Vaatlusandmete kokkuvõtt ja esialgne töötlemine. Andmete analüüs, järelduste ja üldistuste sõnastamine. 3) Statistilise vaatluse vead Metodoloogilised vead – valim ei kirjelda üldkogumit adekvaatselt. – vaatluse eesmärk ja objekt pole täpselt piiritletud. – vaatlusviis on ebaõnnestunult valitud. – vaatluse juhendmaterjalid pole üheselt mõistetavad. Registreerimisvead (tahtlikult tekitatud vead; mittetahtlikud vead). tahtlikud vead – andmeid moonutatakse meelega. mittetahtlikud vead – jämedad vead (tekivad mõõtmist, vaatlust või küsitlemist segava faktorimõjul, inimese eksimuse tulemusena; avastatavad). – juhuslikud vead (tekivad paratamatult igasugusel mõõtmisel ja vaatlemisel, ei mõjuta tulemusi; ei ole üldjuhul avastatavad). – süstemaatilised vead (tekivad mingi perioodilise või pidevalt
mida edasi peale hakata. Politseinikul peaks olema lahke ning suure, sooja südamega. Võiks inimest mõista ning ka empaatiavõime peaks olema hea, kuid samas ei tohiks lasta tööl end liialt emotsionaalseks muuta, kuna see võib tööd raskendada ning selget, kainet ja ratsionaalset mõtlemist takistada. Liialt tundeliselt tööd võttes võib võime teha õigeid ning vajalikke otsuseid halveneda ning tulla võivad mittetahtlikud vead, mis võivad kas politseinikule endale või kellegile teisele saatuslikuks kujuneda. Tuleks säilitada igas olukorras võimalikult kaine mõistus ning selge mõtlemine nii väldib rumalaid vigu. Olla politseinik, tähendab olla kui kaitseingel, raudsete närvidega korrakaitsja, kes riskib iga päev iseenda eluga selle nimel, et kõigil kodanikel oleks turvaline ning ei peaks pidevalt kartma oma maise vara või elu pärast. Politseinik peaks olema pühendunud, heasüdamlik ning
Väikeaju cerebellum Kaal 120-150 g Koosneb poolkeradest ja ussist Hallollus paikneb pindmiselt Funktsioonid: Lihaste toonuse regulatsioon ja kontrollib lihaste tegevuse järjekorda Tasakaalu regulatsioon Uss kontrollib automaatseid liigutusi Keskaju mesencephalon Väikseim peaaju osa Koosneb suurajujalakestest ja katteplaadist III ja IV peaajunärvi tuumad Funktsioonid: Lihastoonuse regulatsioon Mittetahtlikud automaatsed liigutused Vaheaju diencephalon Taalamused ehk tundekühmud Paarilised, peamiselt hallollusest koosnevad moodustised Kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) koorealune keskus Taalamuste vahel asub III ajuvatsake Taalamuse kummalegi küljele jääb põlvikkeha, kuhu tulevad kuulmis- ja nägemiserutused Funktsioon: Seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega Hüpotaalamus ehk tundekühmudealune piirkond:
sarkolemmiks , tsütoplasmat sarkoplasmaks ja ER=SR (müofiiber). Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist (peened- troponiin, tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb Lihaskoe põhitüübid: · Skeletilihased - Kinnituvad luudele (kõõluste abil) - Palju perifeerselt paiknevaid tuumi - Ristivöödilisus, tahtlikud ja mittetahtlikud (refleksid) - Skeletilihaste stuktuur: *lihaskiud ehk rakud (arenevad müoblastidest, nende arv on konstantne) *sidekude *närvid ja veresooned - Inimkehas on rohkem kui 400 skeletilihast (40-50% kehakaalust) Skeletilihase funktsioonid · Lihasjõu produktsioon liikumiseks ja hingamiseks · Lihasjõu produktsioon asendi säilitamiseks · Soojaproduktsioon külma stressi puhul · Silelihased - Õõnesorganite seinad, veresoonde, silmas, näärmetes, nahas
kuivõrd jälgitakse vaatluse teaduslikkuse tagamise nõudeid. Osa vaatlusvigu on 17 metodoloogilise iseloomuga (näiteks väljavõttelisel vaatlusel tehtavad esindus- ehk representatiivsusvead, mida ei saa täielikult vältida, kuid mida saab kaunis täpselt mõõta) Oluline on pöörata tähelepanu mitmesugustele registreerimis- ehk kirjeldusvigadele, mille väljendamine oleneb paljuski vaatluse korraldajast või teostajast. Registreerimisvead võivad olla nii tahtlikud kui ka mittetahtlikud. Mittetahtlikest võib osa olla juhusliku iseloomuga, enamik neist kattuvad omavahel ning nende mõju vaatluse tulemusele osutub üldreeglina tühiseks. Palju ohtlikumad on süstemaatilised registreerimisvead, mille puhul vead kuhjuvad ühes suunas ning vaatluse lõpptulemused võivad oluliselt moonduda. Tihti on seesugused süstemaatilised registreerimisvead psühholoogilise iseloomuga, nt. kalduvad vanemad inimesed oma vanust ümardama viiega või nulliga lõppevatele aastatele; maal
- katteplaadi tuumad on nägemiserutuste ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskused. - nt pea pööramine heli või valguse suunas. ★ keskajus asub ka silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus - pupilli ahenemine eredas valguses 10 ★ lihastoonuse reguatsioon ★ mittetahtlikud autonoomsed liigutused VAHEAJU DIENCEPHALON ● asetseb suuraju pookeradest kaetuna nende vahel, keskajust eespool. ● koosneb taalamustest hüpotaalamusest ja põlvikkehadest Taalamused THALAMUS ● tundekühmud - vaheaju suurimad paarilised moodustised - peamiselt hallollusest (tuumadest) ● taalamuste vahel asub III ajuvatsake ● taalamus on vahepealne (koorealune) sensoorne keskus ● siit lähevad erutused edasi:
Paiknemine kehas Kinnituvad luudele Õõnesorganite seinter, Südames nahas, silmas Tuumad Palju perifeerselt üks tsentraalne tuum üks tsentraalne tuum paiknevaid tuumi Tahtele alluvus Alluvad tahtele, Tahtele allumatud Tahtele allumatu samuti mittetahtlikud refleksid. Vöödilisus Ristvöödilisus Mittevöödilised Ristvöödilisus FUNKTSIOON: Kõik tahtlikud Siseorganite Südame liigutused motoorika kontraktsioonid Kõikidele elusatele rakkudele on iseloomulik membraani potentsiaali olemasolu, kuid ainult erutuvate
sapiteede ja kusepõie ja emaka seintes. Vöötlihased – moodustavad 0-50% kehamassist, kinnituvad luudele. Vöötlihas koosneb mitme tuumaga lihasrakkudest ja seda ümbritsevast membraanist – sarkolemmist. Sarkoplasmas paiknevad mitokondrid, glükogeenigraanulid ning müofibrillid, mis sisaldavad kokkutõmbevalke müosiini ja aktiini, regulatoorseid valke troponiini ja tropomüosiini ning lisavalke titiini ja nebuliini. Ristivöödilisus, tahtlikud ja mittetahtlikud (refleksid). Funktsioon : lihasjõu produktsioon liikumiseks ja hingamiseks, asendi säilitamiseks ning soojaproduktsioon külma stressi puhul. Südamelihased – ei allu tahtele. Töötavad automaatselt, tõmbuvad rütmiliselt kokku. Üksik tsentraalselt paiknev tuum. Ristivöödilisus, tihedad ühendused rakkude vahel. Praktiliselt iga lihas sisalsab venitusretseptoreid ehk -sensoreid, mida nende kuju järgi nimetatakse lihasekäävideks. Intrafusaalsed ja ekstrafusaalsed lihaskiud
toodab programmi keerulisemate liigutuste sooritamiseks Meie lihaste töö: S/a eessarves keskel motoneuronid painutajalihastele ning distaalseltsirutajalihastele. käimine, rääkimine, asendid, kirjutamine jne = KÄITUMINE – osa liigutusi tahtlikud (teadvuse kontrolli all) Seljaajusarve selgmisest osast (dorsaalsest) tulevad sensoorsed ehk tundlikkust juhtivad – osa mittetahtlikud (ei vaja teadvuse kontrolli) juhteteed. Seljaaju kõhtmisest ehk ventraalsest osast tulevad motoorsed juhteteed. • KÕIK HIERARHILISE KONTROLLI ALL • PS- tahtlik motoorika, peenmotoorika Seljaaju juhteteed • BG- vastutavad asendi ja tasakaalu eest • ajukoorest“käsud” mööda püramidaal- e
GKS-i abil tehtava neuroloogilise lühiuuringu ja pupillide reageerimise dokumenteerimine, kaelalülide stabiliseerimine, stabiilne külgasend, hapniku andmine, veenitee, veresuhkru mõõtmine, hüpoglükeemia korral glükoosi manustamine veeni, opiaadimürgistuse kahtluse korral naloksooni manustamine. Laste käsitluse eripärad Laste teadvusehäiretel on täiskasvanutest erinevad põhjused. Laste puhul domineerivad siin mittetahtlikud mürgistused ja traumad. Ka laste puhul on tegevuse eesmärk esmalt elutähtsate funktsioonide, s.t hingamise ja vereringe toimimise tagamine. Ravimid Vt peatükki „Farmakoloogia“. Glükoos Naloksoon Flumanseniil 242 Kokkuvõte Teadvusehäirete põhjused võivad ulatuda koljuvigastustest, hingamis-, vereringe- ja ainevahetushäiretest kuni mürgistuste ja otseselt ajuga seotud põhjusteni välja. Kiirabi ravi eesmärk on elutähtsate funktsioonide, s
annaabi.ee 
