1. Millised olid Eesti ja NSV Liidu poolt sõlmitud vastastikuse abistamise lepingu (baaside leping)sõlmimise põhjused ja tingimused? Salajane protokoll sõlmiti 1939. Aasta Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa. Põhjused: Orzeli juhtum. Metallisti juhtum, 28. sept 1939 mittekallaletungipakt Eesti ja NSVL vahel. Tingimused: Abistada teineteist kolmanda riigi kallaletungi puhul.NSVL varustab Eestit soodustingimusel relvastusega. Eesti andis NSVL õiguse luua Saaremaal, Hiiumaal, Paldiskis laevastikubaase ja sõjalennuvälju. Lisaprotokolli kohaselt toodi Eestisse 25 000 punaväelast, Eesti valitsemiskorda NSVL ei sekku Millised olid lepingu sõjalised, sise- ja välispoliitilised tagajärjed? 2. Kuidas toimus Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt 1940
a. lõpus, kui kirjutati alla Eesti Läti kaitseliidu lepingule. Ühtlasi saavutati kokkulepe tulevase majandusliku koostöö osas ning pandi lõplikult paika kahe riigi vaheline piirjoon. Järgnevail aastail jäi Balti liidu loomine küll veel päevakorda, ent teostada seda ei suudetud. Rahvasteliit. Kümnendi lõpus õnnestus Eestil sõlmida oma idanaabriga kokkulepped piirivahejuhtumite lahendamiseks ja kaubandusleping. 1932.a. lisandus neile pärast 10 aasta pikkusi läbirääkimisi ka mittekallaletungipakt. Tähtis oli väikeriikide seisukohast Locarno kokkulepete sõlmimine 1925.aastal, mis näitas, et Rahvasteliidust võib aja jooksul kujuneda tõhus tegur julgeoleku tagamisel. Aset leidis lähenemine naabritele. Selle eelduseks oli huvi suurenemine Eesti vastu. Eesti lähenemist Varssavile tõlgendati Kaunases kui Leedu-vaenulikku sammu. Rahvusvaheline olukord teraneb taas. Kriis rahvusvahelistes suhetes sai alguse 1933.a. natsionaalsotsialistide võimule tulekuga Saksamaal
· Natside peaeesmärk oli sõda o Eluruumi laiendamine ja ressurssipuuduse lahendamine o Vastandumine kommunismile ja NSVL-le Sõja eelõhtul · Sõbralikud suhted naabritega · Tsehhoslovakkia kadumine o 1934 mittekallaletungipakt Poolaga o 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt o Hiljem praktiliselt kõigi Euroopa riikidega o Hitler rikkus Müncheni lepet · 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus o Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale
· Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. · Tulemus: 1939. aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. 9. Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste sammude tähendus: Wehrmachti loomine 1935, Inglise-Saksa mereväeleping 1935, Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936, Austria ansluss 1938 märts, Müncheni konverents 1938 sept, Tsehhi okupeerimine 1939märts, mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug. Wehrmachti loomine 1935- kehtestati üldine sõjaväekohustus Inglise-Saksa mereväeleping 1935- tühistas Saksa laevastikku piiranud piirangud ja Saksamaa sai laevastiku luua. Saksamaa sõjamerevägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest, allveelaevu 45% Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936- Hitler viis 30 tuh sõdurit Reini demilitariseeritud tsooni Prantsusmaa ei julgenud üksi vastuaktsioone ette võtta
kindlustamine, teiste sõnadega julgeolek. Põhioht Eesti Vabariigi iseseisvusele lähtus Nõukogude Liidust. 1920. aastatel olid Eesti Vabariigi suhted Nõukogude Liiduga keerulised (optantide ehk kodumaale tagasipöördujate probleem). 1930. aastate algul suhted veidi paranesid (see paranemine oli muidugi suhteline näiteks 1933. aastal avastati Eestist 59 Nõukogude Liidu salakuulajat). 1932 sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel mittekallaletungipakt. Eesti välispoliitikas valitses 1920. aastatel inglise orientatsioon (=suundumus). Head olid suhted ka Skandinaavia riikidega (eriti Rootsiga). 1920. aastate algul oli päevakorral Balti liidu loomise idee. See oleks hõlmanud Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Liidu loomine ebaõnnestus (sest Poola ja Leedu vahel olid vastuolud, Soome orienteerus rohkem Skandinaaviale). Sõlmiti vaid 1923
1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid- saksa väed taandunud
a. lõpus, kui kirjutati alla Eesti- Läti kaitseliidu lepingule. Saavutati kokkulepe tulevase majandusliku koostöö osas ning pandi lõplikult paika kahe riigi vaheline piirjoon, mille pärast oli aset leidnud rida konflikte. Liitu kuulusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Rahvasteliit: pärast 1924. a. mässukatse läbikukkumist loobus Nõukogude Liit vandenõude organiseerimisest. Sõlmiti kokkuleppeid riigipiiri osas ja kaubandusleping. 1932 lisandus ka mittekallaletungipakt. Eesti osales aktiivselt Rahvasteliidu töös, ühinedes kõigi kokkulepete ja deklaratsioonidega, mis tõotasid vähendada sõjaohtu. Rootsi oli Eestist huvitatud-Tartu ülikool avati rootsi keele ja kirjanduse õppetool, Rootsi ärimehed investeerisid Eestisse, toimusid vastastikkused visiidid tipptasandil. Rahvusvaheline olukord teravneb taas: 1933. a. algas natsionaalsotsialistide võimuletulekuga Saksamaal. Rahvasteliidu suutmatus lahendada probleeme. Eesti jaoks
andis paljudele tööd. Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. Tulemus 1939 aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. 9. Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste sammude tähendus: Wehrmachti loomine 1935, Inglise-Saksa mereväeleping 1935, Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936, Austria ansluss 1938 märts, Müncheni konverents 1938 sept, Tsehhi okupeerimine 1939märts, mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug. Ettevalmistused sõjaks 1935-36. 1935 saksa-inglise mereväeleping- Saksamaa sõjamere vägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest, allveelaevu 45%. 1935 kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine. 1935 Görig teatas Luftwaffe olemasolust. 1936 Hitler viis 30 tuh sõdurit Reini demilitariseeritud tsooni- Prantsusmaa ei julgenud üksi vastuaktsioone vastuvõtta.
meest, 6 000 tanki ja 4 500 lennukit) Punaarmee võit (Vene luure tähtsus!), ei lase enam ühelgi Wehrmachti väel peale tungida; o 7. Dets.1941 ründas Jaapan (Hirohito) USA-d Havai saartel Pearl-Harbori, ootamatuse efekt: hävitati USA laevastik, hukkus 2300 ameeriklast. Pärast seda kuulutas Jaapan sõja USA-le ja Suurbritanniale. Venemaa ja Jaapani mittekallaletungipakt jäi nõusse; o 1942 teljeriigid oma võimsuse tipul: Jaapani ülekaal Vaiksel Ookeanil, tema käes alad kuni Austraaliani. Pöördeliseks sai Midway merelahing 1942. juunis, mis tegi lõpu Jaapani edukale välksõjale. · Hitleri vastane koalitsioon: o Augustis 1941 loodi Atlandi Harta (Suveräänsus! USA ja Ing huvid puuduvad!) ÜRO alusdokument; 3
vägedel marssida Versailles' lepinguga demilitariseeritud Reini-äärsesse tsooni. Peatselt sai teoks sõjalise koostöö leping Itaaliaga ning varsti ka nn Anti-Kominterni pakt Jaapaniga. 1938. ühendati Saksamaaga Austria (nn. Anschluss) ning algas Saksamaa agressioon Tsehhoslovakkia vastu, mis okupeeriti 1939. aasta märtsiks. Teise maailmasõja alguseks loetakse Hitleri vägede sissemarssi Poola 1939. aasta septembri alguses, mille garantiiks oli 1939. aastal sõlmitud Molotovi-Ribbentropi mittekallaletungipakt Nõukogude Liiduga. 1941. aasta juunis Hitler rikkus seda pakti ning ründas parasjagu ise sõjaks valmistuvat Nõukogude Liitu. Rünnak 1941. aasta suvel oli ka üks viimaseid kordi, kui Hitleri oportunism ja oskus oma käike täpselt ajastada talle kasuks tulid. Ei tasu unustada sedagi, et natsipartei juhtkonnas ägenevate intriigide tõttu oli Hitler tihti isolatsioonis, või anti talle valeinformatsiooni. Alates 1942. aastast oli initsiatiiv sõjas üha enam liitlaste käes. 1944
vägedel marssida Versailles' lepinguga demilitariseeritud Reini-äärsesse tsooni. Peatselt sai teoks sõjalise koostöö leping Itaaliaga ning varsti ka nn Anti-Kominterni pakt Jaapaniga. 1938. ühendati Saksamaaga Austria (nn. Anschluss) ning algas Saksamaa agressioon Tšehhoslovakkia vastu, mis okupeeriti 1939. aasta märtsiks. Teise maailmasõja alguseks loetakse Hitleri vägede sissemarssi Poola 1939. aasta septembri alguses, mille garantiiks oli 1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi mittekallaletungipakt Nõukogude Liiduga. 1941. aasta juunis Hitler rikkus seda pakti ning ründas parasjagu ise sõjaks valmistuvat Nõukogude Liitu. 3.II MAAILMASÕDA 7 1. septembril 1939. aastal tungis Saksamaa kallale Poolale, algatades sellega Teise maailmasõja. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Poola vallutamist nad ära hoida ei suutnud.
osutus võimatuks peale Leedu ja Poola relvakonflikti. Üritati luua nelja riigi liitu ilma Leeduta, takistuseks sai Soome. 1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule. Saavutati kokkulepe majanduskoostöö osas ning pandi paika kahe riigi vaheline piirjoon. Rahvasteliit Pärast 1924. a mässukatse läbikukkumist loobus NL vandenõude organiseerimisest. Eestil õnnestus idanaabriga sõlmida kokkulepped piirivahejuhtumite lahendamiseks ning kaubandusleping. Neile lisandus ka mittekallaletungipakt. Samal ajal tugevnes Rahvasteliit. Eesti osales RL töös, ühinedes erinevate kokkulepete ja deklaratsioonidega. Samaaegselt toimus lähenemine naabritele. Eriti suurt huvi tundis Rootsi: Tartus avati rootsi keele ja kirjanduse õppetool, Rootsi ärimehed investeerisid rohkem Eestisse, toimusid vastastikused visiidid. Need suhted püsisid kuni 1934. a riigipöördeni. Rahvusvaheline olukord teravneb taas Kriis sai alguse 1933. a natsionaalsotsialistide võimuletulekuga Saksamaal. Hitlerlaste
Põhisündmus - Reini pakt, Prantsuse ja Saksa ning Belgia ja Saksa vahel. Jääb kehtima Versaille lepinguga määratud piirid." Maapäev - Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus Maroko kriisid (I ja II) - "1: 1905, FR+DE, DE üritas takistada FR mõjuvõimu Marokos,Maroko säilitas iseseisvuse, DE tühjade kätega; 2: 1911, FR+DE, DE proovib uuesti, DE tunnistas FR ülevõimu-kompensatsiooniks anti Kongo" Monopol (trust) - USA-s Kontrollib turgu MRP - 1939: DE (neumari) ja NSV mittekallaletungipakt; Molotov,Ribbentrop; DE:Lä-PL,LT; NSV:EST,FIN,LV,Id-PL,Moldova; Salajane dok Baltikumi jagamise kohta Mõõdukad, radikaalid, sotsialistid - "Mõ-PostM;TRT;Tõnisson,rahvuslik enesetead suurend;Vene riigi konstit parl monarh Rad-Teataja,TLN,Päts,Tammsaa,Veski;majanduse edend;Ve dem vab Sot-Uudised;TRT;Speek;Vilde,Martna;vähemusrahv õigused;Ve-dem vab" Müncheni konverents - 1939 29.sept. Osalejad: Prants., Saksa, UK, Itaalia. NEP - 21'-28' maks riigile; kauplem
NSVL plaanidesse käis see, et kui NSVL väed liiguvad idast lääne suunas, siis Balkani poolsaarelt ajavad saksa ja itaalia väed minema, saavad oma väed sinna jätta (et hiljem neid piirkondi saada oma mõjuvõimu alla). Kaugem eesmärk: mõjuvõim Balkani poolsaare riikide üle. Slprst ei tahtnudki, et UK ja USA tuleks sinna võitlema. Lepitigi kokku, et teine rinne avatakse Prantsusmaal. Pärast seda, kui Saksamaa on purustatud, kuulutab NSVL Jaapanile sõja (neil oli mittekallaletungipakt – ei pidanud Kaug-Idas suuri vägesid hoidma) NSVL taastatakse 1941. aasta piirides (kiitsid heaks selle, et oli hõivanud Poola ida osa, okupeerinud Eesti, Läti ja Leedu). NSVL-e jäid II MS algusaastatel olnud alad alles. 1. Nõustusid kõigega, kuna UK ja USA vajasid NSVL, et Saksamaa purustada. 8 2. Peljati, et kui nad NSVL-e vastu ei tule, võib ta sõlmida separaatrahu (lööb liitlastest
Maailmarevolutsiooni idee. 1919. asutati Moskvas Kommunistlik Internatsionaal. Luure- ja õõnestustöö Euroopas (kommunismi eksport 1923 riigipöördekatse Saksamaal, 1924 Eestis) 1933 USA tunnustas NSV Liitu 1935 Vastastikuse abistamise lepingud Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkiaga 1936 sõjaline abi Hispaania vabariiklastele 1939 läbirääkimised Inglismaa ja Prantsusmaaga Saksamaa-vastase liidu asjus kukkusid läbi 1939 mittekallaletungipakt Saksamaaga Eesti 1917-1920 Eesti Vene impeeriumi autonoomse osana 1917 1917 Veebruarirevolutsioon Venemaal tõi kaasa rahutused ja streigid Tallinnas. J. Poska nimetati Eestimaa kubermangu kindralkomissariks. 30. 03. 1917 kinnitas Vene Ajutine valitsus Eestimaa kubermangu autonoomiaseaduse See oli ette valmistatud Eesti advokaatide poolt: Tõnisson, Koppel, Strandman jt. Mais 1917 toimusid Eestimaa Maapäeva (Ajutise Maanõukogu) valimised -
annaabi.ee 
