uued tööstusharud, milleks olid nafta ja keemiatööstus ning masinaehitus.Venemaa tööstustoodangu põhiosa moodustasid tekstiilitooted. 1860.- 18902. aastatel ehitati Venemaal palju raudteid ja raudteekeskuseks oli Moskva. Raudteede kogupikkus sajandivahetusel oli 56 000 kilomeetrit.Raudteed võimaldasid tööstuse kiiret kasvu.Rajati mitmeid vabrikuid, millest olid mitmed Tallinnas tegutsevad Venemaa vabrikud modernsemad ja edukamad. Kasutatud materjal: http://www.slideshare.net/Siilikene/majandus-ja-linnad-presentation http://www.eestiajalugu.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=263&lang=est http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ajalugu http://www.kristiine.tln.edu.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=106:12-klass-i- eesti-19-sajandi-lopus-20-alguses&catid=67:ajalugu&Itemid=78 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/venemaa_19sajlopp_liina.htm
poliitilisi teemasid Sakala põhjustas lugejaskonnas elevust ajalehest õhkuva võitlusvaimu tõttu Eesti ajakirjandus 20. sajandi alguses Trükitehnika arengu tõttu anti välja üha rohkem ajalehti Postimehe kõrval leidsid poolehoidu ka K. Pätsi “Teataja” (1901-05 Tallinnas) P. Speegi “Uudised” (1903-05 Tartus) Ajakirjandusse sekkusid ka koolinoored Ajalehtedesse hakkas üha enam ilmuma satiirilisi pilkelisasid 1906 muretses Päevaleht endale modernsemad trükimasinad- I Maailmasõja ajal trükiti lehte üle 50 000 eksemplari Trükikodade arv Eestis kahekordistus 1905 revolutsiooni ja järgneva sõjaolukorra tõttu halvati Balti ajakirjanduse vaba areng Piirangute nõrgenemisel 1910 muutus ajaleht pisiettevõttest suurettevõtteks 20 saj. Alguses muutus ajaleht päevakajaliseks ja säilitamisväärtus langes Ajakirjandus Nõukogude ajal Okupeeritud Eesti ajakirjandus allus igati Moskva kontrollile
väärtused nagu näiteks pere ja sõbrad, kuid kahjuks on tänapäeva ühiskonnas kõrgemalt hinnatud hoopis materjaalsed väärtused, inimesed teavad kõige hinda, kuid mitte keegi ei tea millegi väärtust. Inimesed ei mõtle enam, et mitte kõik see mis on väärtuslik, ei ole müüdav ja rahaliselt hinnatav, ning et tõelised väärtused peituvad meis endis ning inimestes meie ümber. Me oleme seisukohal, et meie elu on hea kui meil on seljas kallid firmariided ning taskus kõige modernsemad kommunikatsiooonivahendid, see kõik võib tõepoolest muuta meie elu mugavamaks, kuid kas see teeb meid tõesti õnnelikuks? Kas sellist ühiskonda võib nimetada heaoluühiskonnaks kus kõrvale on jäetud sotsiaalsed väärtused ning need on asendatud materjaalsetega? Kindlasti leidub inimesi kes nii arvavad, kuid sügaval sisimas teame me kõik, et see mis meid reaalselt õnnelikuks teeb ei ole see mida saab poest raha eest osta. Kahjuks on maailm ajajooksul kujunenud nii, et kõik
soorollide ja soospetsiifiliste käitumismallide erisust ka tänaseni laialt levinud, seda nii meeste kui naiste seas. Teiseks, naised on oma hoiakutes siiski üldjuhul modernsemate vaadetega kui mehed. Kolmandaks, meeste ja naiste rolliarusaamad lahknevad eelkõige nendes küsimustes, mis puudutavad kummagi soo traditsioonilisi võimupositsioone. Neljandaks, mida haritumate ja nooremate meestenaistega on tegemist, seda modernsemad on üldjuhul ka nende hoiakud. See lisab lootust, et tulevikus, koos põlvkondade vaheldumisega mureneb ka iganenud soostereotüüpide kandepind. Viiendaks, mitteeestlased, sh eriti mehed on arusaamades tunduvalt vanamoodsamad ning enam traditsiooniliste soostereotüüpide kütkes kui eestlased. Selgitades Eesti inimeste väärtuspildi maskuliinsustfeminiinsust, selgus, et vastu ootusi on Eestis nii naiste kui meeste väärtusmustris selges ülekaalus postmodernistlikule ühiskonnale
teisiti, kui meistrid enne teda. Ta nägi Karesansui stiilis suurt potensiaali ja võimalust traditsioonidega piiratud jaapani aia moderniseerimises. Ta korduvalt katsetas uute materjalidega ning isegi värvidega kuid siiski ei võõrandunud algsetest motiividest, vaid tõlgendas need kaasaegsematesse vormidesse. Ta jäi kindlaks arvamusele, et aia väärtus seisneb selle elementide lihtsuses ja lihtsustatuses. Tema kõige modernsemad aiad ongi pigem lihtsad ning motiivid on selged. Mitmetes aedades mängib ta kujunuduselementide nurkadega, viies vaataja pilgu kord dramaatiliselt ja ähvardavalt paigutatud kivimürakatega taevasse, kord rangelt trimmitud põõsastega kaugemale horisondile. Ta kasutab tavapäraste loomulikemana mõjuvate kivide asemel abstraktsemaid vorme. Ümarad korrektsed sambad ja ruudukujulised kivid on tema aedades tihti kasutatavad elemendid.
Friedebert Tuglase kõrval esindavad rühmituste aja proosat eriti ilmekalt Jaan Oks ja Oskar Luts, kumbki talle eriomasel viisil. Jaan Oksa teostes on peamiseks aineks küla oma elu ja inimestega, äratuntavalt Saaremaa küla, kust kirjanik ise pärines. Oksa esimesed ajalehtedes avaldatud jutud on valdavalt realistlikud. ("Naisevõtmine") Noor-Eesti väljaannetes ilmunud Jaan Oksa proosateosed, nagu "Küla", "Tume inimeselaps" ja "Vaevademaa", lähtuvad samast maaeluainest, ent on esituselt modernsemad ja keerukamad. Oksa kohta on nii kaasaegsed kui ka hilisemad kirjamehed lausunud tähelepanuväärselt tunnustavaid sõnu. Rühmitustest eraldi seisis Oskar Luts, kes alustas ja hiljem ka jätkas realistina, kuid vahepeal tegi põike uusromantikasse. Saavutas kiiresti populaarsuse oma realistlike komöödiatega ("Paunvere", "Kapsapea") ning eriti jutustusega "Kevade". Ent kohe pärast esimeste teoste avaldamist püüdis ka Luts mõnda aega moodsama, uusromantilise kirjanduse põhimõtteid
Herbert'i loomingut ja muusikale. Tänu heliloojate Edward German, Lionel Monckton ja Harold Fraser-Simson'i teostele võime kohata Inglise operette ka kahekümnendas sajandis ent nende teosed omandasid üha rohkem muusikali omadusi kuni erinevus ,,vanamoodsa muusikali" ja ,,modernse opereti" vahel muutus tõesti väga ähmaseks. Vanamoodsad briti muusikalid säilitasid operetliku jume kuni viiekümnendateni. Rohkem modernsemad operetid oleks ,,Candide" ja mõnede väitel muusikalid nagu ,,Brigadoon". 1920 rajas I. Dunajevski NSV Liidus massilaulul põhineva opereti. 20. saj. teisel poolel on operett taandumas muusikali eest. Eestis on viljelenud P. Ardna, E. Arro, B.Kõrver, L. Normet jmt. Pärast II maailmasõda on eesti operett sarnastunud muusikaliga (libreto suurem kaalukus, tegevust edasi viivad muusikalised numbrid), ent jäänud siiski
Olümpiamängudel meestele juba aastast 1896 ja naistele alates aastast 2000. 3 Teivashüppe ajalugu Teibaid kasutati vanasti looduses takistustest ülesaamiseks, näiteks üle ojade ja pisemate jõgede, ilma märjaks saamiseta. Hiljem kasutati teibaid Veneetsias, et kanalitest üle saada, kui ka gondlites edasi liikumiseks. Modernsemad võistlused algasid Saksamaal 1850. aastal, kui teivashüpe lisati kergejõustiklaste treeningkavasse. Modernse teivashüppe tehnikaid arendati Ameerika Ühendriikides 19. sajandi lõpus. Suurbritannias harjutati seda spordiala esimesena Caledoonia mängudel. Esmalt valmistati teibaid jäikadest materjalidest nagu bambus ja alumiinium ning tulemuseks ei olnud tähtis kõrgus vaid kaugus.
infoühiskonna uusimate võimalustega. Käesolev kokkuvõte on konverentsi initsiaatorite ja korraldajate ülevaade soome-ugri etnofuturismi kui mõtteviisi alustest ja kujunemisloost. Etnofuturism on säde, mis tekib kultuuris selle olemuse kahe pooluse kokkupuutel. Nendeks poolusteks on kultuuri kõige ürgsemad, rahvale kõige omasemad kihistused ühelt poolt ja maailmakultuuri kõige uuemad, kõige modernsemad ilmingud teiselt poolt. Tekkinud säde on kultuuri loomulikult elavdav jõud. Eestlased on nimetanud end ise sajandeid maarahvaks, mis on paikse rahva enesenimetusena ka laiemalt levinud. Kui Johann Voldemar Jannsen 1857.aastal maarahva kohta "Pärnu Postimehes" esimesi kordi nimetust "eestlane" kasutas, tuli seega ka siinse maarahva maa kohta kasutusele Eestimaa. Edasise iseteadvuse tõusu ja eesti identiteedi sõnastamise teel hargnesid rahvusliku ideoloogia
Peamised prosaistid olid Tuglas, Tammsaare, Karl Rumor, Aleksander Tassa, August Gailit, Oskar Luts, Jaan Oks. Uusromantilisele proosale olid iseloomulikud lühizanrid nagu novellid, miniatuurid ehk laastid. Jaan Oks Peamiseks aineseks oli küla oma elu ja inimestega. Tema esimesed jutud olid realistlikud, kujutatud oli tööd, igapäevast eluolu, külainimeste mõttemaailma. Tema proosateosed ilmusid ka Noor-Eesti väljaannetes, need teosed olid modernsemad ja keerukamad. Tema tähtsaimad teosed on ,,Küla", ,,Tume inimeselaps" ja ,,Vaevademaa". Oskar Luts (1887-1953) Oli sõltumatu kirjanik. Kuulsuse saavutas realistlike komöödiatega(,,Paunvere", ,,Kapsapea", ,,Kevade"). Tema teostes põimuvad sümbolistlik ja realistlik kujutuslaad. Kevade nn Tootsi-lood on teinud tema tuntuks läbi aegade. Tema tuntuim sümbolistlik teos on ,,Soo", armastust käsitlev jutustus ,,Kirjad Maariale", draamad ,,Sinihallik" ja ,,Sootuluke"
silma tõeliselt suurejoonelised Melanie Kaarma "teatrikleitide" joonised, mis sobiksid vabalt vastava aasta Vogue´i õhtusele rõivastusele pühendatud lehekülgi kaunistama. Need illustratsioonid tõestavad Kaarma väidet, et välismaailmas toimuvaga oldi tuttavad, kuid kainelt mõeldes kohandati Lääne moode enamasti nõukogude tegelikkusega. Jälgides "Moealbumi" arengut, joonistub selgelt välja järjest vabam ja julgem moodide esitlus. Ajakirja lehekülgedele jõudsid järjest modernsemad ja julgemad rõivakavandid, Nikita Hrustsovi ajal lõdvemaks lastud ideoloogiline haare lubas luua rõõmsameelsemat ja efektsemat moodi. Viimase "Moealbumi" numbri rõivaeskiisid ei jää sammugi maha samal ajal Läänes moes olnust. Samamoodi on new-look´i naiselikku joont asendamas sportlikum ja lihtsam stiil, A-siluetist astuvad üle uued vormid. Esitletud moed on nooruslikumad ning kui esimestes numbrites sai pükse
eriomasel viisil. 47 · Jaan Oksa teostes on pealmiseks aineks küla oma elu ja inimestega, äratuntavalt Saaremaa küla, kust kirjanik ise pärines. Noor-Eesti väljaannetes ilmiunud J. Oksa proosateosed nagu ,,Küla" (1910) , Tume inimeselaps" (1912) ja ,,Vaevademaa"(1915), lähtuvad samast maaeluainest, ent on esituselt modernsemad ja keerukamad. · Esimene maailmasõda pidurdas tunduvalt eesti kirjanduse arengut. Eriti märgatav oli proosa suurvormide -- romaani ja jutustuse -- osatähtsuse vähenemine kirjanduse üldpildis. · Siiski ei katkenud neil aegadel päriselt ka pikema proosa areng; väheste sõjaaegsete romaanide kunstiline tase oli kõrge, nagu nähtub F. Tuglase "Feliks Ormussonist" (1915) ja E. Vilde viimasest romaanist "Mäeküla piimamees" (1916)
Tuglase kõrval on esindavad rühmituse ajal proosat eriti ilmekalt Jaan Oks ja Oskar Luts , kumbki talle eriomasel viisil. 93 · Jaan Oksa teostes on pealmiseks aineks küla oma elu ja inimestega, äratuntavalt Saaremaa küla, kust kirjanik ise pärines. Noor-Eesti väljaannetes ilmiunud J. Oksa proosateosed nagu ,,Küla" (1910) , Tume inimeselaps" (1912) ja ,,Vaevademaa"(1915), lähtuvad samast maaeluainest, ent on esituselt modernsemad ja keerukamad. · Esimene maailmasõda pidurdas tunduvalt eesti kirjanduse arengut. Eriti märgatav oli proosa suurvormide -- romaani ja jutustuse -- osatähtsuse vähenemine kirjanduse üldpildis. · Siiski ei katkenud neil aegadel päriselt ka pikema proosa areng; väheste sõjaaegsete romaanide kunstiline tase oli kõrge, nagu nähtub F. Tuglase "Feliks Ormussonist" (1915) ja E. Vilde viimasest romaanist "Mäeküla piimamees" (1916).
annaabi.ee 
