Maksumoraal on tihedalt seotud avaliku võimu ja õigussüsteemi usaldusega. Kuid viimasel ajal on jäänud mulje, et eesti rahva usaldus on märgatavalt langenud. Meedias on kajastatud erinevaid korruptsioonijuhtumeid ja maksupettusi, mis on maksumaksja kahtlustavaks muutnud. Segeli arvatakse, et maksutulu ei lähe vaid ühiskonna kasuks, levinud on arvamus, et sellega rahastatakse poliitikute palkasid. Usun, et valitsuse mitteusaldamine on üks põhjustest, miks püütakse vältida maksustamist. Paraku on usaldust väga raske taastada ning kindlasti ei toimu see üleöö. Kõige pealt tuleks kärpida poliitikute palkasid, nende töötasu võiks sarnaneda keskmise eestlase sissetulekuga. Suur osa inimesi on arvamusel, et seadusandliku esindusorgani palgad on ülehinnatud. Riigis toimuv peaks puudutama meid kõiki, kuid praegu teemaks olevad probleemid ja otsused jäävad rahva jaoks kaugeks.
et see on õiglane hind korras tänavate, riigikaitse ja puhta keskkonna eest. Rohkem tuleb inimesi informeerida, et maksudest saame kokkuvõttes siiski rohkem kasu kui kahju. Mitmed ameeriklased on juba hakanud võitlema maksukärbete vastu ning leidub isegi maksumäära tõstmise pooldajaid. Inimesed on hakanud mõistma, et renoveeritud koolimaja ja töötav tuletõrjepatrull ei tule iseenesest. Leian, et kaks peamist põhjust, miks ei taheta makse tasuda on teadmatus ja valitsuse mitteusaldamine. Paljud kahtelvad, kas maksud on vaid suunatud avaliku hüvede jaoks. Viimasel ajal on Eestis meediasse jõudnud palju juhtumeid seoses maksupettuste ja korruptsiooniga, mis on rahva muutnud kahtlustavaks. Lisaks ei ole enamik kursis sellega, et maksude maksmisega teeme kasu ka endale. Täna maksutulule on meil tasuta kõrgharidus, toimuv tervishoisüsteem ning võime loota riigikaitsele. Vahel tundub nagu inimesed ei ole teadlikud sellest, kus maksutulu kasutakse. Sageli
Leidub palju põhjuseid, miks inimesed püüavad maksude tasumisest kõrvale hoida. 9 Kindlasti on üheks teguriks head suhted riigi ja maksumaksjate vahel (Lillemets, 2007). Viimasel ajal on meedias kajastatud erinevaid korruptsioonijuhtumeid ja maksupettusid, mis on maksumaksja kahtlustavaks muutnud. Segeli arvatakse, et maksutulu ei lähe vaid ühiskonna kasuks. Usun, et valitsuse mitteusaldamine on üks põhjustest, miks ei taheta makse tasuda. Inimesed pole teadlikud, et maksude tasumine on kasulik eelkõige meile endale. Riik on taganud meile nii palju hüvesid, mida me igapäevaselt tarbimine, aga võtame neid kui iseenesest mõistetavatena. Valitsus püüab kasutada maksude näol kogutud ressursse erinevate valdkondade vahel vastavalt vajadustele ja võimalustele. 2016. aastal on eriti oluline pöörata tähelepanu riigi julgeoleku tagamisele, milleks on sellel
ühiskondlik arvamus - töökaaslased suhtuvad püüdlikesse töötajatesse halvasti; füüsilised ja vaimsed võimed töönormid on jõukohased ainult keskmisest parematele töötajatele; isiklikud eelistused mõni piirdub tavalise palgaga ja suhtub materiaalsesse ergutusse ükskõikselt; sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid enamik töötajaid hindab vabadust kõrgemalt kui pingutamist raha pärast; administratsiooni mitteusaldamine töötajad võivad karta töönormide tõstmist; liiga abstraktne kasu noortöölistele vanaduspensioni suurendamise kasu. 41) Juhtimine ja juhi omadused. Läbi juhtimise kujunevad välja ühtsed väärtuste- ja normide hinnangud, mõtlemise- ja käitumisestiil, mis loob aluse ettevõtte sümboolikale. Eduka juhi omadused : (vali mõned) A. Intellektuaalsed omadused: *loogiline mõtlemine; *teooria tundmine (mõistete ja seoste tundmine); *teooriate diagnostiline kasutamine. B
suhtlemine ja infopuudus ... 33% halb töökorraldus ja meeskonnatöö ... 17% kindlaks määramata struktuur, reeglid, kohustused, ebaselged rollid ... 15% isiksustevaheline ebakõla, erimeelsused generatsioonide vahel ... 12% välja ütlemata ja jagamata eesmärgid, erinevad eesmärgid ... 10,50% ebakompetentne juht ... 10% tegevuste koordineerimatus, koostöö puudumine ... 7,50% täitmata lubadused ... 6,50% halb mikrokliima, mitteusaldamine ... 5,50% kehv toode või teenus ... 0,36% muud põhjused ... 12% Kokku tuleb rohkem kui 100% sellepärast, et vaadeldi juhtusid, kus antud nähtus esines. Seega võis ühe konflikti korral ilmneda mitu nähtust korraga, nt kehv meeskonnatöö ja ebakompetentne juht koos (9).
· Omanik-juhi käitumine: nt oskamatus delegeerida, soovimatus küsida abi, liigne optimism, keskkonna nõrk tundmine, suutmatus kohaneda, juhtimisande nõrkus. · Välised tegurid: majanduskeskkonna mõju, muutused tegevusharus või turul. Ka ettevõtja isiklikud probleemid võivad olla olulised. Ettevõtja iseloomu ja omaduste osas võivad läbikukkumist soodustada järgmised tegurid: · Soov kõike ise kontrollida, soovimatus delegeerida, alluvate mitteusaldamine. · Soovimatus loobuda 100%-lisest omandusest. · Saavutusvajadus, saav saada avalikku tähelepanu ja tunnustust võib viia liigsetele kulutustele (uhke peakorter) või riskantsete suurprojektide ettevõtmisele. · Liigne enesekindlus, ülioptimism, oma ärialase kompetentsuse ülehindamine, soovimatus kuulata nõu ja otsida abi. · Oskamatus motiveerida. · Jäikus, innovaatilisuse puudus.
Mõisted Rassism (pr.race tõug) ja rassiteooria : tõekspidamine, mille kohaselt jaguneb inimkond selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või koguni hävitada. Ajalooliseks näiteks on fasism ja apartheid. Mõisted Ksenofoobia: Ingl k xenophobia kõige võõramaise mitteusaldamine ja vihkamine. Edasi käsitleme ksenofoobiat loengu tekstis sallimatus = tolerantsus. Milles avaldub sinu tolerantsus? Milliseid tolerantsuse liike oskad nimetada? Missugune tähtsus on tolerantsusel meie elus? Mõisted Antisemitism juudiviha ja juudi rahva diskrimineerimisega seotud aktsioonid. Üks äärmusliku sovinismi ja rahvusliku sallimatuse avaldumise vorme. Hitlerliku Saksamaa riiklikuks poliitikaks oli
Tagasiside?) 3. Praktika ja analüüs. (juhendage, arendage suhtlemisoskust, organiseerige edasised delegeerimised) Delegeerimise hüved 1. Suurenenud produktiivsus ja efektiivsus. 2. Aja maksimeerimine. 3. Vähemoluliste tööde kõrvaldamine. Edukas delegeerimine võimaldab töötada tulemuste nimel. Põhjused, miks juhtidele ei meeldi anda volitusi alluvatele 1.Veendumus, et juht teeb üht või teist tööd ise paremini 2.Juhtimisvõime puudumine 3.Alluvate mitteusaldamine 4.Riski kartmine 5.Alluvate kontrollimise vajaliku süsteemi puudumine 6. Staatuse ja võimu kaotamise kartus Põhjused, miks alluvad püüavad vältida neile volituste üleandmist 1.Oma otsuste eest vastutamise kartus 2.Tehtud vigade eest kriitika kartus. 3.Ülesande eduka täitmise jaoks vajaliku informatsiooni ja ressursside puudumine. 4. Suur töökoormus või veendumus, et see tegelikult nii ongi. 5. Eneseusalduse puudumine 6
Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste kohene rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6. elukuust suudab laps veidi oodata. Enne 6. elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde. Kõige selle puudumisel tekib inimeste mitteusaldamine. 2) Autonoomia vs häbi (1,5-3 a) Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on oluline
Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste kohene rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6. elukuust suudab laps veidi oodata. Enne 6. elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde. Kõige selle puudumisel tekib inimeste mitteusaldamine. 2) Autonoomia vs häbi (1,5-3 a) Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on oluline
Materiaalse ergutamise mõju võivad vähendada: *ühiskondlik arvamus - töökaaslased suhtuvad püüdlikesse töötajatesse halvasti; *füüsilised ja vaimsed võimed – töönormid on jõukohased ainult keskmisest parematele töötajatele; *isiklikud eelistused – mõni piirdub tavalise palgaga ja suhtub materiaalsesse ergutusse ükskõikselt; *sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid – enamik töötajaid hindab vabadust kõrgemalt kui pingutamist raha pärast; *administratsiooni mitteusaldamine – töötajad võivad karta töönormide tõstmist; *liiga abstraktne kasu – noortöölistele vanaduspensioni suurendamise kasu. 6.Juhtimine ja juhi omadused Ettevõtte ühtseid väärtushinnanguid tähistatakse mõistega “ettevõtte kultuur”. Siia alla kuuluvad ühtsed väärtuste ja normide hinnangud, mõtlemis- ja käitumisstiil. Selle alusel kujuneb välja ettevõtte sümboolika: keel, tseremooniad, rituaalid, ajalugu jne.
annaabi.ee 
