molekulise potensiaalse ja kineetilise energia summa Igiliikur-masin mis teeb tööd energiat tarbimata Siseenergia muutuse võimalused:soojusvahetuse käigus anda kehale mingi soojushulk siis keha siseenergia suureneb, soojusvahetuse käigus annab keha ära mingi soojushulga siis keha siseenergia väheneb Soojusmasina töö põhimõte-seade mis muudan soojusenergia mehhaaniliseks tööks Entroopia-tähendab süsteemi pöördumatut üleminekut korrastatud olekult mittekorrastatule, kus energia kvaliteet väheneb. Entroopia kasv näitab energia hajumist.
Q1 Q1- soojendilt saadus soojushulk Q2- jahutile antud soojushulk Ideaalne soojusmasin = T1-T2*100% T1 T1- soojendi temperatuur T2- jahuti temperatuur Teine printsiip: Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt kuumemale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. Entroopia on energja kvaliteedi kirjeldamise suurus. S Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. Külmkapi tööpõhimõte on vastupidine soojusmasina omale.
printsiip seisneb. Näiteks kui segada kokku külm ja kuum vesi saame tulemuseks sooja vee, aga vastupidist, et soojast veest tekiks eraldi külm ja kuum vesi ei saa juhtuda. Näidetest võib tuua järelduse, et kõik protsessid pole määratud ainult energia jäävuse seadusega , mis ütles, et energia ei kao vaid muundub ühelt kehalt teisele. Termodünaamika 2. printsiipi võib sõnastada ka, et suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule, näiteks ühe aine molekulid on anumas ühes osas, teise aine molekulid, aga teises osas: Sellisel juhul on tegemist "korraga". Kui difusiooni tagajärjel osakesed segunevad tekib korrast korratus. Korrastatus väheneb seega osakeste soojusliikumise tulemusena. Termodünaamika 2. printsiibi alusel võib õelda, et süsteemis püüab realiseeruda kord kus osakeste arv on võrdne. Üleval joonisel on hästi näha, kuidas peale kaane äravõtmist, mõne tunni pärast
Kuressaare Gümnaasium Termodünaamika II printsiip Stina Silluste 11C Kuressaare 2010 Termodünaamika II printsiip · Soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale kehale. · Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust mittekorrastatule. · Loodus püüab üle minna vähem tõenäolisemale olekule. Termodünaamika II printsiibi mõiste ja areng Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi: · Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. · Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune
sama temperatuuri, siis ei kuumene enam mitte kumbki (jättes hetkel välja toa ja õuetemperatuuri vahelise sama printsiibi toimimise). Joonis 1: soojemad kehad kütavad jahedamaid ja üritavad saavutada võrdsust. Teistsugune sõnastus on järgmine: suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. See näitab, et korratus saab tekkida iseenesest, korrastatus aga mitte. Näiteks, kui Mari küpsetab köögis hea lõhnaga kooki ja Juku närib elutoas haisvat juustu, siis ei ole kunagi nii, et on kindel piir, kus üks aroom asendub teisega. Osakesed, mis õhus on ja seda lõhna/haisu tekitavad segunevad ja tekib niinimetatud korrastatus. Hingates saab sellest aru nii, et ninna jõuavad mõlemat sorti molekulid ja tunneme mingit kahe aroomi segu või seda, mis tugevam on
köögitemperatuur halvema soojustuse tõttu kanduda läbi akna omakorda ka õue ning toimuks järjekordne temperatuuride segunemine. Selle tõttu tahavadki inimesed oma majad hästi soojustada ja ka sellepärast on üldjuhul külma ajaga toatemperatuur madalam või siis elektriarved suuremad(elektrikütte puhul). Joonis : soojemad kehad kütavad jahedamaid ja üritavad saavutada võrdsust. Teine sõnastus on järgmine: suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. See näitab, et korratus saab tekkida iseenesest, korrastatus aga mitte. Näiteks, kui Ema teeb köögis hea lõhnaga pannkooke ja aga isa suitsetamisest tuleb elutoast ebameeldivat tubakalõhna. Sellises olukorras ei ole kunagi nii, et on kindel piir, kus üks lõhn asendub teisega. Osakesed, mis õhus on ja seda lõhna või haisu tekitavad segunevad ja tekib niinimetatud korrastatus. Nuusutades
Pöördumatuks nimetatakse protsessi, mille pöördprotsess võib toimuda ainult mingi teise, keerukama, protsessi osale. -Termodünaamika II seaduse sõnastusi Termodünaamika II seadus kirjeldab looduslike protsesside toimumise suunda. *Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt soojemale *Ümber pöörata saab vaid kõrvalise abiga *Ükski ringprotsessis töötav soojusmasin ei saa kogu soojust töielikult tööks muuta *Suletud süsteem püüab üle minna korrastatult olekult mittekorrastatule *Pika aja peale muutub kõik tolmuks *Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab./ Entroopia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti ehk selle kasutamise võimalust. Kui entroopia on suur, siis on energiat raske kasutada. -Looduskaitse probleemi lahendamine termodünaamika seisukohast lähtudes Selleks tuleks suletud süsteem muuta avatumaks. Peaks vähem kasutama hüvesid. -Termodünaamika III seadus T=0 K on praktiliselt saavutamatu
Iseenesliku ülemineku all mõistetakse selliseid üleminekuid, mis leiavad aset suletud süsteemis. Soojusprotsessidel on alati kindel suund- soojus kandub alati soojemalt kehalt külmemale. Näiteks saab tuua selle, et kuum ja külm vesi kokkuvalades tekib leige vesi, kuid ei ole võimalik, et leigest veest eralduks kuum ja külm vesi eraldi välja. Teine termodünaamika teise printsiibi seletus on see, et suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust mittekorrastatule. Soojus liigub kuumemast kohast külmemasse, kuuma objekti kogunenud soojus levib laiali väljapoole ja on vähem korrapärane. Sel viisil see protsess suurendabki entroopiat ehk korrapäratust. Entroopia on tähtsal kohal ka keemilistes reaktsioonides, sest palju reaktsioonid suurendavad seda, muutes keemilise energia soojuseks, mis kandub ümbruskonda laiali. Kuid seda saab ka õelda teistmoodi ning
esialgsesse asendisse.Soojusmasina kasutegur:näitab,kui suur osa juurdeantavast Akas soojushulgast muudetakse kasulikuks tööks. = * 100% ; A Akas = A1-A2=Q1-Q2 Q1 Q - Q2 = 1 *100% Termodün.2.printsiip:soojus ei saa iseenesest üle minna Q1 külmemalt kehalt soojemale/kuumemale ja suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. Inimene-soojusmasin:jahutiks on väliskk.;võib võrrelda, sest inimese organism toodab ka soojust, et säilitada keha temp;.inimene toodab ka energiat mehaaniliseks tööks. Külmkapi põhimõtteks on pööratud soojusmasin. Kogu süsteem töötab vastupidiselt. Loodushoid ja termdün II printsiip on seotud nii, et loodus püüab tekkinud saastuse ühtlaselt ära jagada, mida suurem on saastus seda suurem on entroopia. Külmkapil ja kontsil on vaheks see, et
A=Q1- Q2 = 5. Termodünaamika 2.printsiip Looduses kõik iseenesest toimuvad protsessid kulgevad kindlas suunas. Loomulikult ei mõelda siin suunda ruumis. Termodünaamika 2.printsiibi sõnastusi on mitu erinevat. Nad on kõik samaväärsed, kuid toovad esile nähtuste erinevaid külgi näiteks: 1) Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale 2) Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule 3) Loodus püüab üle minna vähem tõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele Mida kõrgem on töötava keha temperatuur, seda kergem on selle keha siseenergiat ära kasutada ehk tööks muuta. Kvaliteetsemaks energiaks nimetatakse seda energiat, mis tuleb kõrgematemperatuurilisest reservuaarist. Termodünaamikas kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks suurust, mida nimetatakse entroopiaks. Iga iseenesliku protsessi tulemusena
temperatuurist pV=const TERMODÜNAAMIKA ESIMENE PRINTSIIP-sisuliselt energia jäävuse seadus .termodünaamika 1 printsiip sätestab et keha siseeergia saab muutuda tänu soojushulgale , mis vahetaks keskkonnaga ning tööle mida süsteem teeb välisjõudude vastu dU=dQ-A TERMODÜNAAMIKA 2 PNTSIIP –soojus masin mille ainus tulemus on kogu soojuse muutmine töök on võimatu ENTROOPIA- tähendab süsteemi pöördumatut üleminekut korrastatud olekult mittekorrastatule kus energia kvaliteet väheneb .Entroopia kasv näitab energia hajumist Van der waalsi võrrand- PV^3+(bp+V(erinev tähis )RT)V^3+aV=ab ADIABAATILINE PROTSESS-on protsess mille vältel süsteemil ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetust CARNOT TSÜKKEL-keha astudes soojusvahetuse kahe lõpmata suure soojusmahutavusega reservuaariga saab koosneda ainult 2 isotermist ja 2 adiabaadist SOOJUSMASIN-Perioodiliselt tegutsevt mootoit mis teeb tööd väljaspoolt
Kui töötavaks kehaks on ideaalne gaas. 30. Millistest suurustest ja kuidas sõltub ideaalse soojusmasina kasutegur? Sõltub vaid soojendi T1 ja jahuti T2 temperatuuridest N = T1-T2 / T1 subscript ;) 31. Sõnasta termodünaamika II seadus soojusülekande suunast lähtuvalt. Soojus ei saa minna iseenesest külmemalt kehalt soojemale 32. Sõnasta termodünaamika II seadus süsteemi korrastatusest lähtuvalt. Süsteem püüab minna üle korrastatud olekutelt mittekorrastatule. 33. Sõnasta termodünaamika II seadus süsteemi oleku tõenäosusest lähtuvalt. Loodus püüab minna üle vähemtõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. 34. Mis moodi hinnatakse energia kvaliteeti? Energia kvaliteeti loetakse seda kõrgemaks, mida kõrgema temperatuuriga allikast seda saadakse. 35. Miks leiab Maal kasutamist Päikese energia, mitte aga Maalt ilmaruumi kiiratav energia ehkki need on arvuliselt sama suured?
termodünaamika seadusi. Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Diiselmootor töötab tsüklilises protsessis. Kütuse ja õhu segu surutakse kokku ja see plahvatab. See surub kolvi alla ja heitgaasid väljutatakse. Kõik kordub. 14) Termodünaamika 2. seadus (2 sõnastust). 1-Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. 2-Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. 15) Soojusmasina põhimõtteline ehitus, osade ülesanne ja tööpõhimõte. Mis on tsükliline protsess? Tsükliline protsess on protsess kus paisuvat gaasi tuleb vahel kokku suruda ja jahutada. Gaas süttib ja paisub. Kolb surutakse alla ja energia muundub. Kolb muudab paisumisenergia liikumisenergiaks. Väljalaskeklapp gaasid lastakse välja. Sisselaskeklapp gaasid sisenevad. Silinder tööruum. 16) Külmkapi ja konditsioneeri tööpõhimõte.
termodünaamika seadusi. Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Diiselmootor töötab tsüklilises protsessis. Kütuse ja õhu segu surutakse kokku ja see plahvatab. See surub kolvi alla ja heitgaasid väljutatakse. Kõik kordub. 14) Termodünaamika 2. seadus (2 sõnastust). 1-Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. 2-Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. 15) Soojusmasina põhimõtteline ehitus, osade ülesanne ja tööpõhimõte. Mis on tsükliline protsess? Tsükliline protsess on protsess kus paisuvat gaasi tuleb vahel kokku suruda ja jahutada. Gaas süttib ja paisub. Kolb surutakse alla ja energia muundub. Kolb – muudab paisumisenergia liikumisenergiaks. Väljalaskeklapp – gaasid lastakse välja. Sisselaskeklapp – gaasid sisenevad. Silinder – tööruum. 16) Külmkapi ja konditsioneeri tööpõhimõte.
=A/Q1 Soojusmasina maksimaalse kasuteguri valemi tuletas prantsuse inseneer Carnot 1824 ideaalse gaasiga töötava masina kohta m=(T1T2)/T1 Carnot tõestas, et reaalsete masinate kasut ei saa olla ideaalse masina kasut suurem Soojusmasin on seda efektiivsem, mida kõrgem on T1 ja mida madalam on T2 TERMODÜNAAMIKA II PRINTSIIP. ENTROOPIA TDI soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale kehale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust mittekorrastatule Loodus püüab üle minna vähem tõenäolisemale olekule N: kuuma ja külma vee segamisel on tulemuseks leige vesi. Iseenesest ei teki aga leigest veest kunagi külma ja kuuma vett eraldi Õhupall jookseb alati tühjaks, mitte et õhk täidaks õhupalli iseenesest Korratus tekib iseenesest, kord aga mitte Entroopia a) suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti (mida kõrgem kvaliteet seda madalam entroopia)
tööst 43. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta? Soojusülekanne, mehaaniline töö. 44. Termodünaamika I ja II printsiip? II printsiibi seos loodushoiuga? I – süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. II- määrab protsesside kulgemise suuna, näiteks soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumale või suletud süsteem ei saa üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. 45. Millest sõltub töö gaasi paisumisel? Isoprotsesside iseloomust. 46. Iseloomusta isoprotsesse töö tegemise seisukohast. Isokoorne on halvim, sest töö on 0. Isotermne on parim, sest seal on töö hulk kõige suurem. 47. Kirjelda soojusmasina tööpõhimõtet? Soojusmasina idealiseeritud tsükkel: Süsteemile antakse soojushulk, mille arvelt hakkab gaas paisuma ja kolb liigub üles. Soojendamine katkestatakse, kuid paisumine jätkub siseenergia arvelt ja temperatuur langeb
44 Termodünaamika I printsiip - keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga ΔU=Q+A Termodünaamika II printsiip - soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt soojemale ehk ei ole võimalik ehitada soojusmasinat, mis muudab soojuse täelikult tööks 46 II printsiibi seos loodushoiuga - Suletud süsteem üritab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. Energia kvaliteet kahaneb (valgusenergia muundub soojusenergiaks, soojusenergia muundub elektrienergiaks jne) Süsteemi olekuparameetrid (p, V, T) ühtlustuvad Osakeste jaotus süsteemis ühtlustub (ainete segunemine, korrapära kadumine) 47 Millest sõltub töö gaasi paisumisel ? Temperatuurist. Mida madalam on temperatuur,
inimkonna kogemuse üldistused. · Lisaks energia jäävuse seadusele kehtib looduses veel üks printsiip mis kirjeldab nähtuste iseeneslikku kulgu looduses. Kuuma ja külma vee segunemine Õuna kukkumine puu otsast Õhupalli tühjenemine Tuba ei lähe korda iseenesest TD II printsiibi sõnastusi · Rudolf Clausius. Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt kuumemale. · Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. · L.Boltzmann. Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekutelt tõenäolisematele · Suletud süsteemis süsteemi entroopia kasvab. Entroopia - S · Entroopia on suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. · Entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaalust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia.
MEHAANILIST TÖÖD TEHES: energia muundub tööks, töö muundub energiaks TD 1. ja 2. printsiip. Sõnastused, valem, selgitused 1. printsiip Süsteemile juurdekantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks Q= U+A . 2. printsiip Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatavalt olekult mittekorrastatule. Loodus püüab üle minna vähem tõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. (Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab.) Millest sõltub gaasi töö isobaarilisel protsessil? Valem A=p*V Juurdeantav soojushulk Q jaguneb paisumise töö A=p*V ja siseenergia muudu U vahel. Mis on soojusmasinad? Too näiteid Soojusmasin on masin, mis muudab soojust mehaaniliseks tööks. Nt: Watti aurumasin, gaasiturbiin Millised sõlmed on vajalikud, et soojusmasin töötaks
..12 mm 61.Termodünaamika 1.seadus. Termodünaamika 2.seadus. I : Energia jäävuse seadus soojusnähtuste ja protsentide jaoks Q = U A. Süsteemile juurdeantav Q läheb süsteemi U suurendamiseks ja A'ks. Kui Q=U, siis A=-U. II: Protsessid on pöördumatud, kindla suunaga ja seotud ajaga. Tagasi minna ei saa. Protsesside kulgemine looduses iseenesest. Soojus ei saa iseenesest külmemalt kehalt soojemale minna. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. See on loomulik. Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale. 62.Mõisted: siseenergia, soojusmahtuvus, erisoojus, entroopia ja nende ühikud. Siseenergia on molekulide kineetiline ja potentsiaalne energia. Soojusmahtuvus soojushulk, mida on vaja antud ainekoguse temepratuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/K Erisoojus soojusmajtuvus massiühiku kohta; soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/kg*K
TD II SEADUS Seadus väidab, et protsesside iseeneslikul kulgemisel on kindel suund. Seda printsiipi ei saa tuletada, aksioom, see kirjeldab paljukordselt katseliselt kinnitust leidnud looduse omapära. Termodünaamika II seadus on statistiline seadus, mille kohaselt süsteemis kulgevad iseeneslikud protsessid oleku tõenäosuse suurenemise suunas. · Soojus ei saa minna iseenesest üle külmemalt kehalt kuumemale. · Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. · Loodus püüab üle minna vähem tõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. · Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. ISOPROTSESS Isoprotsess on TD-line protsess, mille käigus üks olekuparameetritest p, V, T on jääv. Kui jääv on rõhk p, nimetatakse protsessi isobaariliseks, jääva ruumala V korral isohooriliseks, jääval temperatuuril T isotermiliseks. ENTROOPIA Entroopia on energia kvaliteeti iseloomustav füüsikaline suurus
Soojusmasina kasutegur näitab kasuliku töö ja kulutatud energia kulu: A Q - Q2 T - T2 = kas = 1 100% või = 1 100% Q1 Q1 T1 (Ideaalne soojusmasin) Termodünaamika teine printsiip paneb paika protsesside suuna, mis looduses toimuvad. 1. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. 2. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. 3. Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale. Iseeneslik protsess tähendab suletud süsteemi lähtudes makrokäsitlusest. Kui ained on segamata on tegemist korraga ja kui segatud siis korratusega. Korratus väheneb osakeste soojusliku liikumise tõttu. Entroopia Soojusmasinast tuleb alati anda mingi soojushulk jahutile. Sama soojusmasin seda soojushulk enam tööks kasutada ei saa
üleminekuga algolekust lõppolekusse on määratud ainult alg- ja lõppolekuga ega sõltu üleminekutest. Isoleeritud süsteemi energia on konstantne suurus. Hessi seadus soojusefekt, olles võrdne reaktsioonisaaduste ja lähteainete entalpiate erinevusega, ei sõltu reaktsiooni tegeliku toimumise viisist ega vaheetapidest. 41. Entroopia ja termodünaamika 2. seadus. Entroopia täiendab süsteemi pöördumatut üleminekut korrastatud olekult mittekorrastatule, kus energia kvaliteet väheneb. Entroopia kasv näitab energia hajumist. Termodünaamika 2. seadus isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. -soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumale,st. ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. 43. Mono-,bi- ja mitmemolekulaarsed reaktsioonid. Monomolekulaarne reaktsioon- aine lagunemisreaktsioonid võivad olla monomolekulaarsed
Järelikult tänapäeva katla- ja turbiiniehituse taset arvestades ei saa teoreetiliselt elektrijaamas soojusenergiat mehaaniliseks energiaks muundada kõrgema kasuteguriga kui h = 1 - 283 / 853 = 0,67. Nagu juba eespool mainitud, osutub tegelik kasutegur veelgi madalamaks sõltuvalt peamiselt sellest, kui täiuslikke turbiine kasutatakse. 3.1.11. Entroopia: Entroopia tähendab süsteemi pöördumatut üleminekut korrastatud olekult mittekorrastatule, kus energia kvaliteet väheneb. Entroopia kasv näitab energia hajumist. Mida suurem on entroopia, seda ühtlasem, vähemkorrastatum, segipaisatum või tasandatum süsteem on. Kõik iseeneseslikud protsessid kulgevad entroopia kasvu suunas. Erinevad rõhud, temperatuurid, erinevad tihedused, konsistentsid kalduvad oma olekut ühtlustama, nende entroopia suureneb. Seejuures on oluline, et isoleeritud süsteemi koguenergia jääb konstantseks.
Soojusmasina kasutegur – näitab kasuliku töö ja kulutatud energia kulu: A Q Q T T kas 1 2 100% või 1 2 100% (Ideaalne soojusmasin) Q1 Q1 T1 Termodünaamika teine printsiip paneb paika protsesside suuna, mis looduses toimuvad. 1. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. 2. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. 3. Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale. Iseeneslik protsess tähendab suletud süsteemi lähtudes makrokäsitlusest. Kui ained on segamata on tegemist korraga ja kui segatud siis korratusega. Korratus väheneb osakeste soojusliku liikumise tõttu. Entroopia Soojusmasinast tuleb alati anda mingi soojushulk jahutile. Sama soojusmasin seda soojushulk enam tööks kasutada ei saa. Mida kõrgem on töötava keha temperatuur, seda kergem on
Soojusmasina kasutegur näitab kasuliku töö ja kulutatud energia kulu: A Q Q T T kas 1 2 100% või 1 2 100% (Ideaalne soojusmasin) Q1 Q1 T1 Termodünaamika teine printsiip paneb paika protsesside suuna, mis looduses toimuvad. 1. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. 2. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. 3. Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale. Iseeneslik protsess tähendab suletud süsteemi lähtudes makrokäsitlusest. Kui ained on segamata on tegemist korraga ja kui segatud siis korratusega. Korratus väheneb osakeste soojusliku liikumise tõttu. Entroopia Soojusmasinast tuleb alati anda mingi soojushulk jahutile. Sama soojusmasin seda soojushulk enam tööks kasutada ei saa. Mida kõrgem on töötava keha temperatuur, seda kergem on
teooriat tõestada. Üks viis, kuidas nad seda teevad on termodünaamika teist seadust kasutades evolutiooni vastu.(kasutatud Icr 2009) Termodünaamika teise seaduse üks võimalik sõnastus on järgmine ,,Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas."(Vikipeedia 2009) Entroopia tähendab süsteemi pöördumatut üleminekut korrastatud olekult mittekorrastatule, kus energia kvaliteet väheneb. Entroopia kasv näitab energia hajumist.(Vikipeedia 2009) Samas evolutsioonis tundub kõik arenevat suurema keerukuse ja korrastatuse poole. Kreatsionistid väidavad, et tänu sellele peab evolutsioon vale olema. Tõesti esmapilgul võib jääda mulje, et evolutsiooni ja termodünaamika teise printsiibi vahel on vastuolu. Kui aga jagada kogu evolutsioon osadeks, kus mutatsioonile järgneb looduslik valik siis on see
annaabi.ee 
