viimasega külgnev mereala,kus riik võib arendada majandustegevust. 12.Territoriaalveed-kaldaga rööbiti kulgev kindla laiusega merevöönd,millele rannariigil on suveäärnne õigus. 13.Happesademed-happelise reaktsiooniga sademed,mis tekivad peamiselt gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel atmosfääriniiskusega. 14.Mahepõllundus-taime- ja loomakasvatus,mille puhul ei kasutata keemilislt töödeldud,konsentreeritud v muul viisil käideldud aineid ega mittelooduslikke orgaanilisi ühendid. 15.Degratsioon-muldade kahjustamine ja mullaviljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mulla arenguks tähtsate ainete eemaldumise tagajärjel ebaõige mullaharimise,aga ka ehitustegevuse,tööstuse jms. tõttu. 16.DDT-kõige ohtlikum mürk.
mullakihid. Põllumajandusega kaasnevad toiduprobleemid. Toitu napib just nendes piirkondades, kus põllumajanduses töötab suur protsent elanikkonnast. Põhjused: Ekstensiivne põllumajandus Ekport Suur rahvaarv Kuum ja kuiv kliima Madal haridustase. Toiduprobleemide tekkimisele aitab kaasa rahvaarvu kiire kasv Lõuna riikides ning maa kurnatus. Mahe põllumajandus taime- ja looma kasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud ja mittelooduslikke ühendeid. Kalandus on põllumajanduseharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganite püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Maailmapüügi reguleerimisega tegelevad järgmised organisatsioonid: Rahvusvaheline Läänemere Kalandus Komisjon (BSEC), Loode Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) ja Kirde Atlandi Organisatsioon (NEAFC). Euroopa Liidu kalanduspoliitika eesmärgid on: Kalavarude kasutamine ja kaitse Kalakasvanduse arendamine
.)Kaup läheb maailma turule. 4)Ookeani püük-tegeletakse avaook. või teiste riikide maj.vööndis.Kalapüügiga seotud terve laevastik(püügilaevad,trantspo.laevad,lennukid,helikopterid).Kaup maailmaturule.Võivad tegelda ainult maj.rikkad riigid:Jaapan,Venemaa,USA.Merel(6-8 kuud) MAHEPÕLLUMAJANDUS-on taime ja loomakasvatus,mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud,konsentreeritud või muul mittelooduslikul viisil käidetud aineid ega lisata toidusaaduste mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid. HAPPESADEMED-on happelise reaktsiooniga sademed,mis tekivad gaasiliste väävel- ja lämmastidioksiidide lahustumisel veepiiskades.
taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Suurt rõhku pannakse seal agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis- ja hooldusvõtted, taimekaitse). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Palju istandusi on arengumaades. 7) Mahepõllundus-taime- ja loomakasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud, kontsentreeritud või muul viisil käideldud aineid ega mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid. 8) Alepõllunduse käigus on hävitatud palju metsi, nt Aasias ja Aafrikas on nende asemele tekkinud kõrb. Rängalt on inimtegevuse tagajärjel hävinud vihmametsad. Haritavade alade laiendamine kehvematele muldadele ja järskudele nõlvadele (mille tulemuseks on muldade kasvav erosioon), muldade vaesestumine (degradeerumine) ning kõrbealade laienemine on hävitanud ökosüsteeme. Harimiskõlbmatuks muutub rohkem maad, kui seda kasutusele võetakse
Selle kasutamine Põhjariikides keelustati eelmise sajandi teisel poolel, kuid nii mõnelgi pool Lõuna riikides jätkub DDT kasutmine. Üheks võimaluseks kõike seda negatiivset mõju vähendada on tegeleda näiteks mahepõllundusega. Nimelt on mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus taime-ja loomakasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud, kontsentreeritud või muul mittelooduslikult viisil käideldud aineid ega lisata toidusaadustele mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid. See on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. 3. Maailmamere reostumise ja kalaresursside nappusega seotud probleemid Maailmameri moodustab 70% maakera pindalast oma hiiglaslike mõõtmetega. Maailmamere peamised reostumise põhjused on: 1) tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse; 2) põllumajanduslik reostus (ehk kasutatakse kahjulikke vahendeid kahjurite vastu jm.)
Majandussüsteemi põhiküsimused: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. 1. Mida toota? iga hüvise tootmiseks on vaja ressursse. Tootmiseks kasutatavad ressursid koodnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Töö inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ning teenuste osutamisel. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital hõlmab tootmishooneid, masinaid, seadmeid jne. Kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja kapital ise on inimeste töise tegevuse tulemus. Loodusressursid on maa, maavarad, metsad jne. Majandusteaduses võetakse loodusressursid kokku koondnimetuse ,,maa" alla. Hüviste tootmisel kasutatavad tootmistegurid kujutavad endast tootmissisendeid ehk tootmisressursse
Kõigepealt püüame leida vastust küsimusele, mida toota. Ükskõik missugust hüvist me ka ei toodaks, vajame selleks erinevaid ressursse. Tootmises kasutavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid omakorda jagunevad looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital haarab enda alla tootmishooned, masinad, seadmed jne. Toodud loetelust võime näha, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ning kapital ise on inimeste töise tegevuse tulemus. Loodusressursid on maa, maavarad, metsad jne. Majandusteaduses võetakse tihti loodusressursid kokku koondnimetuse ,,maa" alla. Töö, maa ja kapital on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Nad koos
OMATARBELINE PM-kasvatatakse põllusaadusi omatarbeks, KAUBALINE PM- põllusaadused müügiks. ökoloogiline ehk mahepõllumajandus-on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. Ei kasutata igasugu väetiseid ja keemiat. Tootmine on ka kallim seetõttu ja see kaup, mida hiljem müüakse samuti. Kokkuvõtvalt on: Mahepõllundus-taime- ja loomakasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud, kontsentreeritud või muul viisil käideldud aineid ega mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid. segatalu- põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. hiigelfarm- loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige
tagatakse põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade arvu suurendamisega. Intensiivne põllumajandus põllumajanduse vorm,kus toodangu kasv saavutatakse väikeselt maa-alalt suurte kapitalimahutuste, vähese tööjõu ja rohke väetise kasutamisega. Mahepõllumajandus taime- ja loomakasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud, kontsentreeritud või muul viisil käideldud aineid ega mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid. KALANDUS Kalakasvatus kalanduse haru, mis tegeleb kala kasvatamise ja looduslike kalavarade suurendamisega. METSAMAJANDUS Metsatüüp metsa osa, mis on ühtlane kasvukohatüübi ja sellel kasvava peapuuliigi poolest. Metsamajandus majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide,toodete
veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Kalakasvatus- kalavaru teadlik suurendamine, sh looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine. Mahepõllumajandus- taime- ja loomakasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud, kontsentreeritud või muul mittelooduslikul viisil käideldud aineid ega lisata toidusaadustele mittlooduslikul viisil käideldud aineid ega lisata toidusaadustele mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid. 8. (alates lk 57) Energiamajandus- majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. Taastumatud energiallikad on ernerigiaallikad, mida ei saa korduvkasutada. Nt. nafta, maagaas, kivisüsi, turvas, põlevkivi. Taasutuvad energiaallikad on energiallikad, mida saab kasutada kas
tagajärjel ebaõige mullaharimise kasutamine,aga ka ehitustegevuse,tööstuse ja muu tõttu.Põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale : *suurfarmide läga võib reostada põhja- ja pinnavett*metaani hulk atmosfääris kasvab*paljude loomaliikide elukeskkond hävib*mulla struktuur saab kahjustada. Mahepõllumajandus on taime ja loomakasvatus mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud kontsentreeritud või muul mittelooduslikult viisil käideldud aineid ega lisata toidusaadustele mittelooduslikke ühendeid.Happesademed on happelise reaktsiooniga sademed mis tekivad gaasiliste väävel-ja lämmastikdioksiidide lahustumisel veepiiskades. Metsa probleemid : happesademed,lageraie(tagasi istutamine ei päästa eriti kuna tagasti istutatud metsad pole nõda liigirohked),tuli,põllumaade laiendamine.Energiamajandus on majandusharu mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise,hankimise,töötlemise,tootmise,salvestamise,transportimise,kauplemise,turustami se ja müügiga
lümfotsüütidel. 3 Loomuliku või omandatud immunnsuse korrala on kaitsevõime olemus järgmine: immuunsüteem tunneb ära organismile mitteomased rakud, submolekulaarsed kompleksid (nukloeproteiidid, glüko- ja lipoproteiinid), valgud, oligo- ja polüsahhariidid, aga ka lihtsad molekulid. Viimaste hulgas võib olla mitmesuguseid mittelooduslikke ühendeid, mida inimene on valmistanud ja mis on tema organismile võõrad. Neid ühendeid kutsutakse ksenobiootikuteks. Pärast äratundmist käivitab organism rea kaitsemehhanisme. Osa on neist (kaasasündinud, loomulikud) on juba enne kontakti töös, omandatud immuunreaktsioonid aga käivituvad või tugevnevad alles pärast kontakti taetud aja .jooksul. Antikehad astuvad nüüd kontakti oma (antikeha tekitanud) antigeeniga. Tekib kompleks
annaabi.ee 
