mille tõttu polnud kodusõja algus lihtne ka mässajatele, kellele tulid siiski appi fasistlik Itaalia ja natslik Saksamaa, kelle lennukitelt paisati Marokost metropoli uusi mehi ja relvastust. Kokku sõdis Hispaanias Franco poolel 150 000 Itaalia regulaarväelast ja Sakslaste ,,Leegion Condoris" 50 000 sõdalast. Prantsusmaa ettepanekul hakkasid Euroopa riigid Hispaania kodusõja suhtes rakendama mittevahelesegamispoliitikat. Kokkuleppele, mis keelustas relvade veo Hispaaniasse, kirjutas alla 27 riiki. Kuid kõik riigid ei täitnud seda lepet. 1936. aasta oktoobris jõudsid esimesed Nõukogude laevad relvalastiga Hispaaniasse koos sõjaliste nõuandjate ja instruktoritega. Tänu Nõukogude abile suutis vabariik vastu pidada 32 kuud. NSV Liit saatis appi 2000-3000 regulaarväelast, kuid appi tõttasid ka teised vabatahtlikud. Kokku 35 000 võitlejat 54 riigist. Neist ca 300 eestlast
Hispaania,Ungari. Ka Inglismaa pooldas, kuid ei ühinenud. Esimene pärast 1 MS puhkenud sõda oli Hispaania kodusõda. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, juhiks tõusis kindral Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul keelasid Euroopa riigid (27 riiki ) relvade veo Hispaaniasse, võttes kasutusele mittevahelesegamispoliitika. Kuna diktatuurid ignoreerisid mittevahelesegamispoliitikat, toetasid nii Itaalia kui ka Saksamaa Francot nii varustuse kui sõduritega. Rahvarindele osutas abi NSV Liit,kes suurendas seal ka oma võimu. Tegelikult oli see kogu sõda nagu õppelahing, kus Saksamaa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. 1939 a kuulutas Franco sõja lõppenuks, Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. 1938.aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud,et ta võis maailma hakata vallutama. Esimene ohver oli Austria
Neid toetasid suurmaaomanikud ja inimesed, kes soovisid tsentraliseeritud võimu. Vabariiklaste hulka kuulusid mitmed erinevad rühmitused nagu näiteks kommunistid, naiste brigaadid, anarhistid ja tsentristid. Nende toetajateks olid just linlased, tööstuspiirkondade elanikud. Vabariiklaste poolepeal võttis sõjast osa ka palju naisi. Mõnedes allikates nimetati neid ka lojalistideks. Prantsusmaa tegi ettepaneku rakendada Hispaania suhtes mittevahelesegamispoliitikat. 27 riiki sõlmisid omavahelise lepingu, kus nad keelustasid relvade sisseveo Hispaaniasse. Euroopa diktatuurid lepet ei tunnistanud ja asusid toetama erinevaid pooli. Natsistlik Saksamaa ja fasistlik Itaalia asusid toetama Francot. NSV Liit hakkas varustama vabariiklasi. Sõda ja tähtsamad lahingud (s6) Alguses tundus nagu 1936. aasta juulis alustatud mäss oleks läbi kukkunud. Kõige ustavamad mässulised asusid Marokos. Kuna sõjalaevastik oli võimulolevale valitsusele
kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitikat, mis konkreetselt väljendus 27 riigi poolt allakirjutatud lepingus keelata relvade vedu Hispaaniasse. Kuna diktatuurid ignoreerisid mittevahelesegamispoliitikat, siis see olukorda ei mõjutanud. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarinde valitusele osutas abi NSV Liit, kes suurendas järk-järgult oma mõju Hispaanias, võttes üle koguni sealse julgeolekuteenistuse. Seepeale algas Rahvarindes puhastus, mille ohvriks langesid eeskätt anarhistid
Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas: · 1935-1936 sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvaste Liidu liige · 1936-1939 Hispaania kodusõda, kus põrkusid kokku üheltpoolt kommunistide ja sotsialistide juhitud rahvarinna ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Itaalia ja Saksamaa, Rahvarinde vägesid NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Prantsusmaa, Inglismaa, USA ajasid mittevahelesegamispoliitikat. Kodusõda lõppes Franco võiduga. · 1931 tungis Jaapan Mandzuuriasse (Kirde-Hiina). 1937 aastal alustad Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks. Hiinat asus toetama Nõukogude Liit ja USA. Põhjus mitte lasta Jaapanil liigselt tugevneda. 3. Agressorite plokkide kujunemine: Berliin-Rooma telg ja Kominterni vastane pakt Jaapani ja Saksamaa vahel, millega 1937. aastal ühines Itaalia, 1939. aastal Ungari ja Hispaania. 4
Diktatuure ühendas vaen lääne demokraatia vastu. HISPAANIA KODUSÕDA Oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Esimene sõda Euroopas peale I maailmasõda. 1936 a. tuli Hispaanias võimule Rahvarinne. Ühiskond polariseerus, olid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse diktatuur. 1936 juulis puhkes koloniaalvägedes ülestõus, mis haaras varsti kogu Hispaania. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid relvi ja sõjapidamisviise. 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. AUSTRIA ANSLUSS 1938 aastaks oli Hitleri positsioon tugevnenud, nii et võis asuda ellu viima maailmavallutuskava. Esimeseks ohvriks sai Austria. 1938 esitas Hitler ultimaatumi nõudes
12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austria ansluss (Austria alistub, liidetakse Sx-ga) *Müncheni kokkulepe 29 sept 1938(Inlg, Pr, It, Sx), millega Tsehhoslovakkia kohustub loovutama Sudeedimaa(tsehhid alistuvad)>>Hitleri jaoks kokkulepe kui märk lääne nõrkusest *Molotov-Ribbentropi pakt mittekallaletungi leping(10 aastat) NSVL Sx (lisaprotokoll>>Ida-Euroopa jagamine) 2
demilitariseeritud tsooni ❧ NSV Liidu ja Jaapani sõjaline konflikt Mongoolias ❧ Lääneriikide rahustamispoliitika (appeasement) Hispaania kodusõda 1936–1939 Rahvarinne Frankistid ❧ Kommunistid ja sotsialistid ❧ Francisco Franco ❧ Toetas NSV Liit ❧ Toetasid Saksamaa ja Itaalia - Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat, mida diktatuurid eirasid - Hispaania oli polügoon, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise - Kodusõda lõppes 1. aprillil 1939 ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur Francisco Franko Hispaania diktaator 1939–1975 ❧ Francisco Franco Bahamonde või generalissimus (Generalísimo) Francisco Franco või el Caudillo 'Juht‘ ❧ Teise maailmasõtta ei sekkunud, kuigi Hitler seda talt ootas.
kokkupõrkeid NSV Liidu ja Jaapani vahel. Nii ühendas maailma erinevaid diktatuure vaenulikkus lääne demokraatia vastu. 5 1.2 Hispaania kodusõda 1936.a. tuli Hispaanias võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne, sama aasta juulis puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kogu Hispaania. Seda juhtis Francisco Franko. Algas eriti julm kodusõda. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat, millega keelati relvade vedu Hispaaniasse, kuid Itaalia, Saksamaa ja NSV Liit toetasid ikkagi. Kokkuvõttes kujunes Hispaania polügooniks, kus need kolm riiki katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. 1939.a. aprillis kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. 1.3 Austria ansluss 1938.a. asus Hitler ellu viima oma maailma vallutuskava. 1938.a. veebruaris esitas Hitler
Hispaania kodusõda: · esimene pärast I ms puhkenud sõdadest · 1936 võitis valimised ja tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne--- >ühiskond polariseerus, levis kuuldus, et Hisp-s peagi proletariaadi diktatuur · 1936 juuli Marokos ülestõus, haaras kiiresti kogu Hisp--->juhiks kindral Franco, algas eriti julm kodusõda, Pr ettepanekul teised Eur riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat · It ja Sm toetasid Francot sõjaliselt, Rahvarindele osutas abi NSVL, suurendas järjest oma mõju Hisp-s--->Rahvarindes puhastus ohvrid eelkõige anarhistid; mõlemal poolel vabatahtlikke · 1937 Franco väed kontrollisid suuremat osa Hisp-st · 1939 hõivasid Madriidi · 1. apr 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks--->Franco diktatuur Austria ansluss: · Hitleri esimeseks ohvriks Austria: 1938 ultimaatum, nõudes vangistatud natside vabastamist ja
Hispaania kodusõda: esimene pärast I ms puhkenud sõdadest 1936 – võitis valimised ja tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne--- >ühiskond polariseerus, levis kuuldus, et Hisp-s peagi proletariaadi diktatuur 1936 juuli – Marokos ülestõus, haaras kiiresti kogu Hisp--->juhiks kindral Franco, algas eriti julm kodusõda, Pr ettepanekul teised Eur riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat It ja Sm toetasid Francot sõjaliselt, Rahvarindele osutas abi NSVL, suurendas järjest oma mõju Hisp-s--->Rahvarindes puhastus – ohvrid eelkõige anarhistid; mõlemal poolel vabatahtlikke 1937 – Franco väed kontrollisid suuremat osa Hisp-st 1939 – hõivasid Madriidi 1. apr 1939 – kuulutas Franco kodusõja lõppenuks--->Franco diktatuur Austria anšluss:
Sellega rikuti Versaille rahulepingut 205. 206. Hispaania kodusõda 1936-1939.a. Hispaania kodusõda Põhjus: monarhistide soov kukutada vabariik Mässu juht Francisco Franco Mässajad said abi Saksamaalt ja Itaaliast Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid mittevahelesegamispoliitikat Euroopa riikides vabatahtlike liikumine- interbrigaadid Mässajate poolel:partei Falang; katoliku kiriks; sõjavägi; juht – caudillo 1.aprillil 1939.a.vabariik langes Sõja võitsid mässajad, sest: mittevahelesegamispoliitika; Saksa-Itaalia toetus; vabariiklaste ühtsuse puudumine 207. 208. Berliin-Rooma-Tokyo telje kujunemine
annaabi.ee 
