- Sekundaarne sotsialiseerumine (hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul) - Sotsialiseerumise agendid: perekond, kaaslased, institutsioonid ja organisatsioonid, meedia Identiteet - indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid (inimese ,,suhe iseendaga"), sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi · Teema 4: Kapitalide kasitlused Kapitali üldmõiste - ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital - kapital, mis ei ole "kandjast" eraldatav (haridus ja oskused, tervis, motiveeritus ja väärtused), mõtestatav ja kasutatav nii indiviidi kui grupi/ühiskonna tasandil P. Bourdieu ,,Teooria praktikast": · habitus hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis
– Fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas – >Üksikisik- Seotus sotsiaalsete suhetega; Individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine; Identiteet (sisemine / omistatud): Kaupade ja teenuste tarbijana; aga ka professionaalina, ettevõtjana, juhina, tööandjana; 5. Loeng – kapitalide käsitlused Kapitali ja inimkapitali mõiste KAPITAL – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks INIMKAPITAL(teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum) –kapital, mis ei ole selle ‘kandjast’ eraldatav – nt. haridus ja oskused; tervis (kehalised omadused); motiveeritus ja väärtused; mõtestatav ja kasutatav nii indiviidi kui grupi/ühiskonna tasandil Sotsiaalne kapital – võime tagada ‘kasu saamine’, ‘tulu’ tänu liikmelisusele
Vahetu kontroll jms. • Weberi organisatsiooni käsitlus Eesmärk: debürokratiseerimine. • Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust? Kui soodne on keskkond ettevõtluse jaoks, jõukamas riigis võivad paremad võimalused olla, võrgustikute olemasolu lihtsustab ettevõtlust jne • Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 18, 20 6. Loeng – Kapitalide käsitlused Kapital – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks • Inimkapital – kapital, mis ei ole selle kandjast eraldatav: haridus ja oskused; motiveeritus ja väärtused. • Sotsiaalne kapital – sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatav ressurss (nt info ja sotsiaalsed vahetussuhted) • Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital - vastastikuse normid, mis
lahknemine) Tööstusharu Interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur), staatussümbolid ja nende mõtestamine, jagatud arusaam turuobjektist ( millega kaubeldakse, hinnakujundus) 4. Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 (või Giddens, A (2013) Sociology: ptk 8 ja 9 5. Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9, 10 V Loeng – kapitalide käsitlused Kapital - ressurs, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital – kapital, mis ei ole kandjast eraldatav (haridus, tervis, väärtused) Sotsiaalne kapital – (I) Võime tagada “kasu saamine” ja “tulu” tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes vm sotsiaalsetes struktuurides. (II) Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus Tihedad/tugevad sidemed – “siduv kapital”
majanduslike erisustega (`misery is hierarchical, but smog democratic'- U.Beck) Samaaegselt: riskide globaalne ebavõrdne jaotumine; priviligeeritud ja haavatavad regioonid, ühiskonnad *Riskide individualiseerumine- Eluteed ja eluviisid valikuvõimalused, mobiilsus Struktuursed kriisid personaalne vastutus Valikute surve: ,,we have no choice but to choose" 5. Loeng kapitalide käsitlused *Kapital ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks *Inimkapital kapital, mis ei ole selle kandjast eraldatav: haridus ja oskused; motiveeritus ja väärtused. *Sotsiaalne kapital sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatav ressurss (nt info ja sotsiaalsed vahetussuhted) *Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital - vastastikuse normid, mis
paiknevast armeegrupist "Nord". 14. jaanuaril 1944 alustati väljatungi Leningradi piiramisrõngast, samaaegselt alustades pealetungi ka rinde muudes osades. Saksa kaitse kukkus üpris kiiresti kokku ja algas kaootiline taandumine Eesti suunas. Surmaoht oli taas tõusnud Kalevite kantsi kohale. Seda silmas pidades kuulutas Eesti Omavalitsuse juht dr. Hjalmar Mäe 31. jaanuaril välja üldmobilisatsiooni. Mobilisatsiooni juhiks ja läbiviiaks määrati Johannes Soodla. Seega allus mobiliseeritav kontingent SS-ile, taktikaliselt aga Wehrmacht'ile. Kuid kuna Relva-SS'il polnud esialgu võimalust varustada eestlastest moodustatavaid väekoondisi relvade ja vormiriietega, anti kõik varustusse ja väljaõppesse puutuvad küsimused alguses lahendada Wehrmacht'ile, kuna nende ladudes leidus veel vanu relvi ja mundreid. 21 Vaatamata mõnedele vastuoanuliikumistele toetasid mobilisatsiooni enamus kultuuri- ja ühiskonnategelasi,
Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika (sage lahknemine, pigem harjumused, sümbolid kui ratsionaalsus ja efektiivsus). Tööstusharu, turg Interaktsiooni suunavad normed ja ootused, millega kaasnevad tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur, keelekasutus, riietus jne). Saatussümbolid, nende mõtestamine. Arusaam turuobjektist, millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind. KAPITALIDE KÄSITLUSED Kapital ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital kapital, mis ei ole selle "kandjast" eraldatav (haridus, oskused, tervis, motiveeritus, väärtused, mõtestatav ja kasutatav indiviidi kui grupi tasandil ja omandatakse teatud aja jooksul) Kapitale saab omavahel vahetada, erinevad kapitalid on omavahel konverteeritavad. Sotsiaalne kapital suhted, sotsialiseerumine (tutvusringkond, pere jne), sageli on vahendavaks kapitaliks teiste kapitalide vahel
rahvusriigi ja globaalsel tasemel; formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine. o Tööstusharu, turg: interaktsiooni suunavad normid ja ootused; tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur); staatussümbolid, nende mõtestamine->identiteet tegutsejana. 5. Loeng – kapitalide käsitlused 1) Kapitali ja inimkapitali mõiste o Kapital – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks 4 o Inimkapital – kapital, mis ei ole selle „kandjast“ eraldatav, nt. haridus ja oskused, tervis, motiveeritus ja väärtused. Teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum. 2) Sotsiaalne kapital – sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Ei ole
elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid - sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad Kapitalide käsitlus KAPITAL – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks (Jenkins 2009) INIMKAPITAL - mõtestatav nii indiviidi kui grupi/ühiskonna tasandil (mikro-, meso-, makrotasandil) Gary Becker (1950’; 1964): kapital, mis ei ole selle ‘kandjast eraldatav: Haridusjaoskused tervis(kehalisedomadused) motiveeritusjaväärtused SOTSIAALNE KAPITAL – teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum (E. M. Meyerson (1994)
Kiire viis on aktivatsioon või inhibitsioon (olemasoleva ensüümi baasil). Erinevaid ensüüme on ca 2200. Riigieksami küsimused bioaktiivsete ainete kohta. 1. Vitamiinide kohta ei ole. 2. Hormoonidega on seoses vananemisega ja jooniseküsimused, kus on näidatud veresuhkru tasememuutuse kohta. 3. Kõige rohkem küsimusi ensüümide kohta. Miks sünteesitakse seedeensüümid mitte aktiivses olekus- et ei lagundaks sünteesikohta ära ja et oleks olemas kiiresti mobiliseeritav ensüümide varu. Tegurid, mis mõjutavad ensüümreaktsiooni kulgu. Rakutud struktuurid. 1. Priion/prioon/prion on kesknärvisüsteemis esinevad valgud, mis on iseloomulikud imetajatele ja, mis esinevad kahe vormina (normaalsed priion valgud on teatud piirkondades alfa- spiraalsed ja tõvestavad priionid, kus need alfa-spiraalsed osad on läinud üle beeta- struktuuri). Priionite ülesanded vb. osalevad ööpäevase rütmi kujunemisel. Tõvestavad
on sellised plasmiidid kas keskmiselt 5 kbp ja 35 kbp pikkused. Mõni mittekonjugeeruv plasmiid võib olla ka ülisuur, keskmiselt 1 Mbp pikkune, suurimad u 2 Mbp pikkused. Kõige väiksem plasmiid, mis võiks olla iseseisvalt konjugeerimisvõimeline, on Yersinia pestis 21,8 kbp pikkune pCRY, mis kannab nii relaksaasi geeni kui ka T4SS geene. Kõige suurem konjugatiivne plasmiid on leitud Sinorhizobium meliloti 1012-l, 1,35 Mbp pikkune pSymA, samas kõige suurem mobiliseeritav plasmiid on leitud samuti Sinorhizobium meliloto 1021-l, 1,68 Mbp pikkune pSymB. Seega kõige suuremad plasmiidid pole konjugatsioonivõimelised. 103 Plasmiidide ülakandumisvõime mehhanisme silmas pidades on plasmiidid jaotatud 4 klassi T4SS alusel ning 6 mobilisatsiooniklassi MOB-geenide alusel, võttes arvesse valkude sarnasust, mis tagab DNA liikumise bakterite vahel. DNA
annaabi.ee 
