Võimalus ja paratamatus õpetada mitmekultuurilises klassis. Jaanika Tuisk Globaliseerumisprotsessi käigus kaovad piirid, mis eraldavad erinevate rahvaste kultuure. Üha rohkem inimesi liigub ühest riigist teise, otsimaks endale sobivamaid elamis-ja töötamiskohti. Tänapäeva mitmekultuurilistes ühiskondades toetatakse ja kultiveeritakse arusaama, et
koolitund. Venelaste osakaal kasvab meie riigi rahvastikus, mistõttu on väga tervitatav kui nii eesti kui ka vene noored oskaksid üksteisega suhelda mõlema emakeeles, sest hetkel on probleem, et noores tööotsijad ei saa hakkama vastavalt siis eesti või vene keeles suhtlemisega, mistõttu paljud uksed jäävad neile kinni. Igal lasteasutusel on omad väljakutsed, mida ei saa jätta lahendamata, sest niimoodi võivad need hakata lapsi kahjustama. Mitmekultuurilises lasteaias võib esimesena välja tuua keelebarjääri, sest tavaliselt ei mõista teisest kultuuriruumist tulnud laps siin eesti keelt või laialt kasutatavat suhtluskeelt inglise keelt. Seetõttu tekib õpetajal uus küsimus ehk kuidas suhelda selle lapsega, kes ei saa ühestki sõnast aru. Sellisel juhul tuleb õpetajal olla loov ning 2 võtta kasutusele kehakeel. Näidata ise tegevus ette, mida soovitakse, et laps teeb, ning samal
Jaan Tõnissoni instituudi juures asuva UNESCO kodanikuhariduse ja mitmekultuurilisuse uuringute õppetooli juhataja Sulev Valdmaa analüüsis ajakirjas „Haridus“ artiklis „Noorte väärtushinnangud Eesti koolides“ 2009. aastal läbiviidud pilootküsitluse tulemusi. Rahvusvaheline projektimeeskond soovis koguda andmeid Eesti, Soome, Läti, USA Illinoisi ja Colorado osariigi ning Aserbaidžaani 16-18- aastaste noorte väärtushinnangute ja arusaamade kohta mitmekultuurilises globaliseeruvas maailmas. Kuna erinevused koolide vahel olid liiga suured, et Eesti tulemusi üheks lugeda, tuli kokkuvõttes eesti ja vene koolide õpilaste andmed eraldi välja tuua. Eesti ja vene õpilaste hinnangud meie ühiskonna mitmekultuurilisusele on suhteliselt erinevad. Eesti õpilased peavad Eesti kultuuri avaramaks ning arvavad, et meie ühiskonnas on arvukalt eri ühiskonnagruppidesse kuulujaid. Halvas mõttes üllatas uuringu läbiviijaid kõige
tõekspidamisi, mis põhinevad reeglitel ning mida omandatakse läbi kasvatuse ja sotsialiseerumisprotsessi juba varases lapsepõlves. Sellest tulenevalt on inimesel raske tajuda, et tegu on õpitud hinnangutega, mis sõltuvad meist ümbritsevast sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast. Inimeste väärtushinnangud on erinevad ja seavad seeläbi eraldusjoone rahvus- ja subkultuuride ning sotsiaalsete rühmade vahel (Noorsootöötaja mitmekultuurilises keskkonnas 2009). Noorte kogemusi saab ära kasutada austuse süvendamiseks erinevuste suhtes ja kultuuridevahelise tundlikkuse suurendamiseks. Usaldus on kultuuridevahelise õppimise nurgakiviks, saavutamaks vastastikuseks protsessiks vajalikku avatust (G. Hofstede, P. Pedersen 2004). Õpetamise eesmärk ei ole mitte niivõrd õpetada üht konkreetset arvamuste süsteemi, kuivõrd suunata õppureid vastama väljakutsetele, julgustada neid
lapseeast. Lapse arengu ja füüsilise heaolu eest on vastutavad välise- ja siseringi mõjutustest tulenevalt paralleelselt täiskasvanutele lapsed (noored) ise. Põhjenduseta liigne soorolli- mallide järgimine, hoolitsemine ja ükskõiksus varases lapse- või teismeliseeas võib esile kutsuda negatiivsete tagajärgedega reaktsiooni. Füüsiliste ja vaimsete tingimuste tagamine vaimse vabaduse võimaldamiseks globaalses mitmekultuurilises ühiskonnas õigusena tagab 1 Inimene kuni 18-aastaseks saamiseni on laps. 2 Tundmus on organismi poolt läbielatud suhtumine maailmast, iseendast ehk emotsioonide läbielamine. 3 ,,Riik, see olen mina", või, ,,Mina olen riik." meile tasakaalukad ühiskonnaliikmed. Afektilise hirmu ja füüsilise sunnita väljendab õigus lühematel ajavahemikel ühiskonnas alati korralduslikku kasutegurit. Selleks, et saavutada
asemel täielikku eraldatust. Selliseks näiteks ajaloos on rasside eraldamise poliitika ja rassiline diskrimineerimine Lõuna Aafrikas, kus oli eesmärk säilitada ühe rassi esindajate üleolekut teise rassirühma üle. Selleks jäeti ühe rassi esindajad ilma põhiõigustest ja isikupuutumatuse kaitsest, neid koheldi julmalt ja ebainimlikult, takistati poliitikas ja ühiskonnas osalemast ning keelati segaabielud. Säärast poliitikat nimetatakse apartheidiks. Mitmekultuurilises ühiskonnas võib probleemiks saada erinevate rühmade eristumine teineteisest. Näiteks suhtlevad eestlased omavahel, venelased omavahel, valgevenelased jälle oma rühma sees ning üksteisega puututakse kokku üsna vähe. Niisugune eraldumine või meie maa arengus kaasa tuua üsna negatiivseid tagajärgi. Et tuua inimesi üksteisele lähemale ja tuttavamaks teha, töötas Vabariigi Valitsus 2000. aastal välja riikliku programmi ,,Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000 2007". See
7 Iren Hansen 09.01.2021 Kasutatud kirjandus Eesti elukestva õppe strateegia 2020. 2014. Kättesaadav: https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf, 05.01.2020 Kasemets, Liis (toim) 2004. Avatud noortekeskuste arendamine mitmekultuurilises ühiskonnas: Arengukava koostamise, rakendamise ja hindamise käsiraamat. Tallinn: Esko Koolitus ja Konsultatsioonid AS. Koik, Aire 2017. Minister Reps: riiklik huvihariduse ja -tegevuse lisatoetus toob rohkem valikuid suurema hulga noorteni. Kättesaadav: https://www.hm.ee/et/uudised/minister-reps- riiklik-huvihariduse-ja-tegevuse-lisatoetus-toob-rohkem-valikuid-suurema-hulga, 07.01.2020 Kolb, M. Bonita 2005. Kultuuriturundus. Tartu: AS Atlex, 12.
ning ainealast sõnavara ja väljendusrikast keelt, järgida õigekeelsusnõudeid. Tähtsad on teksti kriitilise analüüsi oskus, meediakirjaoskus, info hankimine ja selle kriitiline hindamine, tööde vormistamine ning autoriõiguse kaitse. Võõrkeeltepädevus teadmised erinevatest kultuuridest ja traditsioonidest, oma kultuuri ja teiste kultuuride erinevuste mõistmine ning lugupidamine teiste keelte ja kultuuride vastu; suhtlemine mitmekultuurilises ühiskonnas; võõrkeeleoskus. Matemaatikapädevus ajaarvamine; ressursside planeerimine (aeg, raha); matemaatiline kirjaoskus, arvandmete esitlemine ja tõlgendamine (graafikud, tabelid, diagrammid); oskus probleeme püstitada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada, lahendusideid analüüsida ning tulemuse tõesust kontrollida; oskus loogiliselt arutleda, põhjendada ja tõestada ning väärtustada matemaatilist käsitlust kui analüüsimeetodit.
puudumine vägivalla põhjuseks. Näiteks, lapse eest hoolitsejal võib olla täiesti ebarealistlik ootus lapse käitumisest. Ta võib teadmatuses lugeda väikelapse käitumise väljakutsuvaks ja tõrjuvaks, kui laps ajab toidu maha või siis keeldub söömast. Mõnikord läheb distsipliin käest ja selle käigus saavad lapsed vigastada. On ka juhtumeid, kus vaimne puudujääk võib olla vägivalla põhjuseks. Meie mitmekultuurilises ühiskonnas on palju erinevaid viise laste üleskasvatamiseks. Üldiselt püütakse kultuurilisi erinevusi mõista ja arvestada. Kui aga laste üleskasvatamise teatud viis kas vigastab lapsi, või on mingil moel lapsele ohtlik, siis tuleb asjaolust ette kanda, et sel teel saaks perekond omandada üldsusele vastuvõetavaid lastekasvatamise meetodeid ja neid oma perekonnas kasutada. Mõnes perekonnas on omavaheliste lahkhelide ja peresiseste raskuste lahendamise ainsaks teeks vägivald
6. slängi põhjendamata kasutamine; 7. suulist kõnet iseloomustav üldsõnalisus (nt asi, panema, lööma jt) ja liigne asesõnalisus; 8. rõhusõnadega liialdamine; 9. lendsõnade ja väljendite põhjendamata kasutamine; 10. sarnaste lausekonstruktsioonide kasutamine (nt lihtlauselisus). Teemasid harjutamiseks: ,,Ajad on teised, inimesed endised." (A.H.Tammsaare) Mitte jõus pole tõde, vaid tões on jõud Unustatud väärtused Kunst ühendab inimesi Noored mitmekultuurilises maailmas Ajakirjandus nüüdisaegse elu peegel Spordis ei ole lihtsaid võite ,,Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk." (L.Tolstoi) Inimese elu on tema enese nägu Kõigel siin ilmas on hind Kasutatud allikad Eesti keel. Riigieksam 2003. Riigieksam 2004. Tallinn, 2003 Emakeel. Riigieksam 1999. Tallinn, 1999 M.Hennoste, Arukas arutleja. Virgela, 1998 M.Hennoste, Kirjutamise kunst. Künnimees, 2000 M.Hennoste, Täna kirjutame kirjandit. Tallinn, 2009 M.Hage, Tekstiõpetus. Koolibri, 2000 M
organisatsiooni, kus esiplaanil on ühised hoiakud, taotlused, väärtused. Erinevate kultuuride kokkupuuted, kultuurimõjud võivad viia kultuurilise assimilatsioonini (teise kultuuri sisse sulandumiseni) või akulturatsioonini (oma kultuuri kaotamiseni). Suuremas kultuuris (dominantkultuuris) eksisteerivat erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi nimetatakse subkultuuriks. Nii kõneldakse noortekultuurist, punk-kultuurist, linnakultuurist jm. Mitmekultuurilises ühiskonnas eksisteerivad selgelt eristuvad, keele ja päritolu või rahvusega seotud kultuurid. Selles mõttes on enamik tänapäeva riike mitmekultuurilised. Inglise ja ameerika antropoloogias seletatakse neid kahte terminit üksteise kaudu. Kultuur ja ka tsivilisatsioon koosnevad oma tervikus teadmistest, usunditest, kunstist, kõlbelisusest, seadustest, tavadest, mitmetest teistest võimetest ja harjumustest, mis iseloomustavad inimest kui ühiskonna liiget.
rahvusgrupid moodustavad ilusti terviku; säilitavad oma kultuuri aga tulevad toime seal kus nad elavad; selle edukus sõltub sellest kuidas need ühisk grupid osalevad selles, kõik grupid peavad osalema; kui nõuda muulastelt nt eesti kultuuri integreerumist ja eestlased ei austa nende muulaste kultuuri siis lõiming ei toimi; sihtmaalased peaksid austama muulaste kultuuri ja vastupidi Nende erinevus: 4) Perekonna roll mitmekultuurilises ühiskonnas: kodu saab: vanemad saavad olla eeskujuks, olla ise sallivad, taunida igasugust vägivalda, empaatiat arendada(selle kohta erinevad raamatud olemas), sallivuse arenemine algab juba umbes 3-aastasest peale kui nad õpivad jäljendamisest, jälgivad vanemate käitumist ja õpivad sellest; laps(3-4 a) ise ei suhtu kellessegi ega millessegi eelarvamusega vaid vanema eeskujul ainult; 2- aastased on
Enamikul rahvastel peale ingliskeelse maailma on probleeme vokaalse džässi esitamisega oma emakeeles, kuna foneetilised rõhud ei lange kokku muusika rõhkudega/rütmikaga. Prantslased on osanud selle küsimuse edukalt lahendada ja prantsus- keelne džässlaul kõlab väga loomulikult. Võib-olla peaks põhjusi otsima juba New Orleansist, sest nagu eespool mainitud, oli prantsuskeelse kultuuri osa 19./20. sajandi vahetusel selles džässi sünniloos tähtsa linna mitmekultuurilises keskkonnas üsnagi tähelepanuväärne. Koos džässi käsitlusega tuleb rääkida nähtusest, mida eesti keeles oleks kõige õigem nimetada “lärmidžässiks”. 30 Sellise nime all peaksime mõistma Saksamaal pärast I maailmasõda tek- kinud omapärast käsitlust uuest afroameerikalikust muusikastiilist rägtaimist ning seda ilmin- gut oleks kõige õigem võtta džässi euroopastumisega kaasnenud koomilise kõrvalnähtusena.
annaabi.ee 
