda suurem on tema mõju. 39. VÄHEMUSE MÕJU ENAMUSELE Kahesuunaliste protsesside teooria. (Serge Moscovici).Ta väitis, et mõjutusprotsessid erinevad sõltuvalt sellest kas mõjutajaks on enamus või vähemus. Vähemuse mõjutamise taktika on erinev enamuse mõjutamise taktikast. Enamus mõjutab teatava sotsiaalse survega, nõudes teistelt allumist ja sellise käitumise. Enamuse mõjutamisel on väga olulisel kohal järjekindel käitumisstiil: 1. Ta rikub ära enamuse üksmeele normi ja tekitab ebamäärasust ja kahtlusi. 2. Ta tõmbab tähelepanu endale kui tervikgrupile. 3
Latané) Sotsiaalse mõju teooria: Bibb Latané- Vastavalt sellele teooriale determineerivad grupi mõju 3 erinevat faktorit: 1) Mõjuvate allikate arv(grupi liikmete arv) - mida suurem on grupp, seda suurem on tema võime mõjutada hälbivat käitumist. 2) Tugevus - mida tugevam on grupp, seda suurem on tema võime mõjutada deviantseid. 3) Vahetus - mida vahetum on allikas, seda suurem on tema mõju. Vähemuse mõju enamusele Kahesuunaliste protsesside teooria. (Serge Moscovici) Ta väitis, et mõjutusprotsessid erinevad sõltuvalt sellest kas mõjutajaks on enamus või vähemus. Vähemuse mõjutamise taktika on erinev enamuse mõjutamise taktikast. Enamus mõjutab teatava sotsiaalse survega, nõudes teistelt allumist ja sellise käitumise. Enamuse mõjutamisel on väga olulisel kohal järjekindel käitumisstiil: 1. Ta rikub ära enamuse üksmeele normi ja tekitab ebamäärasust ja kahtlusi. 2. Ta tõmbab tähelepanu endale kui tervikgrupile. 3
nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega e. grupi normidega (joonte pikkuste võrdlemise katse, Asch 1951) Kuidas konformsus tekib? Kelman tuvastas, et olenevalt inimesest ja olukorra ebamäärasusest esineb üks kolmes protsessist: - Nõustumine vastan nagu enamus tahab, aga jään oma arvamusele kindlaks - Internaliseerumine omandan teiste arvamuse - Identifitseerumine mind ei huvita ülesanne, tahan gruppi kuuluda Konformsus kellega? Moscovici (1979) inimesed kalduvad kooskõlaliselt esitatud idee poole Asch'i katsed ei võimalda näidata, et kui on olemas vähemus, kes suudab kooskõlaliselt tegutseda, siis võib hoopis see vähemus grupi normi kehtestada (veenda gruppi, et roheline on hoopis sinine). Kuulekus autoriteetsele isikule Stanley Milgrami eksperiment elektrilöökidega. Kõik katseisikud läksid 300 V-ni, 63% lõpuni ehk 450 V-ni - Autoriteet on isik, kelle on seaduslik võim teatud olukorras meie käitumist
nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega e. grupi normidega (joonte pikkuste võrdlemise katse, Asch 1951) Kuidas konformsus tekib? Kelman tuvastas, et olenevalt inimesest ja olukorra ebamäärasusest esineb üks kolmes protsessist: - Nõustumine – vastan nagu enamus tahab, aga jään oma arvamusele kindlaks - Internaliseerumine – omandan teiste arvamuse - Identifitseerumine – mind ei huvita ülesanne, tahan gruppi kuuluda Konformsus kellega? Moscovici (1979) – inimesed kalduvad kooskõlaliselt esitatud idee poole Asch’i katsed ei võimalda näidata, et kui on olemas vähemus, kes suudab kooskõlaliselt tegutseda, siis võib hoopis see vähemus grupi normi kehtestada (veenda gruppi, et roheline on hoopis sinine). Kuulekus autoriteetsele isikule Stanley Milgrami eksperiment elektrilöökidega. Kõik katseisikud läksid 300 V-ni, 63% lõpuni ehk 450 V-ni - Autoriteet on isik, kelle on seaduslik võim teatud olukorras meie käitumist
Inimene muutub üha rohkem grupi nägu. Toimub iseenda stereotüpiseerimine. Normatiivne vorm on siis, kui enamiku avamusega ühinedes esitatakse avalikult domineerivaid hoiakuid. Informatiivse vormi puhul pakub grupp tuge arvamuse kujunemisel, mis toetab algset ideed. Tulemuseks on konsensus. Polariseerumise äärmuslik vorm on grupimõtlemine, mida iseloomustab et grupil on suur kohesiivsus, iseloomulik et on olemas mingi oht ja tuleb kiiresti käituda. Kas vähemus saab gruppi mõjutada? (Moscovici eksperiment värvidega vähemus saab mõjutada teatud tingimustel). Vähemuse mõju jah, kui vähemus on järjekindel ja enesekindel, juhuslikel kordadel vastuse andmisel ei ole mõju. Vastandlike arvamuste puhul, isegi kui gruppi ei mõjuta, tehakse grupis otsuseid läbi mõeldumalt. Kas vähemus ja enamus teevad otsustusi samadel alustel? Ei tee. Enamus teeb sotsiaalse võrdsuse protsessist lähtudes, avalik konformusus. Vähemus mõtleb isikliku arvamuse peale
kujunenud ja ajas suhteliselt püsivad. Kollektiivsed representatsioonid ei ole ainult konkreetsed sümbolid (nt Eesti riigilipp), vaid ka teatud väärtused, arusaamad, kujutelmad jm. Nt Jumal kui kollektiivne representatsioon. Erinevad kollektiivsed representatsioonid muudavad eri ühiskonnad ja grupid unikaalseteks ja samas ka ühtseteks (meenutage: sotsiaalse solidaarsuse idee Durkheimil). Sotsiaalsed representatsioonid - mõiste võttis kasutusele psühholoog Serge Moscovici 1961 a, mõistes sotsiaalseid representatsioone kui kogukonna poolt kollektiivseid arusaamu, mis hõlbustavad käitumist ja suhtlemist. Sotsiaalsed representatsioonid seostuvad ka väärtustega, ideede ja praktikatega. Neil on vähemalt kaks olulist funktsiooni (1) loovad teatud korra v korrastuse, mis võimaldab indiviididel orienteeruda ja hakkama saada materiaalses ja sotsiaaalses maailmas, (2) võimaldavad kogukonna liikmetel omavahel edukalt suhelda pakkudes koode
3 erinevat faktorit: · Mõjuvate allikate arv (grupi liikmete arv) - mida suurem on grupp, seda suurem on tema võime mõjutada hälbivat käitumist. · Tugevus - mida tugevam on grupp, seda suurem on tema võime mõjutada deviantseid. · Vahetus - mida vahetum on allikas, seda suurem on tema mõju. Vähemuse mõju enamusele: Kahesuunaliste protsesside teooria. (Serge Moscovici) Ta väitis, et mõjutusprotsessid erinevad sõltuvalt sellest kas mõjutajaks on enamus või vähemus. Vähemuse mõjutamise taktika on erinev enamuse mõjutamise taktikast. Enamus mõjutab teatava sotsiaalse survega, nõudes teistelt allumist ja sellise käitumise. Enamuse mõjutamisel on väga olulisel kohal järjekindel käitumisstiil: 1. Ta rikub ära enamuse üksmeele normi ja tekitab ebamäärasust ja kahtlusi. 2. Ta tõmbab tähelepanu endale kui tervikgrupile. 3
annaabi.ee 
