Liikumise viisid Jõudude liigitamine · Ühtlane mitteühtlane liikumine · Konservatiivsed kui väljajõudude töö · Kiirendusega-aeglustusega liikumine keha nihutamisel ei sõltu trajektoori · Nende kombinatsioonid kujust, vaid ainult alg- ja lõpp-punkti · Ühtlaselt muutuv pole sama mis ühtlane, asukohast (koordinaatidest). näitab vaid et kiirendus ajas on jääv · Mittekonservatiivsed kui töö sõltub ka Liikumine trajektoorist näiteks hõõrdejõud. Kinemaatika kirjeldab, ei otsi põhjusi Töö arvutamine Dünaamika miks toimuvad liikumised? Staatika tasakaalutingimuste määratlemine, Newtoni 1. seadus Vaba keha säilitab oma kiiruse, s. t. seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha teiste kehade mõjutused puuduvad või need kompenseerivad üksteist Võimsus.
teepikkuse) korrutist · energia - Energia on keha olekut kirjeldav suurus, mille muut on võrdne ja vastasmärgiline selle keha poolt tehtava tööga Kineetilise energia valem: rakendused. Saab näidata, et kui keha liigub algul näiteks kiirusega , on tehtud töö võrdne kineetilise energia muutusega . Seda isegi juhul, kui jõud on esialgse liikumissuunaga nurga all. Konservatiivsed ja mittekonservatiivsed jõud: nende eristamine (äratundmine). · Mittekonservatiivsed jõud on jõud, mille tehtud töö ei muutu mehaaniliseks energiaks, vaid "läheb kaotsi" (tavaliselt muutub soojuseks). Loeng 5: Gravitatsiooniseadus kui pöördruutsõltuvus: Mistahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Gravitatsioonikonstant: 6.67 10 -11Nm2kg-2
ning jõudu iseloomustava suurusega Maa raskusväljas selles vaba langemise kiirendus Gravitatsioon Kaks punktmassi mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Valem: Jõudude liigitamine · Konservatiivsed kui väljajõudude töö keha nihutamisel ei sõltu trajektoori kujust, vaid ainult alg- ja lõpp-punkti asukohast (koordinaatidest) · Mittekonservatiivsed kui töö sõltub ka trajektoorist näiteks hõõrdejõud Füüsikalised suurused · Skalaarsed suurus kirjeldatav 1 arvuga · Vektoriaalsed vaja 2 arvu suurus + suund · Tsensoriaalsed vaja rohkem arve
suhet. 8. Energia, kineetiline energia, potentsiaalne energia Energia on keha olekut kirjeldav suurus, mille muut on võrdne ja vastasmärgiline selle keha poolt tehtava tööga. Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mis kehal on tema. liikumise tõttu. Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mis kehadel on nendevahelise vastastikuse mõju tõttu. 9. Konservatiivsed jõud, mittekonservatiivsed jõud Konservatiivsed jõud on sellised, mille töö liikumisel 12 ei sõltu trajektoorist, vaid punktide 1 ja 2 asukohast ruumis. On olemas terve rida jõudusid, mille toimimise käigus mehaaniline energia hajub, muutudes teisteks energialiikudeks - näiteks soojus- või elektrienergiaks. Nii neid jõudusid ka nimetatakse - mittekonservatiivseteks 10.Mehaanilise energia jäävuse seadus
Energia ühik on J Gravitatsioon Kaks punktmassi mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Ülesanded 111..Veenuse keskmine tihedus on 4900 kg/m3, raadius 622 km. Leida vaba langemise kiirendus Veenuse pinna. Jõudude liigitamine · Konservatiivsed- kui väljajõudude töö keha nihutamisel ei sõltu trajektoori kjust, vaid ainult alg- ja lõpppunkti asukohast · Mittekonservatiivsed kui töö sõltub ka trajekstoorist nt hõõrdejõud Kontrolltöö 17 okt 4 ülesannet ja 4 seadust-mõistet, ül punktid jagunevad 2- algandmed, 2-valemid, 2- arvutused, 2-ühikud. 2-teisendused Eksami tulemus võib koosneda kontrolltöö keskmisest kui mõlemad positiivsed Kui vaid esimene osa pos. Siis see eksamil ei vabasta sellest osast. -------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------
Tehtud kogutöö: . 13. Jõuväli. Konservatiivsed jõud. Homogeenne jõud igas ruumipunktis kehale mõjuv jõud on samasuur ja samasuunaline, . Statsionaarne jõuväli - ehk jõud ajas ei muutu. Konservatiivsed jõud on sellised, mille töö keha liikumisel 12 ei sõltu trajektoorist, vaid punktide 1 ja 2 asukohast ruumis. Konservatiivse jõuvälja tsirkulatsioon: . Konservattivsed jõud on näiteks: gravitatsioonijõud, elektrostaatilised jõud, Coulomb'i jõud. Mittekonservatiivsed: hõõrdejõud, takistusjõud. 14. Potentsiaalne energia, ta seos töö ja jõuga. Potentsiaalne energia (U) energia, mis on seotud kehade vastastikuse asendiga süsteemis, kus kehade vahel mõjuvad jõud ehk asukohast sõltuv energia. Seos tööga: keha potentsiaalne energia punktis 1 loetakse arvuliselt võrdseks miinusmärgiga tööga, mida teevad välja jõud keha viimisel fikseeritud väljapunktist P punkti 1: .
Nullkonfiguratsioonis loetakse süsteemi potentsiaalne energia tinglikult nulliks. Nullpunkti valik võib olla suvaline, tavaliselt võetakse maakera raskusjõuväljas selleks maapind.Potentsiaalse energia tähiseks on Ep vahel ka Wp ja mõõühikuks dzaul (J). Ep=mgh v]I raskusjõu F kaudu Ep=Fh m on mass kilogrammides (kg), g on gravitatsioonikonstant, g = 9,8 m/s2, h on kõrgus maapinnastmeetrites (m), F on jõud njuutonites (N) Konservatiivne jõud- Konservatiivsed ja mittekonservatiivsed jõud. Enne kui energia jäävuse seaduse kirja paneme, täpsustame tema kehtivuse piire. Esiteks on lisaks välisjõududele olemas ka süsteemi kehade vahel mõjuvad sisejõud, mille töö tulemusel võib energia samuti muutuda. Nimelt on olemas terve rida jõudusid, mille toimimise käigus mehaaniline energia hajub, muutudes teisteks energialiikudeks - näiteks soojus- või elektrienergiaks. Nii neid jõudusid ka nimetatakse - mittekonservatiivseteks (ld
Keskmist võimsust saab arvutada valemiga Võimsuse ühik SI-süsteemis on vatt Tehnikas kasutatakse ka hobujõudu. 1hj =746 W Tõusmisel või langemisel on gravitatsioonijõu töö võrdne keha potentsiaalse energia muudu vastandmärgilise väärtusega Keha kineetiline energia võib muutuda potentsiaalseks ja vastupidi. Kui kehtib seos mõjuvad kehale ainult konservatiivsed jõud (gravitatsioonijõud, elastsusjõud). Mittekonservatiivsete jõudude korral see seos ei kehti. Mittekonservatiivsed jõud on hõõrdejõud, takistusjõud. Töö, mille teeb punktmassile mõjuv konservatiivne jõud tema liikumisel ühest punktist teise, ei sõltu selle punkti liikumise trajektoorist. Gravitatsioonijõu mõjus oleva punktmassi potentsiaalne energia ei sõltu tema asukohast horisontaali suhtes. Oluline on vertikaalsuunaline koordinaat ehk kõrgus. Mehaanilise energia jäävuse seadus Isoleeritud süsteemis, kus energia ülekannet põhjustavad ainult konservatiivsed jõud,
Valem (2.21) väljendab mehhaanilise energia jäävuse seadust: kui kehale mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on keha mehhaaniline energia jääv. Sama kehtib 7 mehhaanilise süsteemi korral, mille kehade vahel mõjuvad vaid konservatiivsed sisejõud ja millele mõjuvad ainult konservatiivsed välisjõud. Süsteemi suletus ei ole nõutav. Peale konservatiivsete jõudude on olemas mittekonservatiivsed jõud, mille olulisemaid esindajaid on hõõrdejõud. Hõõrdejõud takistavad alati liikumist, mõjudes liikuvale kehale selle kiirusega vastassuunas; nende jõudude töö muundab mehhaanilist energiat kehade siseenergiaks (soojusenergiaks), st. molekulide kaootilise liikumise energiaks. Hõõrdejõud mõjuvad üksteise suhtes liikuvate tahkete kehade kokkupuutuvatele pindadele (kuiv hõõre), üksteise suhtes liikuvate vedeliku või gaasi kihtidele (sisehõõre e
elastsusjõududega mõjutavate kehade kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Mehaaniline koguenergia kehade kin ja pot energia summa. Ühe ja sama töö tulemusena suureneb kin energia ja väheneb pot energia ühepalju => töö võrdub ühest liigist teise muundunud energiaga. Süsteemis, mille sisejõud on konservatiivsed, on välisjõudude puudumisel mehaaniline koguenergia jääv. Mittekonservatiivsed jõud jõud, mille toimimise käigus mehaaniline energia hajub, muutudes teisteks energialiikideks. Süsteemi mehaanilise energia muut võrdub välisjõudude tehtud töö ning kõigi protsessis osalevate mittekonservatiivsete jõudude poolt tehtava töö vahega 10. Keha pöörlemise põhivõrrand, jõu- ja inertsimoment a) lühidalt: Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et
mehhaaniliseks energiaks. Valem (2.21) väljendab mehhaanilise energia jäävuse seadust: kui kehale mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on keha mehhaaniline energia jääv. Sama kehtib mehhaanilise süsteemi korral, mille kehade vahel mõjuvad vaid konservatiivsed sisejõud ja millele mõjuvad ainult konservatiivsed välisjõud. Süsteemi suletus ei ole nõutav. Peale konservatiivsete jõudude on olemas mittekonservatiivsed jõud, mille olulisemaid esindajaid on hõõrdejõud. Hõõrdejõud takistavad alati liikumist, mõjudes liikuvale kehale selle kiirusega vastassuunas; nende jõudude töö muundab mehhaanilist energiat kehade siseenergiaks (soojusenergiaks), st. molekulide kaootilise liikumise energiaks. Hõõrdejõud mõjuvad üksteise suhtes liikuvate tahkete kehade kokkupuutuvatele pindadele (kuiv hõõre), üksteise suhtes liikuvate vedeliku või gaasi kihtidele (sisehõõre e
Klassikalises mehaanikas näidatakse, et kui keha massiga m liigub kulgevalt kiirusega v, siis tal on kineetilist energiat . See võrdub tööga, mida selline keha on suuteline seismajäämiseni sooritama (energia ongi töö varu). Sarnase valemiga saab arvutada ka fikseeritud telje ümber pöörleva keha kineetilise energia: , kus I on keha inertsimoment nimetatud telje suhtes ning on nurkkiirus. · Konservatiivsed ja mittekonservatiivsed jõud: nende eristamine (äratundmine). Energiat , mille töö muutub mehhaaniliseks energiaks nimetakatakse konservatiivseks jõuks ning energiat mitte säilitavat jõudu (töö muutub tavaliselt soojuseks või elektrienergiaks) nimetatakse mittekonserrvatiivseks (näit. hõõrdejõud, takistusjõud). Mittekonservatiivse jõu poolt tehtav ,,töö" tähendab kaotsi läinud energiat. Kui soovime leida töö valemi abil
kaudu, teljestikus F-s. Teine kosmiline kiirus on vajalik planeedi külgetõmbejõu piirkonnast lahkumiseks. Päikese-kesksele orbiidile jõudmiseks peab keha saama Maa pinnal kiiruse 11,19 km/s maapinnal või 11,01 km/s 200 km kõrgusel. Võimsus – skalaarne füüsikaline suurus, mis on määratud tehtud töö ja selleks kulunud aja jagatisega: N=A/t. Võimsuse ühikuks on 1W=1J/1s=1kg*m2/s3. 16. RASJUSJÕU JA ELASTSUSJÕU TÖÖ. KONSERVATIIVSED JA MITTEKONSERVATIIVSED JÕUD. HÕÕRDE- JA TAKISTUSJÕUDUDE TÖÖ. Raskusjõu töö: A=mgh, kus m on keha mass, g raskuskiirendus ja h keha poolt läbitud kõrguste vahe. Keha allaliikumisel on töö positiivne, ülesliikumisel negatiivne. 6 Elastsusjõu töö: A=k∆l2/2, kus k on jäikus ja ∆l on keha pikkuse muutus. Elastsusjõu töö on alati negatiivne, sest elastsusjõud on alati liikumisele vastassuunaline.
Ookean on äärmiselt tähtis globaalse CO2 ringluse koha pealt. Vee uuenemise kiirus on teine tähtis füüsikaline tegur, mis mõjutab järvede keemiat ja bioloogiat. Kui jagada veekogu maht väljavoolu hulgaga, siis saame aastate arvu, mille jooksul vesi uueneb. Loogiliselt mõeldes uueneb seal vesi kiiremini, kus on rikkalikult sademeid. Kui järvest vett välja ei voola, siis toimub uuenemine aurustumise kaudu. Vee uuenemise kiirusest sõltub ka reostuse hulk. Aineringe Konservatiivsed ja mittekonservatiivsed ained. Esimeste puhul on kemikaalide omadusi lihtne ette ennustada. Vesi vabaneb neist siis kui erinevate katioonide ja anioonide kombinatsioonid saavad küllastusastme. Paljud kemikaalid, mis pärsivad veekoguproduktiivsust, pole konservatiivsed. Järvedes võidakse 90% fosforist ja lämmastikust vabaneda bioloogiliselt. *Väävel – bioloogilistes protsessides kasutatakse minimaalsetes kogustes. Väävlit tarvitatakse
annaabi.ee 
