1588 . purjetas hiiglaslik Hispaania laevastik, mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks, Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila vahel Krevo lossis leping Poola-Leedu ühinemise kohta. 1387 leedulased ristiti viimase Euroopa rahvana. 1410 Grunwaldi lahing. 1527 alustati Gustav Vasa eestvedamisel kirikuvande riigile võõrandamist, millega loodeti kiriku rikkuste arvelt riigikassat täita. 1159 hävitati Lübecki linn.
Alates vanaajast kuni 15. sajandi II pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laienemine järk-järgult tänu vallutus-ja kaubaretkedele. Eurooplaste maailmapilt laienes ristisõdade ajal ja ka mongolitega võitlemise käigus. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamise alguseks oli mitmeid. Üks põhjustest oli kindlasti vajadus väärismetallide järele. Euroopa riigid kulutasid hiigelsummasid sõjapidamisele ja ülemkiht ihkas idamaiseid kaupu nagu siid ja vürtsid. Kõige selle eest tasumiseks oli tarvis raha, mida
aga veelgi olulisem Venemaale ja sealtkaudu Kesk Euroopasse tungisid Aasiast mongolid. Enamik Vene vürstkondi, sh. Novgorod ja Pihkva, tunnustasid Tsingis-khaani pojapoja Batu poolt rajatud Kuldhordi ülemvõimu ning vältisid nõnda Lääne ülemvõimu alla langemist. Edaspidi toimus piirimaadel kokkupõrkeid ja peeti vahelduva eduga lokaalseid sõdu, kuid need ei laienenud suureks ristisõjaks. Mongolitega polnud mõistlik tüli norida. Vahelduseks võiks siinkohal meenutada, et mongolite maailmariigi piir küündis kunagi Peipsini... Kordamine: Balti ristisõda 1. Ristiusu jõudmine Läänemere äärde 2. Balti ristisõja olemus 3. Henriku Liivimaa kroonika 4. Balti ristisõja põhjused 5. Balti ristisõja I etapp liivlaste ja latgalite alistamine 1187-1207 6
mongolite agressioon ajendas neid otsustavalt tegutsema. Vastuseks sellele algatas Prantsuse kuningas Louis IX seitsmenda ristisõja. VII ristisõda (1248-52) Louis IX tegi katse vallutada Egiptust ja Tuneesiat. VIII ristisõda - (1270) Louis IX üritas seda uuesti, kuid suri Tuneesias katku. Kui Egiptuse mamelukid olid sultan Baibarsi juhtimisel tagasi löönud Süüriasse tunginud mongolid, pöördusid nad ristisõdijate vastu (ajuti olid need olnud mongolitega liidus). Johaniidid taandusid Küprosele. Ristisõdade tähtsaim tagajärg oli seni suhteliselt perifeerse katoliku Lääne-Euroopa muutumine kristliku maailma põhijõuks. Õigeusklik Bütsants minetas poliitilise tähtsuse ja kirikulõhe muutus ületamatuks. Vastasseis islamimaadega aitas teadvustada kristliku tsivilisatsiooni identiteeti, sugenes käsitus islamist kui ristiusu põhivaelasest; see käsitus on püsinud tänaseni. Tutvumine
Batu khaani riik Kuldhord (pealinnaks Sarai Volga ääres) BASKAKID tatari andamikogujad JARLÕKK khaani poolt väljastatud valitsemisluba vene vürstidele - Mongoli ike polnud eriti kurnav, sest: mongolid ei jäänud kohapeale oma kombeid ja usku ei surutud peale, nõuti ainult makse mongolite ülemkiht sulandus kokku venelastega - Aleksander Nevski Novgorodi vürst, koostöö mongolitega, sai Vladimiri suurvürstiks 1240 purustas Neeva lahingus rootslased 5. aprill 1242 purustas Peipsi järvel jäälahingus Saksa ordu 3. Novgorodi feodaalne vabariik - Tähtsad ametnikud (ka vürst) valiti VEETSEL (täiskasvanud, iseseisvate meeste koosolek) - Suur Novgorod tähtis kaubakeskus (saksa kaupmehed) 4. Moskva tugevnemine - Ivan I Kalita (kalita = rahakott) seadis suhted khaaniga nii, et Moskva sai rikkamaks
,,Lugu Igori sõjakäigust" ( U) 1185.a polovetside vastu kaotatud sõjakäik. Peetud Vene kirjanduse tippteoseks. Ei tea kas teaos on ehtne või võltsing. Käsikirja ametlik versioon 1812 a hävis Moskva tulekahjus. Eri autorid esitanud hüpoteesi, et tegemist on fabrikatsiooniga. (Nt Keenan; leidis, et häbistab Vm-d). Öeldakse, et liiga modernne tekst, samas leidub 12. saj keelelisi iseärasusi mida raske võltsida (dunno). 1223 I kokkupõrge mongolitega Baikali jõe ääres. Aastaarv kahtlane (1223/24), Hendrik dateerib 1222 ja oli kaasaegne ja pole muidu kronoloogiliselt eksinud. Batu khaan- hävitas Volga Bulgaaria. 1238 kaotasid venelased Siki jõe lahingu. Hävitas Kiievi, Poolasse, Ungarisse ja ss tagasi Mongooliasse. Samal ajal lõi Novgorodi vürst tagasi rootslased Neeva jõel (ainult V allikates mainitud lahing) ja liivimaalased Jäälahingus (5.aprill 1242.a; Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal
Ristlauk võib olla asenduseks. Ristõieliste seemned- põldsinep. Tühjale kõhule paar sp kanget ja kirab ootab. Kadakas marjad ja oksad õlle tegemisel. Humal õllemaitsestaja Metspipar pipra asendaja. Hea musta pipraõhnaga, pidavat olema mürgine. Pole hullu kui vähe normaalselt kasutada. Paljalehine liivatee kaerapätsidele sobib väga hästi Kalmus jõgede ääres, seemneid eestis ei tasu hankida, lähistroopiline taim. Tuli mongolitega. Vees kannata külma aga valmis ei jõua saada. Kalavürts eelkõige. Heintaimed Liblikõielised(looduslikud) tähtsad on sest on valgurikkad. Valgurikkad taimedpeavad end kaitsma,seega on minigl määral mürgised ja kibedad. Seega karioomad nied hea meelega ei söö. Kuivatatuna on päris ok. Looduslikud kõrrelised enam vähem täitsa söödavad. Ka nende seal on umbrohtusid luht kastevars kare kõva ja keele lõikaja. On taimi, mis ei talu niitmist sinihelmikas, kastikud,
1220 astusid Gruusia-Armeenia väed vastu mongolite invasioonile. See ei osutunud väga edukaks ning Gruusia kaotas oma liidetud valdused ja pool enda maadest. Ka pealinn Thbilisi oli mongolite valduses kuigi tänu rahulepingule ja üüratutele maksude maksmisele jäi see siiski Gruusia pealinnaks. Kuninganna trooni võim sõjapealikke üle kadus ka nendes piirkondades, kus mongolid polnud vallutust saavutanud, lisaks hakkas Lõuna- Gruusia rajama omaenda suhteid mongolitega. 1266 lõuna praktiliselt eraldus Gruusiast. Periood 1259-1330 oli mongolite vastu üles tõsumise aeg, nelja erineva kuninga juhtimisel võideldi tagasi enne 1220 aastat kehtinud piirid ja lõpetati maksude maksmine mongolitele. Trebizondi Impeerium saadi taas mõjusfääri. 1386-1403 elas Gruusia kuningriik üle kaheksa Türgi-Mongoolia invasiooni. Välja arvatud Abhaasia ja Svanetia (Gruusia provints), siis invasioonid hävitasid Gruusia majanduse, poulatsiooni ja linna keskused. 15
Moskva juhtroll. On öeldud et sealt lahingust tuli tagasi ühtne vene rahvas. Venelased pimestatud oma edust ei kiirustanud enam andamit maksma, samas aga tegi uus suurkhaan Tohtamõs ettevalmistusi uueks sõjakäiguks.. 1382 aastal õnnestus tal venelasi üllatada ja jõuda väga kiiresti Moskva alla, sõjaliselt linna ei vallutatud vaid kasutati kavalust. Moskva põletati ja 24 000 inimest tapeti. Peagi sooritas Dmitri kogutud väega vastulöögi Rjazani vürstriigi aladele(olid mongolitega pundis). Kohustus andamit maksta säilis kuigi nüüd vähem ja Dmitri sai Tohtamõsilt andeks ja valitses edasi suurvürstina. Dmitri Donski tegi ka siseriiklikult mitmeid ümberkorraldusi- kaotas linna iseseisvad juhtimisorganid, määras kindlaks vürstidelt nõutavad maksud, sõjaväevärbamisel kehtestas territoriaalse põhimõtte. Suri 1389 ja ilma kellegilt luba küsimata määras oma testamendis oma järglased suurvürsti troonil vanimale pojale Vassilile. 35
mongolite vastu. Nii toimuski 1380. aastal Kulikova lahing, kus Vene väed saavutavad võidu. See aga ei tähenda lõplikku vabanemist ja paari aasta pärast teevad mongolid Moskva maatasa. Uuesti hakkab Moskva tõusma Ivan III ajal, kes seadis eesmärgiks Vene alade ühendamise ja maa juurde võitmise. Ta suutiski allutada tolle aja Venemaa suurima linna Novgorodi. Peagi saavutas ta veel kaks olulist võitu. Aastal 1480 seisis tema vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Ugra jõe kallastel. Lahingut ei söandanud kumbi pool alustada, kuid siis hakkasid mongolite seas levima haigused ja nad taandusid. ,,Ugral seismiseks" nimetatud sündmuseks nimetatud sündmust loetaksegi mongolite ülemvõimu lõpuks Venemaal. Ivan III tegi kõik, et Moskva vürstiriigi tähtsust tõsta. Suurvürsti tiitli vahetas ta tsaari oma vastu ja ka usuelus taotles mees juhtpositsiooni. Kui Konstantinopol langes, hakati Venemaal levitama mõtet, et Moskvast saab kolmas maailmariik
neid otsustavalt tegutsema. Vastuseks sellele algatas Prantsuse kuningas Louis IX seitsmenda ristisõja. VII ristisõda (1248-52) Louis IX tegi katse vallutada Egiptust ja Tuneesiat. VIII ristisõda - (1270) Louis IX üritas seda uuesti, kuid suri Tuneesias katku. Kui Egiptuse mamelukid olid sultan Baibarsi juhtimisel tagasi löönud Süüriasse tunginud mongolid, pöördusid nad ristisõdijate vastu (ajuti olid need olnud mongolitega liidus). Johaniidid taandusid Küprosele. Ristisõdade tähtsaim tagajärg oli seni suhteliselt perifeerse katoliku Lääne-Euroopa muutumine kristliku maailma põhijõuks. Õigeusklik Bütsants minetas poliitilise tähtsuse ja kirikulõhe muutus ületamatuks. Vastasseis islamimaadega aitas teadvustada kristliku tsivilisatsiooni identiteeti, sugenes käsitus islamist kui ristiusu põhivaelasest; see käsitus on püsinud tänaseni. Tutvumine kultuuriliselt edenenumate Idamaadega