(kitsendav tõlgendus). 3) kolmandal juhul võib tõlgendus olla laiem sõnalisest väljendusest (laiendav tõlgendus). 29. Tõlgendamine juriidilise tähenduse alusel: Ametlik e. ofitsiaalne - jaguneb omakorda: 1) normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, reeglina akti väljaandja). 2) kasuaalne (tavaliselt on selleks kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks). Mitteametlik e. mitteofitsiaalne - õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidilist tähendust (nt. riigikogu liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar jne). Tõlgendusaktid jagatakse kahte liiki : 1) ametlikud tõlgendused, mis on kohustuslikud 2) mitteametlikud, mis ei oma kohustuslikku iseloomu, kuid mida arvestatakse nende veenmisjõu tõttu. 30. Tõlgendamise tähendus erinevates õigussüsteemides:
4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist. Tõlgendamise ulatus võib olla erinevate aktide tõlgendamisel erinev. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi: 1) ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine- ulatus on kitsas, seal selgitatakse vaid juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne- õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust. 23. Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon. Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid õigusnorme. Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega
andmise ajal mõeldi, vaid eelkõige õigusakti või selle sätte momendil esinevat tähendust ja eesmärki.Nimelt ei tohi vastu võtta ega rakendada õigusakte, mis meie põhiseaduse kohaselt on ülalmainitud põhimõtteid või printsiipe eiravad 46. Tõlgendamise juriidilise tähenduse järgi: ametlik e ofitsiaalne, mis on kohustuslik, jaguneb omakorda: normatiivne ja kasuaalne mitteametlik e mitteofitsiaalne dotrinäärne Normatiivne tõlgendamine selgitab välja kehtivaid õigusnorme, kuid ei lisa neile midagi juurde ega võta ära. Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendava akti norme. Andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, üldjuhul akti väljaandja. Kasuaalsel tõlgendusel selgitakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist
Täpsustamine ja konkretiseerimine on tegelikult väheses ulatuses juba normi osaline muutmine, normilooming kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks). Kasuaalsete tõlgenduste ulatus on kitsas - siin selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Tavaliselt on küll kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust (nt Riigikogu liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar jne) Tõlgendusaktid jagatakse kahte liiki: 1) ametlikud tõlgendused, mis on kohustuslikud 2) mitteametlikud, millel ei ole kohustuslikku (juriidiliselt siduvat) iseloomu, kuid mida arvestatakse nende teadusliku ning professionaalse argumenteerituse tõttu.
Kasuaalsete tõlgenduste ulatus on kitsas - siin selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Tavaliselt on küll kasuaalse tõlgendamise subjektiks kohus, ehkki pädevateks subjektideks võivad olla ka teised õiguskaitseorganid või teatud seaduses sätestatud juhtudel ka täidesaatva riigivõimu organid. Olulised on Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest. 2. mitteametlik ehk mitteofitsiaalne - õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust (nt teadlase kommentaar). Tõlgendusaktid jagatakse: 1. ametlikud tõlgendused kohustuslikud; 2. mitteametlikud tõlgendused ei ole kohustuslikku (juriidiliselt siduvat) iseloomu, kuid mida arvestatakse nende teadusliku ning professionaalse argumenteerituse tõttu. ...........................................................................
normatiivakti tekstiga, selle tähttähelise tähendusmahuga, teisel korral võib tõlgendus olla kitsam akti sõnalisest väljendusmahust, kolmandal juhul võib tõlgendus olla laiem sõnalisest väljendusest. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel: 1) ametlik ehk ofitsiaalne, mis jaguneb omakorda: - normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan) - kasuaalne (tavaliselt kohus, nim ka kohtulikuks tõlgendamiseks) 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamineee, millel pole juriidilist tähendust). Normatiivse tõlgendamisega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendava akti norme. Kasuaalse tõlgendamise puhul selgitatakse vaid konkreetse juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide poolt. Eristatakse kaht liiki tõlgendusakte: 1) ametlikud ja kohustuslikud tõlgendused,
Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi: 1) ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine -kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks) Kasuaalse tõlgenduse ulatus on kitsas, seal selgitatakse vaid juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust, nt RK liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar). 23. Lüngad õiguses Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid õigusnorme. Kehtiva õiguse lünga all mõistame neid juhtusid, kus seadusandlus küll reguleerib õigusnormidega vastavat
Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi: 1) ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine -kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgendamiseks) Kasuaalse tõlgenduse ulatus on kitsas, seal selgitatakse vaid juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust, nt RK liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar). 23. Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon. Lüngad õiguses Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid õigusnorme. Kehtiva õiguse lünga all mõistame neid juhtusid, kus seadusandlus küll reguleerib õigusnormidega
kooskõlas ja koostoimel, et tõlgendamine õnnestuks. Õiguse tõlgendamise jaoks on vaja teada õigusteaduse enda seadusi. Paragrahve ei tohi väänata ja tõlgendada kuhu juhtub. Õigusnormi struktueerimine tema juriidilise tähenduse alusel · Ametlik ehk ofitsiaalne a. Normatiivne tõlgendamine tõlgendaja subjektiks reeglina õigustloova akti vastuvõtnud organ b. Kasuaalne ehk kohtulik tõlgendamine · Mitteametlik ehk mitteofitsiaalne Strutueerimine läbi ulatuse, tõlgendamise mahu järgi · Adekvaatne · Kitsendav · Laiendav Kõige keerulisemaks peetakse ajaloolist tõlgendamist. Seda kasutatakse õigusele vastavate otsuste kujundamisel kõige vähem. Tema vähese kasutamise pole tinginud keerulisus, vaid see, et ilmselt ei ole olnud põhjust eriti ajalukku siseneda. TÄNAPÄEVANE ÕIGUSE TÕLGENDAMINE (A.Aarnio järgi) · Semantiline · Grammatiline · Loogiline · Juriidiline · Süstematiseerimise sisukohad
86 § 3. TÕLGENDAMISE LIIGID JURIIDILISE TÄHENDUSE ALUSEL Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel: 1) ametlik ehk ofitsiaalne - jaguneb omakorda: - normatiivne (andja on pädev riigi- või omavalitsusorgan, reeglina akti väljaandja), - kasuaalne (selleks on kohus, mistõttu seda nimetatakse ka kohtulikuks tõlgen- damiseks), 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust (nt Riigikogu liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar jne). Kirjanduses väidetakse väga sageli, et tõlgendused või vastavalt tõlgendusaktid on kas normatiivsed või kasuaalsed. Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendatava akti norme.
annaabi.ee 
