tagajärjel osa pinnasest ära kandub. EROSIOONI TAGAJÄRJED Väheneb muldade orgaanilise aine sisaldus Igal aastal hävineb üle 25 miljoni tonni mulda Vee-erosiooni puhul võib tekkida sügavad orud EORSIOONI PÕHJUSED Suurte paduvihmade korral viib vesi nõlvadel olevat pinnast kaasa. Tuule-erosioon muld liigub edasi, kus on ilma taimkatteta alad, kasvatakse monokultuure. Inimtegevus metsade maharaiumine mäenõlvadelt, suurte territooriumite põllustamine. LAHENDUSED Rohkem taimi kasvatada, et muldi kaitsta paduvihmade eest. Vee-erosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks e terassideks. Künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega. Istutada metsakaitse ribasid. Ei tohi korraga palju maad üles harida. MIS ON KÕRBESTUMINE?
KULTUURROHUMAA D Koostasid: Alice-Heleen Ainsalu Elis Heidemann Marija Panfilova Rauno Kaldma Kultuurrohumaad on tekkinud külvamise tagajärjel.Niisugune rohumaa püsib kasutamiskõlblikuna paarkümmend aastat, kuid nad vajavad hooldust ja väetamist. Seal kasvatatakse monokultuure (lutsern, paari heinaseemne segu, ristik, timut). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level RISTIK TIMUT LUTSERN Kultuurrohumaad jaotatakse selle järgi, mida seal tehakse: Kultuurrohumaad jaotatakse selle järgi,
Eesti tingimustes on looduslik (inimese kaasabita tekkiv) erosioon väga väike. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel. Tuuleerosioon on valdav. Põhjused seda tingivad mitmed abiootilised tegurid: paduvihmad ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. Suurte paduvihmade korral viib vesi nõlvadel olevat pinnast kaasa. Tuule-erosiooni korral liigutab tuul mulda edasi, seal kus on ilma taimkatteta alad ning kasvatakse monokultuure. Inimtegevus metsade maharaiumine mäenõlvadelt, suurte territooriumite põllustamine. Tagajärjed erosiooni tõttu hävib igal aastal üle 25 miljoni tonni mulda. Vee-erosiooni puhul kaob mulla viljakus ning võib tekkida sügav org. Lahendused tuleks rohkem taimi kasvata, et muldi kaitsta paduvihmade eest. Vee-erosiooni takaistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terassideks. Samuti tuleks künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega
toidupuudust, kuid probleeme on veel ja veel. Mullastiku hävimine on üks ökoloogilne probleem. Hävimist põhjustavad inimtegevus kuid ka looduslikud tegurid. Erosioon ehk mullastiku looduslik ärakanne on üks peamisi tegureid. Mullaosakesed kanduvad ära mööda maapinda liikuva vee või tuulte mõjul. Kuigi erosioon on looduslik protsess, kiirendab inimtegevus seda10-40 korda. See on eriti ulatuslik nendes piirkondades, kus puudub taimestik või kasvatatakse monokultuure. Samuti toimub see ka lagedal maa alal. Eestis on looduslik erosioon väga väike. Veeerosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel, valdav on tuuleerosioon. Nagu igat probleemi, saab ka erosiooni vähendada. Näiteks mullaharimiskordade vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga. Tuleks ka vähendada kaitseribade rajamist. Samuti harimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega
Toiduks kasvatatud vetikad, seened, bakterid). Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2)Mullastiku hävimine-Seda põhjustavad nii looduslikud kui ka inimtegevus. Peamine põhjus- erosioon..Seda tingivad paduvihmad, vooluveed, tuul ja temp. kõikumine. Eriti piirkondades kus puudub taimestik(kõrb) või kus kasvatatakse monokultuure. Põldu harides saab seda ära hoida oskusliku maaharimisega, terrass- ja ribapõllundusega. 3)Kõrbestumine-Kuivad või poolkuivad alad moodustavad umber kolmandiku maismaa pinnast.Põhjustena võib nimetada ulatuslikku metsaraiet, liigkarjatamist, ebaõigeid väetamis ja maaharimisvõtteid ning niisutavate maade sooldumist. 4)Loodusvarade kasutamine- *Taastuvad-päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad, turvas jt. Põhja- ja pinnaveevarud taastuvad õigel kasutamisel
toimub turumajanduslik tootmine. 2)Ekstensiivsed teraviljatalud on väga suure pindalaga, tugevasti spetsialiseerunud ja kõvasti mehhaniseeritud teraviljakasvatusettevõtted. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi. On levinud hõreda asustusega põuastel aladel (rohtlate, poolkõrbete ala) Põhja-Ameerikas, Argentiinas, Austraalias, Venemaa lõunaosas jne… 3)Istandused on suure pindalaga taimekasvatus ettevõtted, kasvatatakse müügiks. Neis kasvatatakse monokultuure: kohvi, teed, viinamarju, sitruseid, humalat, tubakat, õunu, banaane jne… On levinud Lähis-ja Ekvatoriaal vöötmes, USA lõuna-ja lääneosas, Mehhikos, Columbias, Ekvadoris, Jaapanis, Hiinas, Vietnamis, Tais, Indoneesias, Keenias jne…. 4)Rantšod on suured turumajanduslikud loomakasvatus ettevõtted. Loomavabrikud ehk hiigelfarmid töötlevad suurtes kogustes tööstuslikult looma saadusi (sea-,linnu-,veisefarmid). Erinevused: rantšodes peetakse loomi
hävingu, ülerahvastamise ning erosiooni ja kõrbete leviku · Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem 2) mullastiku hävingu ja kõrbestumine: põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegurid. Mulla looduslik ärakanne e erosioon (paduvihmad ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. See on eriti ulatuslik piirkondades kus taimestik puudub või kasvatadakse monokultuure. Seda saab vähendada oskusliku maaharimisega,terass- ja ribapõllumajandusega ning õigete külvikordade jälgimisega. Kõrbestumine on tingitud kliimateguritest, kuid ka inimtegevusest. Põhjused: Ülatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõige väetamis- ja maaharimisvõtted, niisutavate maade sooldumine. 3) happevihmad: see on tingitud inimtegevusest. Kütuse põletamisel atmosfääri sattunud oksiidid
toiduvalikut ( kala, spetsiaalselt kasvatatud vetikad, pärmseened, bakterid ) 2) Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2) Mullastiku hävimise põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegevus. Erosiooni tingivad mitmesugused abiootilised tegurid: paduvihm ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. Eriti ulatuslik seal, kus taimestik puudub või kasvatatakse monokultuure. Hävimist saab vähendada ulatusliku maaharimisega, terrass- ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. 3) Kõrbestumine. Kuivad ja poolkuivad alad moodustavad umbes kolmandiku maismaa pindalast. See on tingitud kliimateguritest, kui ka inimeste tegevusest. Põhjustena võib välja tuua ulatusliku metsaraie, liigkarjatamist, ebaõiged väetamis- ja maaharimisvõtted ning niisutavate maade sooldumine 4) Veepuuduse all mõeldakse puhta magevee nappust
levib lülieoste ja seeneniidistiku abil. Kartuli – kuivmädaniku korral on tõrje eesmärk ära hoida teiste mugulate nakatumine. Tegu on fütopatogeeniga, mille lülieosed, klamüdospoorid ja seeneniidistik levivad ikka mulla kaudu. Muld vajab seega fütosanitaarse seisundi parandamist. Suuremat tähelepanu just peaks pöörama varajaste sortidele, sest neil on kaod suuremad. Peamine on, et ei kasvatataks monokultuure. Ka soovitatakse hoiduda samas viljavahelduses kordumisi. (Fusarium and Verticillium wilts of Tomato , Potato etc, S.A.Miller, The Ohio State University) Tõrjed: 8 1. Agrotehniline tõrje – Vältida mehaanilisi vigastusi koristamisel, transpordil ja ladustamisel; Koristus teostada nii, et mugulad saaksid läbida raviperioodi optimaalsetes tingimustes
Spetsialiseeritud talud jagunevad omakorda: a) rantso loomakasvatusfarm, mis kasvatab suurtel rohumaadel kas hobuseid, lihaveiseid, lambaid, vahel ka piisoneid ja jaanalinde. Intensiivse loomakasvatuse tunnuseks rantsos on veterinaarteenistus, tõuaretus, mehhaniseeritud loomade turustamine. Rantsod on levinud suurtel looduslikel rohumaadel Austraalias, USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas. b) istandused istandustes kasvatatakse monokultuure (ühe kindla kultuuri kasvatamine pika aja jooksul ühel ja samal maa-alal). Kohvi-, kakao-, tee, suhkrurooistandused. Istandustes pakendatakse tooraine ning saadetakse edasi. Kaasaegsete istanduste juures on konservitööstused. Kasutatakse odavat tööjõudu. Levinud on Vahemeremaades, Kariibimere regioonis, Ameerikas ning Lõuna riikides. c) mahepõllundustalud see on maailmas uus arengusuund. Kõik, mida tootmises
Paremini kasvab riis Lõuna-Aasias, Kagu-Aasias mussoonkliimas riisitaludes. Kasvab ka Austraalias, Itaalias, Prantsusmaal, USA-s, Venemaal Musta mere rannikul. Loomakasvatuses kujunesid rantsod, suurtel looduslikel rohumaadel, nii Põhja kui ka Lõuna riikides. Lähisekvatoriaal- ja ekvatoriaalvöötmes on istandused. Esialgu Vahemerealadel, Kariibi mere ääres, hiljem Lõuna riikidesse. Kasvatatakse monokultuure ja kasutatakse odavat tööjõudu. 19. sajandi lõpul moodustasid Eesti põllumehed masina-, ppima- jms. ühistud. Sinna kuulumine oli vabatahtlik ja liikmetel võrdne hääleõigus. Põhja riikide põllumajandus on kujunenud viimaste aastakümnetega, arenenud industrialseeritud põllumajanduseks. On ka harrastustalustalud (turismitalud). Peamiste põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise geograafia Taimekasvatuse geograafia
haiguskindlad sordid, kasulike putukate soodustamine. Veekogude euktofeerumine Mahetootmine Tavatootmine Orgaanilised väetised Sünteetilised mineraalväetised Ennetav taimekaitse(multšimine Sünteetilised taimekaitsevahendid jne) Mitmekesine külvikord, liblikõielised Külvikord, kuid tohib kasvatada monokultuure GMO pole lubatud GMO lubatud Loomakasvatus Oluline loomade heaolu loomade loomupärane käitumine – pääs karjamaale loomade arv on seotud maaga, igale loomale on määratud kindel pindala loomad söövad mahesööta, mis tavaliselt on kasvatatud enda talus ennetavalt loomi ei ravita, ei kasutata hormoonaineid kasvu kiirendamiseks Võrdle mahetootmist ja tavatootmise loomakasvatust!
Inimeste toitumisharjumuste jaksa kõrgelt arenenud riikidest d)mulla vaesumine, muutmine (30 kultuurtaime ja 100 toitu osta. Mujal ületootmine (P- e) erosioon loomaliigi asemel) vetikad, pärmid, Am. Kaug-Lõuna, f) kõrbete levik bakterid, kala Vahemeremaad) g) põud 3. Vältida monokultuure 2. Suur asustustihedus soodsates h) riiklikult halvasti korraldatud toiduainete 4. Täiustada maaharimisviise ja piirkondades. jaotussüsteem tehnoloogiat 3)Traditsioonilised 5. Riiklikud programmid põllumaj. Ja tootmisvormid üldse majadussuhete korrastamiseks 4) Suur rahvaarv
Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja- tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. Mullastik. Mullastiku hävinemist põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegevus. Üks peamine põhjus on mullastiku ärakanne ehk erosioon. Seda tingivad mitmed abiootilised tegurid: paduvihmad ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. Erosioon eriti ulatuslik neis piirkondades, kus taimestik kas puudub või kasvatatakse monokultuure- kurnavad mulda ja pole enam kasvatamiseks võimalik ja jäetakse maha ning siis on sellest saanud lage maa. Mullastiku hävimist saab vähendada: oskusliku maa harimisega, terrass- ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. Teiseks muudab maa-alad kõlbmatuks kõrbestumine. Põhjused: ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamis- ja maaharimisvõtted ning niisutatavate maade sooldumine, kliimategurid. Loodusvarad
annaabi.ee 
