Hellenism Rooma impeerium 3) Eeposte "Iliase" ja "Odüsseia" autoriks peetakse Homerost, eeposed on kirjutatud värsimõõdus, mida nim. heksameetriks. 4) "Ilias" räägib Trooja sõja sündmustest, teine eepos "Odüsseia" kirjeldab kangelase elu. 5) Kreeka luulezanrid on: koorilüürika, monoodiline lüürika. 6) Monoodilise meelika kuulsaim autor on Sappho Lesbona saarelt. 7) Näitekirjandus arenes 5.saj. e.m.a. jumal Dionysose pidustustes vms. 8) Draama jaguneb: traagiline, koomiline. 9) Näidendite süzeed on pärit ajaloost, müütidest. 10) Kreeka teater oli ringikujuline, hiljem poolringikujuline, kus näitlejateks olid ainult mehed. Peaaegu puudusid lavakujundid, näitlejatel ei olnud võimalik liikuda, nad kandsid pikka rüüd, kohmakaid jalanõusid ja maski.
Madalmaade koolkonnas a capella motetina. Oratooriumi heliloojad: SCHÜTZ, CHARPENTIER, HÄNDEL, BACH Oratoorium, passioon, vaimulik ooper ja vaimulik kontsert on omavahel tugevasti seotud, näit. on Bach'i "JÕULUORATOORIUM" tsükkel kuuest kantaadist. Ilmalik oratoorium (mõistes on sisuline vastuolu) on väga seotud ilmaliku kantaadiga. Vaimulik kontsert Motetist, mille esitusel osalesid pillid lauluhäälte toetajana, sündis monoodilise stiili mõjul vaimulik kontsert. Mitmehäälse kooritehnika asemele tuli soololaul. Schütz tõi Põhja-Euroopasse itaalialiku väljenduse ja vormimaailma, arendas seda aga saksa kõnemeloodika alusel edasi. Vaimulik kantaat Koraalimotetist kujunes monoodia elementide sissetungiga kantaat. Jäljendati ilmalikku soolokantaati. Tsüklis vahelduvad sooloaaria, retsitatiiv, koor; tihti ka instrumentaalsed sissejuhatsed ja vahemängud
16. sajandi teisel poolel hakkas arenema instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati mõnd akordpilli, enamasti klavessiini või lautot. Barokiajastul kaotas rangete reeglitega polüfooniaõpetus oma endise tähenduse. Barokkstiil tekkiski algul ühemõttelise vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile. Viimane kuulutati koguni barbaarseks, kuna selles ei jälgita poeesia loomulikku rütmi ning tekst läheb kuulaja jaoks häälte keerukas põimumises kaduma. Monoodilise stiili loojad arvasid, et muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada ja väärtuslikem muusika on ühehäälne saatega meloodia, mis jälgib täpselt deklamatsiooni rütmi ja kõnemeloodiat. Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia. Barokiajastu kompositsioonitehnika põhialuseks sai meloodiat toetav harmooniasaade. See kuulus lahutamatult kõikvõimalike vokaal-ja instrumentaalkoosseisude juurde alates solistidest, lõpetades suurte kooride ja orkestritega
Algselt pillimängijad ja lauljad. Kontsertideks nimetati suuri, uhkeid kiriklikke laule. Erinevad stiilid barokiajastul 1) Vana ehk kiriklik stiil- Renessansilik stiil 2) Kammerstiil- Sooloaariad, duetid. Intiimse seltskondliku musitseerimise traditsioon. 3) Teatraalne, uudne Rõhutatult kirglik, tundeline väljendus. Eriti varases ooperis esinev. Võetakse üle ka kirikumuusikas. Range polüfoonia kaotab oma endise tähenduse. Monoodilise stiili loojad arvasid, et muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada ja, et väärtuslikum muusika on ühehäälne saatega, mis jälgib deklamatsiooni. Harmoonia muutub väljendusvahendiks. Eeskujuks Claudio Monteverdi, kes on kirjutanud I reaalse barokkooperi. Tema aaria on "Laske mul surra", mis on aluseks kogu ajale. ( " Lasciat mi morire" ) Basso continuo e. generaalbass e. nummerdatud bass. Kontsertstiil. Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia
Solonil) või filosoofilised arutlused, ülistati armastust. Tuntuimad eleegikud olid Tyrtaios Spartast, Solon Atikast ja Theognis Megarast (Unt 2001). Jambid kasvasid välja pidustustel lauldud pilkelauludest. Jambiline värss sarnaneb tavalisele kõnekeelele ja seda kasutati peamiselt tunnete ja meeleolude väljendamiseks (Kleis 1980: 49-50). Jambe kirjutasid näiteks Archilochos ja Semonides. (Unt 2001). Monoodilise lüürika sünnikohaks oli Lesbose saar. Kohalikust rahvalaulust kasvas välja rida erinevaid kultuslikke ja rituaalseid laule ning värsimõõte. Tähtsaimad autorid Lesbosel olid Alkaios ja Sappho ning Joonias Anakreon. Anakreon on jätnud sügava jälje maailma kirjanduslukku oma lihtsuse ja mänglevusega. Anakreontilist luulet on harrastanud peale mitmete saksa ja prantsuse luuletajate ka vene suurkirjanikud Puskin ja Lomonossov. Ning juba 19. saj. alguses tõlkis Kr. J. Peterson kaks
viitena ülimale autoriteedile. 7. sajandil hakkas eelkõige Lesbose saarel arenema lüürika (kr. k lyrikos) lüüra saatel lauldav laul. Tunti nii monoodilist e soololaululist lüürikat ning koorilüürikat, mille puhul lüüra saatel laulmisele lisandus ka tants. Muusika ja tants on muidugi kadunud, tekstidki on enamasti säilinud vaid fragmentidena. Autoreid: Sappho 7./6. saj. vahetuselt, monoodilise lüürika autor: Tõtta Kreetalt mul, püha templi juurde, kus on õunapuid salu rõõmurikas, 7 altareilt ent tõusmas on suitsujoana viirukihõngu! Näed ka karget vett läbi sillerdamas okstest õunapuus, kogu paika roosid varje heitmas, lehtede veiklemisest rammestus roomab. Pindaros 6./5. sajandi vahetuse koorilüürika autor, kirjutanud muuhulgas ülistuslaule
Oratooriumi libreto võib olla nii ladinakeelne(tugev seos traditsioonilise kirikumuusikaga) kui itaaliakeelne (seos ooperiga).Keskseks solistiks on jutustaja-annab edasi põhi süzee, teised solistid kehastavad loo tegelasi ja esitavad lugu saatvaid lüürilisi mõtisklusi. Kommenteeriva ja sündmustes vahetult osaleva koori tähtsus on (eriti ladinakeelses)palju suurem kui ooperis. Vaimulik kontsert- motetist, mille esitlusel osalesid pillid lauluhääle toetajana,sündis monoodilise stiili mõjul vaimulik kontsert. Mitmehäälse kooritehnika asemel tuli soololaul. Varsti peale 1600 a. esimesed vaimulikud soolokantaadid. Heinrich Schütz(1585-1672) sünd. Tüüringis, kooripoiss, juuratudeng, õppis Veneetsias Gabrielli juures, 55 aastat Dresdeni õuekapelli juht. Schütz toob Põhja -Euroopasse itaalialiku väljenduse ja vormimaailma, arendab seda edasi saksa kõnemeloodika alusel. Teosed: Itaalia madrigalid, 3passioni, (jõululugu,
Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Zanrid: eleegia nukker, leinalaul; pastoraal e karjaselaul; ood pidulik luuletus mingi sündmuse v isiku auks; epigramm satiiriline luuletus. Kreeka lüürika algas u 7-8 saj e Kr. Kreeka lüürikuid: Architochos, Solon,Tyrtaios. Monoodilise lüürika esindajaid: Alkaios, Sappho, Anakreon. Anakreontilised luuletused (satiir, pilkav) eriti popid 18-19. sajand. Koorilüürika: selle alla kuulusid eeskätt hümnid kuulsatele sportlastele, jumalatele, valitsejatele. Hümnides tihti õpetlikud mõtisklused. Esindajad: Simonides, Pindaros. Eepika on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus,
Nimeta tuntumaid tragöödia ning komöödia kirjanikke ja nende näidendeid. Aischylos (525-456 eKr)-,,Oresteia", Aheldatud Prometheus", ,,Pärslased". Sophokles (496-406 eKr)-,,Kuningas Oidipus", ,,Antigone". Euripides (480-406 eKr)-,,Medeia", ,,Hippolytos", Elektras". Aristophanes (5. sajand eKr)-,,Ratsanikud", ,,Pilved", ,,Linnud". Kreeka luule ja proosa 1. Nimeta Kreeka luule zanrid. Iseloomusta neid lühidalt. 2. Nimeta monoodilise meelika esindajad/viljelejad. 3. Millest kujunes välja koorimeelika ja nimeta alaliigid? 4. Vali üks Kreeka luuletajatest ja iseloomusta teda viie lausega. 1. Eleegia-kurvatooniline luuletus. Jamb-kasvas välja pilkelaulust. Meelika-jagunes monoodilseks ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika-sõja, armastuse, veini ja poliitika luule. Koorimeelika-kanti ette kooris lauldes ja tantsides. Epigramm-lühike luuletus, mis kannab ühte tähendust. 2
-eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Samast viisist on tuletatud hulk eri karakteritega tantse. Fuuga tähtsaim polüfoonilise muusika vorm, selle aluseks on selge karakteriga meeldejääv meloodialõik ehk teema, mis kõlab algul ühehäälselt. Kõik ülejäänud hääled alustavad samuti teemaga ning astuvad sisse järjestikku. Soolokontsert- soolopilli ja orkestri vastandamine. Motetist, mille esitlusel osalesid pillid lauluhäälte toetajana, sündis monoodilise stiili mõjul vaimulik kontsert. 1570 aastal tegutses Pariisis haritlastering, mis pani aluse õukonnaballetile kuhu kuulusid luule, muusika, tants, maali- ja kostüümikunst. 1650. aastal lisandus ballettkomöödia, selle aluseks oli komöödialavastus, millega seoti balletistseenid ja laulud. ,,Kodanlasest aadlimees" Jean-Baptiste Lully (1632-1687). Kuulsaimad esindajad: Prantsusmaa. Jean-Baptiste Lully (1632-1687) ,,Cadmus ja Hermione", ,,Alkestis", ,,Roland","Armide".
ilma auahnete püüdlusteta elus. * Loobumine usust nagu mõjutaksid jumalad inimeste elu * Ei tuleks mõelda tulevikule, vaid peaks nautima päeva ,,carpe diem" * Õpetab surmale targasti rahulolevalt vastu minema. Surm on paratamatus, mis on loogiline lõpp targasti elatud elule, surm on ainus, mis inimesest ei sõltu. * Meeldiv ja kaunis on surra isamaa eest. * Olen endale püstitanud ausamba Exegi monumentum (loominguga) Eeskujuks kreeka monoodilise laulu loojad: Sappho, Alkaios, toetus ka Pindarosele, jambiliste luuletuste e epoodi eeskujuks Archilochos. Kirjutas jambilisi luuletusi e epoode, leebeid ja mõtisklevaid satiire, värsskirju (sai täna temale zanriks, ,,Luulekunst") ning oode. Viis satiiri zanri täiusele, pigem iseloomuomadustest. Augustus tellis talt hümni nn sajandihümn. Teemadeks armastus, kuid mitte kirglik ja ennastunustav vaid rahulik ja mõõdukas,
· Horatiuse klassikalise esteetika järgi peab luuleteos olema lihtne, terviklik ja harmooniline; luuletaja valigu endale teema vastavalt oma võimetele ja maitsele. Teose osad olgu omavahel kooskõlas; asümmeetria, kõrvalepõiked, kirjeldavad ekskursid, kunstlik ja edvistav käsitluslaad see kõik rikub ilunõuet. ,,Ars poëtica" · Tähtsaimal kohal Horatiuse loomingus olid ta enese jaoks ,,Oodid" (,,Carmina"). Horatius lähtus kreeka monoodilise laulu loojatest Alkaiosest ja Saphhost (Sappho stroofi oli kasutanud juba Catullus), kuid õppis ka hellenistlikelt poeetidelt. Neile ja ka Pindarosele toetudes kujundas Horatius oma keerulise teemaarendusega stiili, mida rikastas ladina retoorika. Oma ,,Oodides" on Horatius kasutanud 13 erinevat stroofivormi. · Värsirütmi oskusliku kasutamisega kaasneb Horatiusel täpne sõnavalik, kõigi ladina keele
annaabi.ee 
