375 8.455 3.265 6.085 0.375 4 3 2 1 1 - 1 V~LISSEIN 2 - 2 PRAND PINNASEL 3 - 3 KATUSLAGI 4 - 4 MITTEKANDEV VAHESEIN V~RVITUD KROHV 10MM KLINKERPLAAT PAIGALDUSSEGUL 10MM PROFIILPLEKK TP20 18MM V~RVITUD KROHV 10MM AEROC ECOTERM PLUS 375MM LIHVITUD BETOONPLAAT 100MM ROOVLATT 38MM AEROC ELEMENT 150MM
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi 3. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? 4. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused 5. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? 6. Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada? 7. Millised võiks olla renoveeritava hoone kandekonstruktsioonide kandevõime reservid? 8. Ehitiste ja konstruktsioonide tehnilise seisundi uurimise üldised meetodid 9
150+70+150 pahtel+pahtel 55 150+100+150 pahtel+krohv 60 13 Poorbetoon vaheseina tulepüsivus Tuletundlikkus: A1 (mittepõlev), suhteliselt madal soojusjuhtivus. Survetugevus püsib temperatuuri tõustes kuni +700°C. Seejärel see langeb: +800°C juures on survetugevus 50 % algsest ja +900°C = 0 Seina paksus, mm Kandesein Mittekandev sein 75 EI 90 100 EI 120 150 REI 120 EI 240 ≥200 REI 240 EI 240 14 7 Keramsiitplokkidest vahesein Müüritise suurim lubatud saledus on seina kõrgus / ploki laius > 30 (hor.koormatud
eemaldada. Vuukide ja kivide kahjustused parandada. Ei ole vaja kruntida Värvimata lubjakivist müüritis- Soolakobrutised kuiva harjaga täielikult eemaldada. Vuukide ja kivide kahjustused parandada. Katta ainult silikaat - või silikoonvaik-emulsioon- värvidega Kandev email- või dispersioonvärviga kaetud pind - Läikivad pinnad mehaaniliselt või keemiliselt karestada. Mustus eemaldada. Matti, normaalse imavusega pinda ei ole vaja kruntida Mittekandev email- ja dispersioonvärvi või kunstvaikkrohviga kaetud pind- Sobiva meetodi abil täielikult eemaldada, nt mehaaniliselt või keemiliste lahustite abil ning seejärel puhastada veesurvepesuga vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Kui pind puhastatakse märjalt, tuleb lasta sellel enne edasist viimistlemist korralikult kuivada Mittekandev mineraal- või silikaatvärviga kaetud pind- :Lihvida või kraapida täielikult maha, puhastada tolmust ja kruntida Rauasoolade, heitgaaside, tahma või
ei oleks väljaulatuvust. Soovitav on kontrollida tüüblite sisselöömise/kruvimise järel pinna tasapinnalisust. Liiga värske liimi puhul on oht, et tüübliga muudetakse seni sile pind laineliseks. Polüstürooli tüübeldamine. Polüstürooli ei ole reeglina vaja tüübeldada kandva ja sileda seina puhul kuni 22 m kõrguseni, kui süsteemi kaal ei ületa 10 kg/m2. Teistel juhtudel kehtivad järgmised eeskirjad. Kuni 8 m kõrguse hoone puhul (mittekandev pind, tuuline piirkond jm.), paigaldatakse minimaalselt 4 tk/m2 kohta pinnal ning 8 tk/m2 hoone nurgas. Kõrgusel 8-22 mon tüüblite tihedus minimaalselt 5 tk/m2 pinnal ning 10 tk/m2 nurgas. Kõrgusel üle 22 m polüstürooli paigaldada Saksamaa eeskirjade järgi pole lubatud. 5 Mineraalvilla tüübeldamine. Mineraalvilla on vaja alati tüübeldada
Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa 4 2 Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm. koormust; Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses; Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses; Rippuv sein on karkasshoone seina, mis kinnitatakse karkassile. 5 Välisseinte osad Rõdu: hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm; Lodža: on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm; Ärkel (erker): hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega
Kergsein: sein, milles on kaks või enam omavahel sidemetega või liitearmatuuriga tugevasti seotud paralleelset ühekihilist seina, millest üks või enam kihti võivad olla kandvad või mittekandvad. Ühekihiliste seinte vaheline ruum on kas tühi, osaliselt või täielikult täidetud mittekandva isolatsioonmaterjaliga. Üldjuhul töötavad seina kihid vertikaalkoormusele eraldi. Kestsängitusesga sein: õõnetega müürikivid sängitatakse alusele kahe välisserval asetseva mördiriba abil. Mittekandev sein: koormust mittekandev sein, mille eemaldamine ei kahjusta ülejäänud konstruktsiooni (välja arvatud jäikus). Kattega sein: sein, mille parendatud vooder töötab kaasa koormuse kandmisel. Nihkele töötav sein: sein võtab vastu horisontaaljõude piki seina. Voodriga sein: mitmekihiline (kerg-) sein, mille välimine kiht (vooder) on parendatud materjalist, vooder kinnitatakse kas kivi- või terassidemetega. Üldjuhul vooder ei töötad kaasa koormuse kandmisel.
temperatuuride puhul); - konstruktsioonile mitmesuguste lisaseadmete riputamine; - konstruktsiooni perioodilise jälgimise puudumine; - ülekoormamine lumega; - terase korrosioon; - vead rekonstrueerimisel ja tugevdamisel; - mitteprojektikohaste avade tegemine; - sidemete kõrvaldamine; - väsimuspurunemine, purunemine vananemisest; - vundamentide või muu ebaühtlane vajumine; - mitmesugused varingud, plahvatused, pinnase uhtumised, seismika, tormid ja üleujutused. 3. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest. 4. Kandekonstruktsioonide tugevus – ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm)
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest.Eemaldata tohib juhul kui tegu pole kandvakonstruktsiioniga. 2. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad
- madalvundament ehk jaotusvundament - vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel keldri või vundamendi maapealne osa Välisseinte liigitus - Kandesein vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust - Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina ulatuses - Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuule koormuse ainult ühe korruse ulatuses - Rippuv sein - karkasshoone sein, mis kinnitatakse karkassile 6 Välisseinte osad - Rõdu hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm - Ärkel - hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, katusest eenduv aken
neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis. EM-laine levib vaakumis valguse kiirusel, milleks on c. Elektromagnetiline kiirgus on elektromagnetvälja erijuht. Kui elektrilaeng liigub, tekitab ta enda ümber elektromagnetvälja, agakiirendusega liikuva laengu ümber tekib lisaks EMK, mis kannab allikast energiat eemale. Energiat mittekandev EM-väli on otseselt laengute tekitatud, EMK on aga tingitud muutuvatest elektri- ja magnetväljadest. Neid kahte nimetatakse vastavalt lähi- ja kaugväljaks, kuna Maxwelli võrranditest lähtuvalt langeb lähivälja intensiivsus kiiremini, jättes kaugemal domineerima kaugvälja (ehk elektromagnetilise kiirguse). Lisaks energiale omab EM-laine ka impulssi ja impulsimomenti, mis võivad vastastikmõjus ainegaviimasele üle kanduda. EM-kiirgust liigitatakse elektromagnetlaine sageduse järgi
3) Laag, põrandalaua alla 4) Pruss, saetud kõigist neljast küljest, kandekonstruktsioonides kasut., suur kandevõime NB! PUITPRUSS kui saab kandekonstruktsiooniks, siis muutub nimi. Puitprussi vertikaalselt nim. POST (50 x 100) Puitprussi katusel, kalde all nim. SARIKAS (50 x 100) Puitprussi katusel, laes nim. TALA (50 x 100), (100 x 200) 5) Latid, latt väiksema ristlõikega, mittekandev konstruktsioon (20 40 mm), kasutatakse roovitustes (seina, katuse katte all). 6) Servatud laud Servamata laud 3. HÖÖVELMATERJALID välisvoodrilauad, sisevoodrilauad, põrandalauad (piirdelauad, liistud, sulundlaud e. punnlaud). Põrandalaua paksus 37 mm Sisevoodrilauad ja välisvoodrilauad on pealt eri profiilidega:
Nagu eelnevalt kirjeldatud, kõik vaiatöödega seotud kulud arvestatakse üldjuhul eraldi, samas kui vaiapeade ja vundamendi alusega seotud kulud on võrreldavad kuludega tavavundamendile. 2) Karkass Maksumusuuringuid võib kasutada selleks, et valida kas karkassi tüüpi või karkassi otstarbekust. Elamu välisseinad peavad kaitsma siseruume loodusmõjude eest ja see sein peab kandma ka küllaltki suurt koormust. Seetõttu maksab selline sein enam kui samade isolatsiooniomadustega mittekandev sein. Kui välisseinad kannavad põrandaid ja katust, on kulud karkassile liigsed ning järeldub, et väikeste kuni 4 kolmekorruseliste ehitiste jaoks on karkass kallis lahendus. Väikeste ehitiste karkassi vajadust saab majanduslikult põhjendada vaid siis, kui välisseintel on suured akna pinnad ning ka põllumajanduses, kus katusealuste seinad ei vaja head soojaisolatsiooni või esteetilist kvaliteeti ning kasutatakse odavaid
madalvundament ehk jaotusvundament vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa. Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust. Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses. Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses. Rippuv sein Rõdu hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm Ärkel hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, või katusest eenduv aken. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. Fassaad välisseina väliskülg Vahelaed horisontaalsed konstruktsioonid, mis Jaotavad hoone korrusteks
-- ridasillust, -- kaarsillust (võlvi) ja -- kõrget tala (talaseina). Kõrge tala puhul on vajalik müüritise armeerimine. Armeeritud sillused Kasutatakse armeeritud raudbetoonsilluseid ja kivisilluseid (võib kasutada ka terasprofiile). Raudbetoonsillus on tavaline raudbetoontala, üldjuhul lihttala. Arvutuslikult ei ole vahet raudbetoonsilluse ja armeeritud kivisilluse vahel. Koormus sillustalale sõltub müüritise kõrgusest tala peal koormuse rakendusjoone ja tala pealispinna vahel. Mittekandev sillus (arvutatakse ainult värske müüritise kaalule kõrgusega 1/3 l). Kandevsillus arvutatakse järgmise skeemi alusel Sillusena saab vaadelda müüritise osa kuni koormava laeni, kui see müüritis on vajalikult armeeritud. Vajalik on silluse pikiarmatuur ja üldjuhul ka põikarmatuur. 32. Jäiga konstruktiivse skeemiga hoone - pingete jaotus põikseintes tuulekoormusest põhimõtted Põikseinte töötamine tuulekoormusele, diafragma
annaabi.ee 
