AJALOO 2. KURSUSE 2. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 1. Venestusaeg – iseloomulikud jooned. Valitsemine: Umbkeelsed venelastest ametnikud Asjaajamiskeel- vene keel Haridus: Venekeelne õpe Uued õppeprogrammid (paljud õpetajad lasti lahti) Usk: Vene õigeusu pealesurumine Õigeusu ehitised (A. Nevski katedraal, Kuremäe klooster) Kohanimed: Asulate ümbenimetamine Mitmekeelsed tänavasildid (Tartu- Jurjev) Igapäevaelu: Seltsielu piiramine Segaabielude soosimine 2. Miks venestusaeg ei andnud soovitud tulemusi? Eesti etniline identideet oli liiga tugev, massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik Ei suudetud lõhkuda saksa kultuuritraditsiooni Eestis levisid monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed 3. Uued rahvuslikud juhid – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson JAAN TÕNNISSON
Eesti keele sotsioperioodid Muinasaeg eesti keel oli ainuke suhtlus keel Kujunesid välja eesti keele põhimurded Kirjakeel puudus Orduaeg algas 13. sajandil Lihtrahvas rääkis eesti keelt Ametlik suhtlus toimus alamsaksa keel Eesti keelne kultuur oli suuline Rootsi aeg algas 16. sajand teine pool Eesti keel oli almaklassi keel Alamsaksa keelele kerkis piiblikeelena ülemsaksa keel Administratsiooni keelena rootsi keel Ladina keele osatähtsus vähenes Linnad olid mitmekeelsed, maapiirkonnad eestikeelsed Loodi eesti kirjakeel Mõisaaeg algas Eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi kooseisu Saksa keel kõrvale tõusis vene keel Eesti keel oli alamklassi keel Kujunes välja eesti kirjakeel Hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust Ärkamisaeg hõlmas 1860.- 1870. aastaid Saksa keel oli asjaajamis keel Eesti keel oli jätkuvalt alalmklassi keel Hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond Paljud eestlased saksastusid Venestamisperiood algas 1880
traditsioonil. 2) Orduaeg(1200-1550) tänu ristiusustamisele rääkis eestis lihtrahvas eesti keelt, ametlik suhtlus toimus alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus ladina keeles. Eestikeelne kultuur oli suuline, kirjakeel puudus. 3)Rootsi aeg(1550-1700) eesti keel oli endiselt alamklassi keel, alamsaksa keele kõrvale tekkis piiblikeelena ülemsaksa keel ja administratsioonikeelena rootsi keel. Ladina keele osatähtsus kahanes. Linnad mitmekeelsed, maapiirkonnad eestikeelsed, loodi eesti kirjakeel, perioodi lõpul oli u 10% eestlaskonnast kirjaoskajad. 4)Mõisaaeg(1700-1860)algas eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi koosseisu. Mõisad ja pärisorjus. Rootsi keel taandus, saksa keele kõrvale tõusis vene keel.Eesti keel jätkuvalt alamklassi keel. Kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust. Vaimuliku kirjanduse kõrvale tekkis ilukirjanduse keel. Regilaul asendus riimilise rahvalauluga.
Teos on 1300 sõna pikk. Kirja on see pandud riidele musta tindiga ning see on teadaolev pikim säilinud tekst Etruskidelt. Teos sisaldab juhiseid, kuidas jumalatele ohverdada. See on piisav, et luua ettekujutus etruskide relogioossest kirjandusest. Campaniast, Itaaliast pärineb tähtis religioossne tekst, mis on jäädvustatud iidsele paigale Capuas. Cortonast leiti ka pronksile graveeritud tekst, mis räägib lepigust maa jagamise kohta kahe pere vahel. Need vähesed leitud Etruski-Ladina mitmekeelsed kirjutised, kõik matustega seotud, omavad mingisugust piiratud tähtsust Etruski keele mõistmiseks. Kuldplaatidel kirjutised, mis leiti iidsest surnuaiast Pyrgist, Caere sadamalinnast, pakuvad kahte teksti: üks etruski ja teine foiniikia keelne. Jutt on ligi 40 sõna pikk ja sarnase sisuga. Nad on põhimõtteliselt sama tähendusega ja seega pakuvad selgitust tuntud foiniikia keelest seni-tundmatusse etruski keelde.
Need on sellised keelendid, mis moodustavad mõistelise terviku ja mille tähendus ei tulene nende koostisosade, neile on omane metafoorsus, piltlikkus, nad ei ole sõna-sõnalt tõlgitavad teise keelde. Nt.: Kotiriided kandma - kedagi leinama, leinas olema Kivi kotti ütlus millegi kordamineku soovimisel Kahe silma vahele jätma märkamata, tähele panema jätma (A.Õim ,,Fraseoloogiasõnaraamat" Tallinn, 1993, 2. tr 2000) Tõlkesõnaraamatud Need on kahekeelsed või mitmekeelsed sõnaraamatud. Nad esitavad märksõna ühes keeles ja vasted või seletused teises keeles (vene-eesti sõnaraamat, inglise-eesti sõnaraamat). Grammatilised sõnaraamatud Need on: Õigekirjutussõnaraamat. Kirjakeele sõnaraamat, mis esitab ainult ortograafianormingud, vahel minimaalselt ka muud infot. Nt., ,,Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat" Tallinn, 1918 näitab ka sõnade muutmist ja sisaldab tähtsamad keelereglid.
tagasihoidlikele inimestele tuhandeid aastaid. Pärast nn "Kopra sõdu" nõudis tugev New Yorgi Iroquis konföderatsioon omale suured alad Ohiost oma jahi ja ilmselt peamiselt koprapüügi aladeks. Pärast laastavaid epideemiaid ja sõdu 17 saj, mis olid suures osas need alad tühjendanud 17 sajandi lõpuks eelnevatest elanikest, austati ala peamiselt Algoquini keelt rääkivate selle maa eelnevate asunike järglaste poolt. Paljud neist riikidest oli mitmerahvuselised ja vahepeal mitmekeelsed ühiskonnad, mis tekkisid eelnevate haiguste, ühiskonna ebastabiilsuse ja tugevate Iroqiude põhjal. Nemad, nagu ka nende esivanemad olid tuhandeid aastaid teinud, rõhusid põllumjanadusele(mais, päevalilled, oad jne), mida täindasid hooajalised jahid -mitte korilus- jahindus ühiskond nagu öeldakse levinud müütides. 1650-deks olid nad, nagu enamus tolle aja ühiskondi, osa suurest majandusest tänu oma karusnahaga kauplemisele
Eesmärk on valida sõnade ja lausete semantilise esituse vorm eesti keele lihtlausete jaoks; valida ja töötada läbi valdkonnad, mille alaseid tekste hakatakse töötlema; koostada semantiline leksikon nende valdkondade sõnadest; töötada välja semantiliste järeldusreeglite vorm ja konkreetsed järeldusreeglid valitud valdkondade jaoks. Missuguste kirjaliku keele korpuste arendamist näeb ette riiklik programm? - Eesti kirjakeele koondkorpus - Mitmekeelsed paralleelkorpused - Süntaktiliselt analüüsitud korpus - Semantiliselt ühestatud ja märgendatud korpus - Vigade korpus - Korpuste kasutajaliides(ed) Missuguste suulise keele korpuste arendamist näeb ette riiklik programm? - Suulise eesti keele korpus - Dialoogikorpus - Kõnepuudega inimeste kõne erikorpus - Segmenteeritud sidusa kõne korpus - Kõnetehnoloogia andmebaasid - Aktsendikorpus
Loomade aastane ränne hakkab, eriti gnudel hakkab juuni ja septembri vahel, kus võtavad millionid loomad osa. 4 Rahvastik Kenyas on noor elanikkond, kus 73% elanikest on vanuses alla 30 aasta, sest elanikkonna kiire kasv 2.9 millionit 40 millioniks viimase sajandi jooksul. Kenya elanikkonnas on inimesed erineva etnilise taustaga, kes valdavad erinevalt oma ema keelt. Kaks ametliku keelt on inglise ning suahiili. Linnalähedaste nning maapiirkondade inimesed on vähem mitmekeelsed, palju inimesi kes elavad kaugemates külades räägivad ainult oma ema keelt. Rahavastiku koosseis: Kikuyu 22%, Luhya 14%, Luo 13%, Kalenjin 12%, Kamba 11%, Kisii 6%, Meru 6%, teised aafriklased 15%, mitte-aafriklased ( aaslased ja eurooplased ) 1%. Religioon Enamik elanikudest on kristlased ( 83% ), nimetavad ennast 47,7 % on protestandiks ning 23,5% katoliitlaseks. Suur hulk on ka muid usundeid olemas ( moslem 11,2% ja põlisrahva uskumusi 1,7% )
Euroopa Liidus on 23 ametlikku keelt ning ELi laienemisel suureneb see arv veelgi. Euroopa keelte mosaiik on välja kujunenud pikkade aastatuhandete jooksul. Inimeste pidev liikumine on toonud juurde uusi keelerühmi ning surunud välja vanu, seades viimased paiguti koguni väljasuremisohtu. Euroopa põhikeeled kuuluvad indoeuroopa keelerühma. Teadlased arvavad, et need keeled pärinevad proto-indoeuroopa keelest, mille täpse arengu üle vaieldakse tänaseni. Mitmekeelsed linnad Keeled arenevad Euroopas ka praegu, kus sisserändajate kogukonnad toovad endaga kaasa aina uusi keeli. Sellistes mitmekultuurilistes linnades nagu London, Pariis, Brüssel ja Berliin räägitakse sadu keeli. Euroopa Liit on arvamusel, et keel ja identiteet on tihedalt seotud ning et keel on kõige otsesem kultuuri väljendamise viis. Seetõttu on keelepoliitika kujundamisel peetud lugu keelte mitmekesisusest, soodustatud mitmekeelsust ja vajadusel kaitstud väljasuremisohus keeli.
ka tõlkelaen; 2.) ladina keelest inglise, prantsuse, saksa, vene keelde: edasised hääliku- ja rõhumuutused; 3.) vahekeelest eesti keelde: edasised häälikumuutused, rõhulise silbi pikenemine; 4.) omadussõnad erinevate valdkondade puhul; 5.) analoogiliselt on a.) kadunud sugu näitav lõpp, b.) alles konsonandiga lõppev tüvi, c.) rõhk on liikunud viimasele allesjäänud silbile; 6.) mitmekeelsed kombinatsioonid: kreeka tüvi säilib, muutelõpud eesti keelest; 7.) nimisõnade ja partitsiipide puhul: käändelõpu kadu, alles jääb mitte nominatiivi, vaid genitiivi tüvest moodustatud vorm; nimede puhul kaob sageli nominatiivi lõpp; 8.) vokaalides nn iitatsism; 9.) eesliited (a: asotsiaalne, anti: antibiootikum, düs: düsleksia, eu: eutanaasia). 56. Millised on uusajal levinuimad müüdid kreeka keele ja kultuuripärandi kohta? 1
tekkeloo seisukohast. Ta pani tähele, et kohanimed on geograafilises järjestuses. Ta tegi enda meelest sellega kindlaks ka Taani misjonäride marsruudid. Hiljem on olnud oluline Valdek Pall, kes uuris Põhja-Eesti kohanimesid. Tänapäeval on oluline Marja Kallasmaa (Saaremaa ja Hiiumaa). 12) Linnatoponüümikat on mõjutanud Eestis kasutatud keeled läbi aegade. Linnad on olnud kosmopoliitne keskkond, kus on olnud palju eri rahvusi. Ka linnanimed on olnud mitmekeelsed. Vanimad tänavanimed on 13. sajandist pärit ladina- ja alamsaksakeelsed nimed. Vanimad kirjapanekud on säilinud 14. sajandist (Tallinn 1313: forum ehk Raekoja plats). Pärnu ja Tartu kirjapanekud on hilisemad, 16. sajandist. Ametlikke nimekirju hakati koostama 19. sajandil. Tartus kinnitati väidetavalt 1814 linnanimed, kuid 1875 kindlalt. Vanimad eestikeelsed nimed on sama vanad kui saksakeelsed, kuigi eestlasi elas linnas
TERMIN: Kakskeelsus (mitmekeelsus) - nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis vajadusel teisele keelele ümber lülituma. Psühholingvistid väidavad: • Kakskeelsus ei ole kahjulik. • Kakskeelne laps paneb keelt paremini ja rohkem tähele. (peab keelt ja tähendust eraldama) • Kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt. (aju töötab rohkem) • Teist keelt võib omandada mistahes eas (kuigi tulemused on erinevad; lapsena parem). (Mitmekeelsed lülituvad kiiremini teisele ülesandele) Kakskeelsuse uurimine keeleteaduses Põhiprobleeme: kas keele omandamise vanus mõjutab omandamise kvaliteeti? statistilised tulemused: mõjutab küll nn kriitilise ea teooria (alates Lenneberg 1967); on uurimusi, mis näitavad, justkui mõned täiskasvanuna alustanud jõuaksid emakeelse kõneleja tasemele; Hyltenstam 2006: ikkagi ei jõua täiskasvanuna alustanu päris samale tasemele; kriitiline periood on pigem sujuv langus alates vanusest 6–7
Viimased kaks moodustasid riigi majandusliku selgroo. Ülejäänud rahvaste osatähtsus oli väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseeritus. Iraani aladel oli oluline eelami keel, Babüloonias akkadi, Egiptuses egiptuse. Vana-Pärsia keele roll teadmata, igal juhul polnud ta eriti populaarne. Arvatakse, et äkki on see keel Darius I loodud või arvatakse, et mingi haritlaste keel vms. Pärslased ei surunud võõrastele peale oma keelt. Monumentaalsed raidkirjad on mitmekeelsed. Pärsia riigikeeleks elami keel. Vana-Pärsia keelt kasutati vanades dokumentides. Elami keel diplomaatia keel. Umbes 7 saj. hakkas levima aramea keel. See oli emakeel, dialekt, millest saadi aru suurel alal. Pärslased kasutasid seda ära ja see sai riigikeeleks. Aramea keeles Esra raamat 4.8-6-18, 7, 12-26, Danieli raamat 2.4 -7.28 . Dariuse ajal kaks uut residentsi- Persepolis ja Zuusa. Kõik vallutatud alad pidi iga aasta andamit maksma. Andam oli suur hõbedas
tugevasti mõjutatud turust, tagab tõhusate standardite, heade tavade ja spetsiifiliste lahenduste levik info- ja teadmusühiskonna tõhusa arengu. 3.2.4 Sektorisisese võrgu tõhusus Õhutada koostöö ja mingit valdkonda süviti hõlmava ainese tootmise kaudu ühiste valdkondade kindlakstegemist. Uurida sellistele andmebaasidele senisest laiema juurdepääsetavuse (või nende põhjalikuma tundmaõppimise) meetodeid, mis on eelistatavalt mitmekeelsed ja võivad erineda struktuurilt, kuid peavad olema veebist kättesaadavad. Soodustada olemasolevate andmebaaside ja arhiivide kirjeldamist metaandmete abil. Tulemuste jagamine teiste sidusteenusena pakutavate (nii käimasolevate kui ka lõppenud) kultuuriprojektidega ning ühtekuuluvuse ja koostöö propageerimine, pakkudes veebiviiteid (andmepangad, tesaurused, lingikogumid) ühiselt teemavõrkude ja Interneti- väravate kaudu (vt 3.4.7). Koostöös osalemisel (s
annaabi.ee 
