Religioonipsühholoogia, 9.10.2018 Müstiline usuline kogemus Õpikus peatükk Loengus kaldub õpikutekstist kõrvale TTS- teaduse teisenenud seisund Müstiline kogemus on üks teaduse teisenenud seisund. Sageli müstilist kogemust samastatakse usulise kogemusega üldiselt (mõned on samastanud isegi) Mis on selle teaduse teisenenud seisundi sees veel, peale müstilise kogemuse? 1. Müstiline kogemus kõiksusega üksolemise kogemus piiri kadumine mina ja mittemina vahel. Enamasti üldinimlik kogemus, ei ole religioonispetsiifiline. Inimene tunneb enda ühekssaamist. - LSD käib selle alla, psühhogeensed ained soosivad müstilise kogemuse teket. - Võib olla ka rituaalne (on olemas teatud rituaalid eri usundites, mis kutsuvad mk esile). - Spontaansed lihtsalt tekivad müstilised kogemused. Öeldakse, et tehiskeskkonnas ei teki MK 2. Trans transiseisund, kehast äraolemise kogemus, esineb ka nt
2. seadus Vasturääkivusi välistav seadus. Kehtib ühe ja sama ajaühiku kohta ühes ja samas suhtes.. Otsustus A ei saa samas suhtes olla üheaegselt tõene ja väär. Kaks vasturääkivat otsust saavad olla tõesed, kui nad on antud erinevatel ajaühikutel. A....Ä 3. seadus PRINCIPIUM EXCLUSI TERFII. Kahest otsusest, millest üks eitab, teine jaatab, on üks tingimata tõene. V= või (visjunktsioon) AVÄ MINA+mitteMINA= UNIVERSUM Selleks, et see seadus toimiks, tuleb sõnastada nii, et kehtiks universumi reegel. Nii, et kolmandat võimalust ei saaks tekkida. Kolmas võimalus - määramatus ja seadus pole rakendatav. Universumi seadus pole rakendatav seal, kus universum pole üles ehitatud. Pole rakendatav tulevikusündmuste hindamisel. 4. seadus küllaldase aluse seadus. Selle seaduse alusel tuleb iga väidet põhjendada
Psüühilised nähtused--- protsessid,seisundid,omadused Psüühilised protsessid---aistingud,taju,mälu,mõtlemine,kõne,fantaasia,tundmused,tahe Mis iseloomustab ps. protsessi?---kindel algus ja lõpp (kindel järjestus) Psüühilised seisundid---tähelepanelikkus,hajameelsus,elurõõm,ärritus,rahulolu,väsimus Psüühilised omadused---veendumused,teadmised,oskused,vilumused,harjumused,iseloom Iseloomusta teadvust--- *psüühika kõrgeim aste *omane vaid inimesele *eristamine(mina ja mittemina--enesetunnetus) *tagab sihipärase tegevuse *võimaldab avaldada suhtumist teistesse inimestesse ja maailma erinevatesse nähtustesse Iseloomusta alateadvust *talletab nähtused,mis mingil põhjusel jäävad väljapoole teadvust *võimaldab vastu võtta singaali, mis teadvusesse ei jõua *seguneb minevik-olevik-tulevik (unenäod) *väljendub intuitsioonis,afektides,hüpnoosis,harjumustoimingutes Avaldub ka sellistes püüdlustes, tundmustes ja tegudes, mille põhjusi inimene ei teadvusta
Otsustused jagunevad: 1) analüütilised- ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitavad olemasolevaid. Kõik analüülitilsed otsustused on apriioorsed, nende tõestus lähtb üksned vasturääkivuse seadusest. 2) sünteetilised- laiendavad meie teadmisi. Jag aposterioorsed- tõestus sõltub meelelistest kogemustest. Aprioorsed. 13. saksa klassikaline idealism. Fichte- tema õpetus põhineb absoluutsel minal. Teaduse võib rajada mina ja mittemina suhetele. Filosoofias peab toim teesi ja eituse, mina ja mittemina süntees. Igasugune teadmine kujutabki endats sünteesi. Mina seab passivseks, mittemina-kõigest ennast määrava absoluutse mina produkt. Hegel- taotluseks haarata kogu olevaat. Filosoofia on teadus absoluutsest vaimust. Vaim on absoluut ja tegelikkus on vaimne. 14. Marx- pööras idealismi ümber. Vaatleb filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna. Maailma areng on tootmissuhete areng. Inimese olemuseks on TÖÖ.
negatiivset kogemust, mida tajub heidutavana. · Organismiline väärtustamise protsess intuitiivne kogemuse väärtustamine. Isiksus · Mina pilt · Vajadus hoolimise järele · Väärtolemise tingimused · Väärkohanenud arenemine · Ühildamatuse areng · Kaitselise käitumise areng · Laostava käitumise areng (http://www.tlu.ee/~arno/humanistid.pdf, slaid 23) Üks tähtsamaid aspekte on mina pilt 'mina' ja 'mittemina'; mina pilt kui süvenev teadvelolek iseendast. Inimese kasvades peaks välja arenema TÄIELIKULT TOIMIV ISIK, kes: · on avatud oma kogemustele · elab ekstentsiaalselt · teeb seda, mis tundub 'õige' · on mittekonformne(pole püsivaid isikuomadusi) · vaba kaitsetest · käitumine on usaldatav · on VABA (Rogers, Carl (1961). On becoming a person: A therapist's view of psychotherapy. London: Constable.) Lähenemise plussid
pühendunumad, annab inimestevahelistele suhetele nö igavikulise/ vertikaalse mõõtme 15. Teadvuse teisenenud seisundid, Fischeri mudel. - Üheks religioonipsühholoogilisi arutlusi tugevalt mõjutanud käsitluseks on ajakirjas Science avaldatud Fischeri (1971) artikkel ekstaatiliste ja meditatiivsete seisundite kartograafiast. Autor aruteleb teadvuse teisenenud seisundite üle ja leiab, et nende põhiliseks tunnuseks on subjektiivne piiride kadumine mina ja mittemina vahelt. See on kõiksusega ühtekuulumise kogemus, mis subjektiivselt väljub tavapärase aeg-ruumi kogemusest. Fischer nimetab seda ,,Selfi" kogemiseks.38 Paljude religioonide jaoks on need kogemused kirjeldatavad kui religioosse tunnetuse või praktika ülimad eesmärgid. - Fischer analüüsib erinevate usuliste traditsioonide sügavaid usulisi kogemusi ja jõuab järeldusele, et need on füsioloogiliselt sarnased, kuid nad erinevad kogemuse tõlgenduse poolest
Tahtlikult esilekutsutud teadvuse seisundid: Meditatsioon-lõdvestus seisund, mille saab ise esile kutsuda Sensoorne deprivatsioon- seisund, kus meeleelundite kaudu saadud välismaailmast info on vähenenud Hüpnoos- teadvuse seisund,mida iseloomustab tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikus sisendusele Uimastitest tingitud teadvuse seisundid: Kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis muudavad meeleolu, taju, käitumist 18.Teadvuse tunnusjooned: 1)võimaldab eristada mis on mina ja mittemina 2)sisaldab palju erinevaid teadmisi 3) allub suures osas tahtele 19.Kolm uimastigruppi, oska tuua igasse gruppi kuuluvaid aineid( 2 tk näidetest) Depressandid( alkohol, rahustid, opiaadid: oopium, morfiin ) Stimulandid( kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiinid:ectasy, MDMA) Hallutsinogeenid( marihuaana, meskaliin LSD) 20.Aistingute liigid ja tekkimine ( tabel vihikus !!)( tulebki tabelina , tüüpi pole vaja , on antud üks , teised täita)
teooria. 2.per 1. ,,Asi ise eneses" In.teaduses asjade maailm. Nad ei sõltu ajast ja ruumist.Sarnane Platoni ideele. 2. Kategooriline empiratiiv-tingiline ettekirjutus.In peab käituma nii, et tema käitumise reegel muutuks ka teistele k. reegliks. 3.Otsustusvõime kunstiteoste hindamine baseerub esteetilisel naudingul. (J.G.Fichte klassik) tunnetuse etapid: kirjutas ,,Wissenschaft". I tunnetuse etapp- MINA moraal, valgustus- subjekti tunnetamine-TEES.II etapp- EITAMINE-loodus PIMEDUS.-MITTEMINA-ANTITEES.(Antiteetiline teooria) III etapp- SÜNTEES (tees+antitees tulemus) moraali-looduse võitlus.Hegel tunnetuse etapid: I Subjektiivne vaim-indiviidi tunnetamine, II Objekt. tunnetamine e vaim- ühiskonna probleemid, III Absoluutse vaimu etapp, täh erilist kõrgendatud vaimset tunnetust, seostub relig, kunsti ja filosoofiaga. PIETISM 1670-1780 Põhitunnused: Rahulolematus kiriku ja ühiskonna olukorraga. Rõhuasetus õpetuselt usuelule, algkristliku mudeli eeskujul
- Astme vaheldus toimub jõudes küpsuseni ja..... - Iga kõrgem aste sisaldab osa alumisest - Reaalselt eristatavad - Üleminek <- ebamugavus paneb liikuma Intellekt ·Sisu ·Skeem/struktuur - kognitiivne struktuur, mis kujutab, mida teame oma maailmas, kuidas näeme või tajume seda ja kuidas käime sellega ümber. Organiseeritud teadmine, et juhtida oma käitumist. Esimese skeemi loob laps oma kehast. On olemas mina ja mittemina. Esimesed skeemid on refleksid, siis läheb järjest teadlikumaks. ·Operatsioonid - Kõrgema taseme skeemid. Võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Pööratavad. Igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis esimese tegevuse nullib. ·Funktsioonid ·Organisatsioon - Funktsioonid on organiseeritud, ei ole juhuslikud. ·Adaptatsioon- Kohandumine, ülesanne kohandada.
Sageli jäävad inimeste jaoks abstraktsed mõisted üldisteks, vaid teadmisi puudutavateks mõisteteks, Millegi väärtuseks saamisel toimub objekti (mõiste) väärtustamine (die Wertug), mida elatakse läbi kui väärtuskogemust, olulist rolli mängib seostumine inimese minaga 11. Müstilise kogemuse mõiste ja tunnused. Müstiline kogemus on seotud Jumala või kõiksuse kogemisega. Müstilisele kogemusele omane ühtekssaamise tunne, piiride kadumine mina ja mittemina vahel. Selles mõttes eristub müstiline kogemus teistest usulistest kogemustest, milles Jumala kohalolu kogetakse näiteks pigem ratsionaalselt või emotsionaalselt ilma ühtesulamise ja piiride kadumise tundeta -kõiksuse või olevaga üks olemise kogemus, tema sisu on see, et müstilises kogemuses kaovad ära piirid mina ja mitte mina vahel. Et tunned, et oled osa selles kes on olemas. 1)väärtuslik elukogemus, inimene tunneb et on midagi mõistnud v õppind
Väärtuskogemus haarab inimese psüühikat tervikuna. Selleni jõuab: 1) Teadmine 2) Tundeline 3) Tahe 4) Kujutlus 5) Aistinguline Kuidas väärtused kustuvad: 1) Tegemist on autoriteedipõhiste väärtustega, mis muutuvad kiirelt ja tegelikult inimest ennast üldse ei huvita. 2) Inimene seesmiselt eemaldub sellest ja asendab teistega. 12. Müstilise kogemuse mõiste ja tunnused. Müstiline kogemus piiri kadumine mina ja mittemina vahel. Seda samastatakse sageli usulise kogemusega. Seda soosivas psühhogeensed ained. On lühiajaline Tunnused: 1) Aeg ja ruum saavad uue tähenduse 2) Tekib positiivne, pühaduse tunne 3) Sellest saad rääkida ainult neile, kellel on olnud samasugune kogemus. 4) On raskesti sõnastatav 5) Väärtuslik elukogemus 6) Lühiajaline 7) Inimene ei suuda kontrollida seda kogemust
Kategooriline imperatiiv- tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. ,,Otsustusvõime kriitika"- otsustusvõime all mõistab võimet hinnata kunstiteoseid, esteetiline filosoofia. Kunstiteoste vaatlemisel saab inimene naudingu. Ühiskonna filosoofia- igavese rahu teooria. Rahu inimeste ja riikide vahel. J.G.FICHTE- teaduse õpetus. Mina (tees)- mittemina (antitees)- süntees (järeldus). Klassikutele omane, et nad on süstemaatilised. G.W.F.HEGEL- olulised vaimu astmed. Subjektiivse vaimu tunnetamine, individuaalne tunnetamine. Objektiivne vaim- ühiskondlik tunnetamine. Absoluutne vaim- kõrgeim vaimsus, esteetiline jumala tunnetus. Sisukord FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED........................................................................................................1 FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID...............................................
" ,,Kuis nii inimesepõlgaja!" hüüdis Slopasev imestanult. ,,Mina armastan inimest. Te kuulake enne ja otsustage siis. Hea küll, koertel ei ole ülikooli, esiotsa ei ole, ütlen ma; mis pärast meid tuleb, seda me ei tea, sest meie pole kaardimoorid Issanda palge ees. Jääme tõsiasjade juurde: koertel ei ole! Hobustel, öeldakse, olla juba kuski Saksamaal midagi selletaolist, sest sakslasel on ikka midagi selletaolist nagu hobuse ülikool: ei millestki midagi, mina ja mittemina, kategooriline imperatiiv jne. jne. Nii siis: koertel veel ei ole, pange tähele -- veel! Aga ma küsin teilt kui haritud inimeselt ja kasulikult ühiskonnaliikmelt: Kas üks koer on rohkem haritud kui teine? On või ei ole, mis te arvate?" ,,On, jumala eest on," arvas Voitinski, mis ajas talle köha peale. ,,Õige!" hüüdis Slopasev. ,,Üks on rohkem haritud kui teine. Üsna loomulik, et üks on ikka rohkem kui teine
annaabi.ee 
