Nii otsivad domineerivad inimesed alluvaid partnereid jne. (N. Hayes, Sotsiaalpsühholoogi alused.) Vastastikune meeldivus Meile meeldivad inimesed, kellele meie meeldime. Arvatavasti pole selles midagi imelikku, kuna inimesed, kel pole vastastikust meeldivust, võivad teineteise jaoks hõlpsasti haavavaiks või ebameeldivaks muutuda. Aronsoni (1976) väitel toimub see kulu-hüvituse põhimõttel, mis väidab, et vastastikuse meeldimise või mittemeeldimise jaosks on neli tingimust: 1. Teine isik on läbinisti positiivne. 2. Teine isik on läbinisti negatiivne. 3. Teine isik on alul negatiivne, kuid muutub positiivseks. 4. Teine isik on alul positiivne, kuid muutub negatiivseks. Aronson väitis, et kõige enam meeldivad meile inimesed, kes sobivad kolmandasse kategooriasse, kuna meile näib, et oleme selle hüvituse “välja teeninud.”
Need inimesed on oma tööga vähem rahul. Nende meelest on nende töötulemustes süüdi juhi eelarvamused, kaastöötajad või neist mittesõltuvad asjaolud. · autoritaarsus- on isiku uskumus, et inimesi peavad organisatsioonis eristama positsioon ja võim. Kõrge autoritaarsusega isik on teisi arvustav, aupaklik enesest kõrgemal olijate ja rõhuv alluvate suhtes · enesest lugupidamine- on iseendale meeldimise või mittemeeldimise aste. Nad arvavad, et neil on ametialaseks eduks kõik eeldused olemas. · enesekontroll- on inimese võime kohandada oma käitumist välisteguritele, olukorrale. Erinevates olukordades võib olla erinev ,,nägu". Sellised inimesed pööravad enam tähelepanu teiste inimeste käitumisele ja on võimelised end vastavalt sellele kohandama. · riskivalmidus- avaldab mõju juhtide otsustamise ajale ja valiku tegemiseks vajaliku informatsiooni hulgale
intelligentsus: kristalliseerunud ja liikuv · motivatsiooni kirjeldavad isiksuse jooned (dynamic traits) kaks liiki: ergid (erg) ja metaergid (metaerg) 1) ergid = vajadused, instinktid = pärilikud uudishimu erg (curiosity), seksuaalerg (sex ), sotsiaalsuse erg (gregariousness), kaitsmise ehk hoolitsuse erg (protection) , domineerimise erg (self-assertion), kaitstuse ehk turvalisuse erg (security), nälja erg (hunger), viha ehk agressiivsuse erg (anger), mittemeeldimise ehk vastikuse erg(disgust), meeldivuse erg (appeal), allumise (self- submission) ergid põhjustavad: a) selektiivset taju b) emotsionaalset reaktsiooni objektile või ideele c) eesmärgi saavutamise või teostamise d) sihipärase või eesmärgile suunatud käitumist 2) metaergid = keskkonna (kultuuri) poolt vormitavad ehk omandatavad kaks tüüpi: arvamused ehk hinnangud (sentiments) - tähelepanu, emotsioonide ja reaktsioonide seostamine kindlate objektide või objetide klassiga
intelligentsus: kristalliseerunud ja liikuv · motivatsiooni kirjeldavad isiksuse jooned (dynamic traits) kaks liiki: ergid (erg) ja metaergid (metaerg) 1) ergid = vajadused, instinktid = pärilikud uudishimu erg (curiosity), seksuaalerg (sex ), sotsiaalsuse erg (gregariousness), kaitsmise ehk hoolitsuse erg (protection) , domineerimise erg (self-assertion), kaitstuse ehk turvalisuse erg (security), nälja erg (hunger), viha ehk agressiivsuse erg (anger), mittemeeldimise ehk vastikuse erg(disgust), meeldivuse erg (appeal), allumise (self- submission) ergid põhjustavad: a) selektiivset taju b) emotsionaalset reaktsiooni objektile või ideele c) eesmärgi saavutamise või teostamise d) sihipärase või eesmärgile suunatud käitumist 2) metaergid = keskkonna (kultuuri) poolt vormitavad ehk omandatavad kaks tüüpi: arvamused ehk hinnangud (sentiments) - tähelepanu, emotsioonide ja reaktsioonide seostamine kindlate objektide või objetide klassiga
Need inimesed on oma tööga vähem rahul. Nende meelest on nende töötulemustes süüdi juhi eelarvamused, kaastöötajad või neist mittesõltuvad asjaolud. autoritaarsus- on isiku uskumus, et inimesi peavad organisatsioonis eristama positsioon ja võim. Kõrge autoritaarsusega isik on teisi arvustav, aupaklik enesest kõrgemal olijate ja rõhuv alluvate suhtes enesest lugupidamine- on iseendale meeldimise või mittemeeldimise aste. Nad arvavad, et neil on ametialaseks eduks kõik eeldused olemas. enesekontroll- on inimese võime kohandada oma käitumist välisteguritele, olukorrale. Erinevates olukordades võib olla erinev „nägu”. Sellised inimesed pööravad enam tähelepanu teiste inimeste käitumisele ja on võimelised end vastavalt sellele kohandama. riskivalmidus- avaldab mõju juhtide otsustamise ajale ja valiku tegemiseks vajaliku informatsiooni hulgale
Pfizer http://www.pfizer.com/home/ , võiksid olla/peaksid olema pangad, riigiettevõtted, monopoolsed ettevõtted, ...) Antonio R. Damasio: Objekt (object) on nähtus ise, kujutis (image) selle nähtuse mentaalne heiastus(kujutlus, mis meie teadvuses, kujutluses tekib, mis võib edasi anda mingisuguseid kvaliteete) mistahes sensoorses vormingus. ,,Need kujutised annavad edasi nähtuse füüsilisi omadusi, samuti võivad nad anda edasi meeldimise või mittemeeldimise reaktsiooni, mis inimesel võib nähtuse suhtes olla, plaane, mis inimesel nähtuse suhtes võivad tekkida, samuti suhete võrgustikke selle eseme ja teiste esemete vahel" (Damasio 2000: 9). Sotsiaalpsühholoogia · Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides, uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides, kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et
Imidž/kuvand kui kujutlus- Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Imidži mõistest neuropsühholoogia paradigmas Antonio R. Damasio: Objekt (object) on nähtus ise, kujutis (image) selle nähtuse mentaalne heiastus mistahes sensoorses vormingus. „Need kujutised annavad edasi nähtuse füüsilisi omadusi, samuti võivad nad anda edasi meeldimise või mittemeeldimise reaktsiooni, mis inimesel võib nähtuse suhtes olla, plaane, mis inimesel nähtuse suhtes võivad tekkida, samuti suhete võrgustikke selle eseme ja teiste esemete vahel“ (Damasio 2000: 9). Imidži/kuvandi sotsiaalpsühholoogilistest alustest Sotsiaalpsühholoogia • Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides, uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja
2. Formaalsed eeldused- õigeaegne tühistamisavalduse tegemine Alused: 1. Eksimus- ebaõige ettekujutus tegelikust olukorrast (sisus eksimine- vale sõnastus, tehingu objekti omadustes eksimine (nt tuntud kunstniku maali koopia), asjaoludes eksmine- nt kinnistu omandamisel arvatakse ekslikult, et sellele on võimalik saada ehitusluba, tegelikult on kinnistu looduskaitseobjekt, tagajärgedes eksimine- nt eeldus et soetatud kaupa saab müüjale mittemeeldimise koral tagastada ning tasutud hind tagasi saada, ka juhul kui kaup on puudusteta. Eksimuse olulisus on aluseks tehingu tühisusele kui ilmnevad asjaolud, mille korral samasugune mõistlik isik poleks tehingut samadel tingimustel teinud. Kui eksimus pole põhjustatud teise poole poolt ning teine poole pole eskimust ära kasutanud, on tehingu tühistamine välistatud 2. Pettus- tehingupoole tahtlik eksmiusse viimine või tema tahtlikku eksimuses hoidmist,
• Nali on jagatud kogemus (Norrick, 1993) • Huumor on üks kõige kasulikum sotsiaalne vilumus ja võimaldab peegeldada ka meie igapäevaseid kogemusi (Suls ja Miller, 1976) Huumor • Info kogumise viis - Sotsiaalne sondeerimine ja aktsepteerimine • Info ja tähenduste jagamise viis – enesepaljastused, enese-esitlus, tõsiste kavatsuste eitamine, silmakirjalikkuse maskeerimine • Interpersonaalne kontroll – meeldimise ja kuuluvuse väljendamine, mittemeeldimise ja vaenulikkuse väljendamine, sotsiaalsete interaktsioonide kontrollimine, meelitamine • Vahend gruppide kontrollimiseks – Gruppide sisene kontroll, gruppide vaheline kontroll. • Ärevuse alandaja – au päästmine, piinlikkusega toimetulek, turvalisuse ventiil ülemäärase ja liiga vähese erutatuse puhul • Status quo muutmise ja säilitamise viis – vabastab tavapärasest mõtlemisest, abistab stereotüüpide korral Rituaalid ja mängud • Kombed • Etikett • Käitumisnormid
Võimeid kirjeldavad isiksuse jooned (ability traits). Esmärkide saavutamise efektiivsus. Intelligentsus: kristalliseerunud ja liikuv. Motivatsiooni kirjeldavad isiksuse jooned (dynamic traits). kaks liiki: ergid ja metaergid. Ergid=vajadused, instinktid=pärilikud. Uudishimu erg, seksuaalerg, sotsiaalsuse erg, kaitsmise ehk hoolitsuse erg, domineerimise erg, kaitstuse ehk turvalisuse erg, nälja erg, viha ehk agressiivsuse erg, mittemeeldimise ehk vastikuse erg, meeldivuse erg, allumise erg. Ergid põhjustavad: -selektiivset taju. - emotsionaalset reaktsiooni objektile või ideele. - eesmärgi saavutamise või teostamise - sihipärase või eesmärgile suunatud käitumist. Metaergid=keskkonna (kultuuri) poolt vormitavad ehk omandatavad. Kaks tüüpi: - arvamused ehk hinnangud (sentiments) – tähelepanu, emotsioonide ja
Imidz/kuvand kui kujutlus- Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Imidzi mõistest neuropsühholoogia paradigmas Antonio R. Damasio: Objekt (object) on nähtus ise, kujutis (image) selle nähtuse mentaalne heiastus mistahes sensoorses vormingus. ,,Need kujutised annavad edasi nähtuse füüsilisi omadusi, samuti võivad nad anda edasi meeldimise või mittemeeldimise reaktsiooni, mis inimesel võib nähtuse suhtes olla, plaane, mis inimesel nähtuse suhtes võivad tekkida, samuti suhete võrgustikke selle eseme ja teiste esemete vahel" (Damasio 2000: 9). Imidzi/kuvandi sotsiaalpsühholoogilistest alustest Sotsiaalpsühholoogia · Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides, uurib faktoreid, mis mõjutavad
annaabi.ee 
