,,Arst vastu tahtmist", ,,Ebahaige", ,,Kodanlasest aadlimees" menukamaid teoseid, koomika väärib tähelepanu, palju erinevat sõnavara. 1673 suri ootamatult laval, etenduses ,,Ebahaige". Kirik ei lubanud pühasse mulda (surnuaia müüridesse) teatriga seonduvaid inimesi matta, aga Moliere siiski sai kuningas Louis XIV käsul. 1886. A. Wiera ,,Ihnus" etendusega jõudis Moliere Eestisse Aforism ehk mõttetera, prantuse kirjanduses moes 17-18.saj. Kirjanikud - moralistid ei loonud mitte romaane ega novelle vaid lühikesi kokkusurutud proosaminiatuure või mõtteteri mis põhineisd elunähtuste vaatlustel ja mõtliskustel. Mõte sügav ja piiritu, lakoonilised, üldistavad maailma. Nt. La Rachelfoucauld 17. märts Gongora kujundatud metafoorid, keerulised sõnad, hämar luuletaja. Quevedo kuulsuse sai kriitikuna, sotsiaalsed ja kodumaa teemad, kritiseeris ka Gongorat, istus pagenduses ja vangis. 18.märts
16 mõtestada. Nad sirutuvad ideaalpildi poole ja arendavad kontseptsioone ning arutelusid. Samas ei aktsepteeri nad tunnete osatähtsust konflikti kujunemisel. Üldreeglina ei sekku teoreetikud konflikti lahendamisse, pigem ootavad nad heakskiitu oma seisukohtadele. Selgitajad püüavad mittemõistmist ületada, eitades konflikti olemasolu. Konflikt on nende arvates vaid ajutise mittemõistmise tulemus. Moralistid püüavad maksma panna oma arusaama tõest. Nad ei tee mingeid kompromisse. Nende arvates on jõu kasutamine tõe kaitsmise nimel lubatud ja vajalik. Moralistid ei loo ühislahendusi, nad ei soovi näha lepitajaid ega vahendajaid. Seetõttu on nendega äärmiselt raske koostööd teha. Neid saab kas alistada või neile alistuda või lihtsalt oodata, kuidas konflikt kujuneb. Pragmaatikud soovivad midagi ette võtta ja konkreetset tegevuskava realiseerida. Nad ei
o Ratsionaalsus Suhtelised kasud o Suhtelised eelised ja absoluutsed kasud või vastupidi o Null-summa World Systems Theory Immanuel Wallerstein 1874 Maailma-impeerium või maailma-majandus o Kapitalism: kasu, klassid, riigid kaitsevad valitsevat klassi Tuum – perifeeria – pool-perifeeria 7.11 – rahvusvaheline õigus ja eetika Eesti rahvusvahelistes suhetes RV poliitikas kaks lähenemist: moralistid ja realistid (lähtuvad riigi huvidest) Eetika tasandid Rahvusülesed väärtused o Suveräänsus – ei sekkuta teise riigi asjadesse o Jõu kasutamisest hoidumine – ÜRO harta o Enesemääramine – nt kataloonia o Inimõigused o Genotsiid Rahvusvaheline ühiskond o International socity o World society Ühiskonnas välja kujunenud väärtused o Positiivne moraalsus – käegakatsutav mitte „hea“
efektiivsus: Coase'i saarestiku mudel -ettevõtted kui plaanimajanduse saarekesed turgude ookeanis.Dünaamiline efektiivsus: eraomandi roll-Eraomand kui institutsioon tagab enamasti ressursside efektiivsema kasutamise kui ühisomand, sest motiveerib investeerima ja hooldama. Siiski vaid seni, kuni selle institutsiooni kulud ei ületa tema abil saadud lisatulu. Institutsioonid ja õiglus- Aristotelese aegadest alates on õigluse võtit nähtud inimeses ja tema loomuses, Kui moralistid on püüdnud muuta inimest, siis IÖ peab vajalikuks muuta reegleid Traditsioonilise mikroteooria kriitika-Inimeste teadlik tegevus *Institutsionaalne korraldus* Mikrotasandil räägitakse institutsionaalsest korraldusest (institutional arrangements)1, mis võib olla majandusagentide endi teadlikult ja otseselt kujundatud.Ökonoomika kui meetod - VANAD PRINTSIIBID:Metodoloogiline
● Immanuel Wallerstein, 1974 ● Maailma-impeerium või maailma-majandus - Kapitalism ** Kasu ** Klassid ** Riigid kaitsevad valitsevat klassi ● Tuum-perifeeria-pool-perifeeria X loeng - Rahvusvaheline õigus ja eetika Eetika rahvusvahelistes suhetes ● Kas riigil saab olla moraali? -> Riiki ei saa katsuda, pole otseselt füüsiline asi. ● Kas grupil saab olla moraali? ● RV poliitikas kaks tasandit [ajalooliselt]: - Moralistid -> asju tuleb teha õigesti ja õiglaselt ka siis, kui see toob riigile kahju. Lepingutest tuleb kinni pidada, isegi kui need pole head. - Realistid -> tuleb lähtuda riigi huvidest ● Kas on konflikt eetilise ja huvidest lähtuva käitumise vahel? Eetika tasandid ● Rahvusülesed väärtused - Suveräänsus - Jõu kasutamisest hoidumine - Enesemääramine -> “soolase vee printsiip”, kolooniate iseseisvumine? - Inimõigused
Enesearmastus ja ühiskond stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu Kuidas saavutada kord maises ühiskonnas? Üksikisikute vaheline armastus Augustinus, Hobbes: tugev ilmalik võim, „hirmuvalitsus“ Üksikisikute vahelise armastuse läte? Prantsuse teoloogilised moralistid (jansenistid, nt Pierre Nicole, Blaise - teise inimese voorus ehk tunnete harmoonia Pascal)– kogu ühiskondlik koostöö ei taandu riigile (nt kaubandus, kombed). - harmooniline isiksus: ühendab seksuaaltungi ja hingelise armastuse ühes Kuidas toimib? objektis
kellele võibolla anti puuduvate instinktide korvamiseks teatud võimed, mis suudavad esmalt instinkte asendada ja teda edaspidi neist palju kõrgemale tõsta -- kõik puhtloomalikest funktsioonidest. Tajumine ja aistimine on tema esmane seisund ja see jääb tal ühiseks kõigi loomadega. Tahta või mitte tahta, soovida või karta -- need on tema hinge esimesed ja peaaegu ainsad operatsioonid, seni kuni enneolematud olukorrad kutsuvad temas esile uusi arenguid. Öelgu moralistid selle kohta, mida tahavad, kuid inimaru võlgneb paljugi kirgedele, mis, nagu üldiselt mööndakse, võlgnevad omakorda palju ka arule. Just kirgede aktiivsus paneb meie mõistuse täiustuma. Me püüame midagi teada saada ainult sellepärast, et soovime seda nautida, ja pole võimalik mõista, miks peaks keegi, kel pole ei soove ega hirme, võtma vaevaks mõistuslikult arutleda. Kired omakorda said alguse meie vajadustest ja nende areng -- meie teadmistest. Me saame ju mingeid
Hommikusöök, kui söödi putrusid, päeval enamasti külmroad ja õhtusöögiks oli mitmekäiguline söögikord. Õhtul toimunud peasöömaaeg oli perekondlik sündmus, tihti võõrustati ka külalisi. Söömaaeg oli ehitatud üles kolme toidukorra peale: eelroad muna, kala, salatid; põhiroog (sea) liha; magustoit enamasti puuviljad. Söömaaja kõrvale joodi veini, mida lahjendati, need kes ei lahjendanud olid joodikud. Hilise vabariigi aegsed moralistid heidavad roomlastele ette aplust ja liigsöömist. Populaarseks eksootiliseks delikatessiks muutub nt igasugune eksootiline linnuliha nt faasan. Igapäevases elus aega sisustati igasuguste praktiliste ettevõtmistega. Suur osa aristokraate olid vähem või rohkem seotud igasugu riiklike ülesannetega, mis võtsid suure osa nende päevast enda alla. senati istungid toimusid igapäevaselt. Ülejäänud vabaaega püüti sisustada meelelahutuseks vaatemängud, söömaajad, teater
Ei tähenda munklust, vaid tuleb püüelda Jumala poole igapäevatöös. Inimese edu argises maailmas on viide Jumala armule ja väljavalitusele, see annab lootust lunastusele. Enesearmastus ja ühiskond Kuidas saavutada kord maises ühiskonnas? Kuidas luua head ühiskonda? Augustinus, Hobbes vaja on tugevat ilmalikku võimu, ,,hirmuvalitsust". See on ainus, mis suudab korda tagada. Selle abil pannakse inimesed koostööle. Prantsuse teoloogilised moralistid (jansenistid, nt Pierre Nicole, Blaise Pascal) kogu ühiskondlik koostöö ei taandu riigile. Kuidas toimib kaubandus? Miks ühiskonnas kombed ja viisakus? Ainult riik ei ole see, mis koostööd tagab, vaid on sfääre, mis toimivad karistuseta. Nicole ja Pascal juhtisid tähelepanu, et enesearmastus paneb inimese paremini ja viisakamalt ühiskonnas käituma. Majanduslikud, kaubanduslikud jmt suhtes põhinevadki
Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 1. Inglaste omapärane suhtumine loodusesse - varem kasutati nn "joonlaua stiili", nüüd hakati austama looduslikke kõveraid jooni. Loodus sirget joont ei salli, nagu tol ajal kirjutati. Ilus joon on looklev (S - "line of beauty"). Vormid olgu pehmed ja ümarad. Selline suhtumine loodusesse avaldus eelkõige kirjanduses, kus mitmed filosoofid ja teoreetikud (nt lord Shaftesbury "Moralistid" - 1709. a) väärtustasid loodust ja looduse seadusi. Palju võeti üle hiina aedadest ja maastikust (Sir William Temple teos "Epikurose aiad"). Kirjandusallikatest said innustust inimesed, kes hakkasid tellima uusi kujundusi oma aedadesse ja parkidesse. 2. Eeskuju ja innustust saadi maalikunstist - inspiratsiooniallikaks oli 17. sajandi maastikumaal.
annaabi.ee 
