Serbiast). Maailmas on pidevalt teemaks läänestumine ja moderniseerumine. Meie kultuuris on läänestumine midagi head, mis peab kindlasti juhtuma, mis aitab riigil areneda ning moderniseerumine on läänestumise loomulik osa. On avaldatud arvamust, et need kaks asja on vaid koos, üks ei toimu teiseta. Selle tõttu tõukab islami kultuur endast eemale mitte ainult lääne kultuuri, vaid ka moderniseerumist. Samas on jaapani tsivilisatsioon need kaks lahutada suutnud tegu on modernse tsivilisatsiooniga, mis ei ole ometigi sulandunud lääne kultuuriruumi. Raamatut oli lihtne lugeda ja tegelikult oli see ka väga huvitav. Käsitletud oli nii ajalugu kui ka tulevikuperspektiive. Ainus miinus, mida võiks välja tuua on see, et info on vananenud. Raamat kirjutati veidi pärast NL-i lagunemist, kuid nüüd on asjaolud muutunud.
Dai=suur, Nihon=Jaapan). 1876.a. kaotati samuraireziim, Tokugawa Bakufu Jaapanis ja loodi kaasaegne Meijinvalitsus. 1889 kinnitati Jaapanis põhiseadus Euroopa mudeli järgi. 1890 avati Jaapani Riigipäev. 189495 sõdis Jaapan Hiina vastu, Jaapan võitis sõja ja sai Korea ja Taiwani oma võimu alla. Algas jaapanlaste tee koloniaalvõimude kõrvale. Aja jooksul muutus kliima Jaapanis europaseerumisest läbi Jaapani õppimise Euroopalt, et kiirendada moderniseerumist ja industrialiseerimist, natsionalismiks (et Jaapan pöördub tagasi kõige Jaapanipärase poole). See lõi konflikti kahe grupi vahel: ühed toetasid progressiivset europaseerumist, teised konservatiivset natsionalismi. Natsionalism hakkas vähehaaval domineerima üle kogu Jaapani. Keiser Kanmu viis 794.a. pealinna Nahast üle Kytosse. 1895 tähistati selle sündmuse 1100aasta juubelit Heian Jingu (Shint tempel) ehitamisega palee järgi, mis asus Kytos. 1100.a. tagasi
Seati sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine. Selle saavutamiseks pidi tõrjuma baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast eemale. Loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalised reformid. 1904. aastal Tallinna linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased linnavalitsusest välja ja Pätsist sai Tallinna abilinnapea. KRIIS__________________________________________________________________ Eesti ühiskonna jätkuvat moderniseerumist takistasid poliitilised olud. Kogu võim koondus endiselt Vene keisri määratud ametnike kätte, kes olid enamjaolt venemeelsed, käsukuulekad, omakasupüüdlikud ja rahva suhtes ükskõiksed bürokraadid. + konfliktid maatameeste ja suurtalunike vahel. Puudusid kõige elementaarsemad kodanikuõigused (sõna-, trüki- ja usuvabadus). Kasvas revolutsiooni oht. 1905. AASTA REVOLUTSIOON____________________________________________
Oelkers ja Lehmann on sellele vastu väitnud, et täiskasvanu peab last kasvatama ning aitama tal saada ettekujutust maailmast. Ükski antipedagoogiliste mõtete esitaja ei suuda hävitada erinevusi laste ja täiskasvanute vahel. Laste sõbrad on lapsed, täiskasvanu võib olla lapse vastu sõbralik, aga mitte antipedagoogika poolt esitatud mõttes lapse sõber. 3.1 Ivan Illich Ivan Illich on tuntud oma radikaalse ühiskonnakriitilise suhtumise poolest, kus ta taunis moderniseerumist ning institutsionaliseerumise korrumpeerivat mõju. I. Illich sündis 1926. aastal Viinis, kus aastatel 1931-1941 õppis religioosses koolis, kuni oli sunnitud sealt lahkuma oma ema juudi päritolu tõttu. Pere kolis Itaaliasse ja Illich alustas õpinguid Firenze Ülikoolis loodusteadustes ja kunstiajaloos. 1943. aastal kolis Ivan Illich Rooma, et õppida Ivan Illich (1926-2002)
korraldusega seadis keskvõim järelevalveks talupoegade omavalitsuse üle ametisse talurahvaasjade komissarid. Haldusreformi tulemusena loodi senisest enam kui tuhandest vallast vähem kui nelisada elujõulist ja maksuvõimelist valda; kujunenud halduskorraldus jäi põhijoontes püsima kuni Vene keisririigi kokkuvarisemiseni 1917. aastal. Baltimaade halduskorra tasalülitamine Venemaal kehtivaga lõhkus keskaegset seisuslikku elukorraldust ning soodustas ühiskonna moderniseerumist, ent põlisrahvaste õigused sellega oluliselt ei laienenud -- baltisaksa mõisnike võimu alt sattusid eestlased Vene bürokraatliku kroonurezhiimi otsese surve alla. Kõrgematele ametikohtadele hakati määrama sakslaste asemele venelasi, kes ei osanud kohalikke keeli ega tundnud olusid. Siiski ei läinud tsaarivalitsus Balti provintside poliitilis-õigusliku korra reformimisel lõpuni. Maaomavalitsusreform jäi teostamata ja baltisaksa autonoomia üks nurgakive, aadli seisuslike
3) Kolonialism mõjutab nii metropoli kui põlisrahvaid, mõju pole vaid ühepoolne 4) Hoolimata kolonialistide ja põlisrahvaste opositsioonist, moodustavad nad ühtse terviku, nendevahelised piirid on hajusad 5) Avalik kuvand koloniaalühiskondatest on dualistlik 6) Tegelikult pole mittelääne ühiskond olnud kunagi suletud ega mitte muutumisaltid, tegelikult nad eelistavad võib-olla hoopis moderniseerumist 7) Kolonialism põhineb hulgal vastuoludel kolonialistide ja põlisrahvaste vahel Muutus või püsimine · Preston (1997) problemaatiline eristada: vana säilitamisega kaasneb ka kultuurimuutus · Appadurai (1997) identiteetide pealesurumise problemaatika: kuidas rakendatakse kultuurilisi stereotüüpe inimeste peal? Selle tulemusel võib tekkida hoopis kultuuriline killustumine
Uue talurahvaasutuste korraldusega seadis keskvõim järelevalveks talupoegade omavalitsuse üle ametisse talurahvaasjade komissarid. Haldusreformi tulemusena loodi senisest enam kui tuhandest vallast vähem kui nelisada elujõulist ja maksuvõimelist valda; kujunenud halduskorraldus jäi põhijoontes püsima kuni Vene keisririigi kokkuvarisemiseni 1917. aastal. Baltimaade halduskorra ühtlustamine Venemaal kehtivaga lõhkus keskaegset seisuslikku elukorraldust ning soodustas ühiskonna moderniseerumist, ent põlisrahvaste õigused sellega oluliselt ei laienenud – baltisaksa mõisnike võimu alt sattusid eestlased Vene bürokraatliku kroonurezhiimi otsese surve alla. Kõrgematele ametikohtadele hakati määrama sakslaste asemele venelasi, kes ei osanud kohalikke keeli ega tundnud olusid. Siiski ei läinud tsaarivalitsus Balti provintside poliitilis-õigusliku korra reformimisel lõpuni. Maaomavalitsusreform jäi teostamata
19.5. Kuidas on rahvuslus sotsiaalsete muutuste ja moderniseerumisega seotud? Rahvuslus on paljude inimeste usk sellesse, et neil on midagi ühist, mis on küllaldane, et otsida poliitilist ühtsust. See on muutunud geograafilise piirkonna elanike kokkusulatamise tööriistaks alles viimase 400a jooksul. Selle teke langes kokku kapitalismi arenguga. See on olnud hiljutine võimas faktor sotsiaalsete ja kultuuriliste muutuste esilekutsumises. 19.6. Millised kaks aspekti aitavad mõista moderniseerumist preindustriaalsest postindustriaalsesse ühiskonda? 1) ühiskonna mobiliseerumine, mille käigus sotsiaalse, majandusliku ja psühholoogilise orientatsiooni vanad mustrid nõrgenevad ja inimesi on võimalik sotsialiseerida uutele mustritele 2) ühiskonna sotsiaalne diferentseerumine, nihe hajuvatelt rollidelt spetsialiseeritud rollidele ühiskonnas. 19.7. Mida pidas Weber termini «ratsionaliseerimine» näol silmas?
lendlehed, raamatud), hakkab tekkima avalik arvamus suhtlemine lugemisringides, salongides, (sala)seltsides, kohvikutes jne. Valgustusaeg oli kodanikuühiskonna 27 moodustumise algus (kodanikuaktiivsus hakkas kasvama), mille tulemusena riigialamatest on saanud kodanikud. Valgustusfilosoofia edendas märkimisväärselt Euroopa moderniseerumist ja andis impulsse meie tänapäeva mõttekonstruktsioonide tekkimisele. Valgustusfilosoofia tõlgendused religioonist (eliidi hulgas): 1) Deism: Jumal on loonud maailma aga seejärel ei sekku sündmustesse (kehtivad loodusseadused) see oli populaarne kompromiss, mis ühendas usu ja uued loodusteaduste saavutused. 2) Ateism (sellel ajal veel haruldane): Tuntud esindajaks on Voltaire, kes võitles usuvabaduse ja usulise sallivuse eest ning kritiseeris kirikut.
identiteeti pakkuda. Kui inimesed ise kogevad suhet tähenduslikuna, see nende endi jaoks on oluline, siis on see reaalne. See et traditsioon on leiutatud ei tee teda vähem traditsiooniks. Võime öelda, et ehkki iga individuaalne identiteet ongi individuaalne ja kultuuri piirid on hägused, siis meie identiteet on siiski moodustunud nende kogukondade kaudu kuhu me kuulume. Siin on ajalooliselt toimunud selge areng. Kui vanasti enne moderniseerumist oli kogukondi kuhu kuuluti vähe, kui inimene määratles enda lähedaste ja vahetult kogetu suhete ja sidemete kaudu, siis praegusel ajastul on tehnoloogia teinud võimalikuks ja ka meie endi kultuurilised huvid ja tarve on kogukondi hoopis rohkem, ja suhe kogukondadega nõrgem ning ehk ajutise iseloomuga. Ning me ise identiteet oma struktuur poolest paindlikum ja võimeline kiiremini muutma. Kokkvõte: Ühtselt mõistetavat ühtest kultuuri definitsiooni ei ole. On uurijaid, kes arvavad et
- tugev ühiskonna muutmise/parandamise katsete traditsioon. Comte: tuleviku ühiskond on rajatud teaduse alusel, valitsevad sotsioloogid. Marx: filosoofid on tahtnud maailma seletada, ülesandeks on aga selle muutmine. Asimov: ,,Igaviku lõpp": psühhomatemaatikud * Sotsiaalteadlased revolutsiooni tegemas, seksuaalsust vabastamas (Alfred Kinsey ja tema grupi raportid 1950. a-tel Ameerikas!, 8-punktine skaala), naist vabastamas jne; ka .3. maailma. (kapitalistlikku) moderniseerumist abistamas ja tagant tõukamas (nii kodumaised kui väliseksperdid), Lääne ja Nõukogude tüüpi moodsat ühiskonda üles ehitamas jne. * tihti on institutsionaalne seos heaoluriigiga (ministeeriumid, sotsiaalprogrammid jne). Heaoluriigi probleeme kogetakse teravalt (,,ühiskond laguneb!") - aga: kuigi sotsioloogid tihti pooldavad nt. selliseid asju nagu vaesuse vähendamist, sotsiaalse sidususe parandamine (mida omakorda paljude uurimuste kohaselt tugevdab majanduslik
annaabi.ee 
