sekundaarsed protsessid, mis on seotud inimese teise osa Mina ehk Egoga. 2. Mina (Ego, Ich) REAALSUSEPRINTSIIP. Mina ainus teadvuslik osa, see, millena inimene tavaliselt elab kujuneb välja 2-3 aastaselt. Tema töö on mõelda, kõhelda, oodata, kaalutleda. Need võimed kujunevad välja välismaailmaga suheldes, nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet saades. Mina kontrollib liigutusi, tajusid, langetab otsuseid, kavandab tulevikku. Erinevalt Miskist tunneb ta ka hirmu. Tema ülesanne on ohjeldada Miskit nõnda, et too oma naudingujahil hukka ei saaks. Kuid Freudi järgi seisneb Mina paradoks selles, et temal endal energiat pole energia lähtub ainult Miskist. Kujundlikult kirjeldab ta seda metsiku hobuse ja ratsaniku võrdpildiga. Ohtude vältimine pole Minale lihtne. Tegelikult on ainult üks hea variant: olukorra realistlik hindamine ja lahenduskava. Paraku kalduvad paljud tegelikkust moonutama või eitama ja sellest
ja kinkidest mõtleb ning suur on isu, sest pannkoogid valmivad, laps seniseid kinke lahti kisub, kuid ei jaksa ikka jõulumeest oodata pisut. Õde ootab lillat lipsu, aga vend hoopis koerakest Pitsu. Ema ootab köögiserviisi, kuid isa soovib komme toonide viisi. Jõulumees siis lõpuks tuleb, kaua on oodatud teda. Ja koti teeb lahti ja kudeb, seal konnake väikene juba. Jõuluõhtu Juba ammu toodi tuppa kuusk, mõeldi jõuludest, ei miskist muust. Täna juba see päev on käes, juba jälle jõuluvana näeb. Rõõmuga võeti vastu kinke. Saadi raamatuid, saadi sinke. Kuid nüüd on jälle jõulud läbi, vaata! Seal on käbi.
Portaal koju Luulekava Marie Underi ja Gustav Suitsu põhjal Kuressaare 2009 Astusime läbi lume, pilves oli taevas tume. (1:88) Sääl ongi madal luitund värav, kust (1: 382) valgust väiksele lauale too. (1:108) Taastulnud olen. Tuntud paplireast lööb vastu jällenägemise tund. (1:382) Säälpool, päälpool laiub laotus, paistab paotus. (1:109) M a o l e n k o d u s. Enam miskist muust, ei mõtle unne vajuv harras meel.(1:383) On ikka armsad kõrgendiku jooned, kui puiestik see pilvenõrgu joob. (1:111) Oli järv ja kaldal maja, majas neitsi naerukaja, ( 1:335) kukub kodurahu kägu, kukku! Kukku! Keset rägu. (1:113) Kõik on nii süütu- kuigi õudselt juhtus...(1:373) Kas loobunud? Kas jahtunud ja loobunud ja südames sumedas sõõn? ( 1:112) Ei valu enam laialt lahti rullu,
veidruste ja paradoksaalsete ilmingute seletamisel. Strukturaalne lähenemine Freudi järgi on inimesel kolm strukturaalset elementi: Miski (Id), Mina (Ego), Ülimina (Super- Ego). Miski on inimese sünnipärane, primitiivne osa, mis funktsioneerib alateadvuse tasandil ning on seotud ürgtungidega. Miski pole vahetus kontaktis keskkonnaga ega muutu vastavalt inimese kogemustele, ta on vaba, mis tahes piiranguist. Mina on Miskist arenenud reaalse maailmaga kontaktis olev isiksuse osa. Mina on vahelüli tegeliku maailma ja Miski vahel ning kulutab väga palju energiat sellele, et kontrollida Miski impulsse ja tunge. Mina ülesanne on tagada isiksuse ja psüühika elusolek, turvalisus ja tervis. Mina sümboliseerib tervet mõistust. Ülimina hõlmab endas arusaamise heast ja halvast, õigest ja väärast. See on otsekui moraalinormide hoiupaik
MITTETEADVUSE e MISKI sisu: * elutung (Eros)-liikuvam, av enesesäilit, püüab kõike säil, siduda. Tek elukära, val nooruses üh; *surmat (Thanatos)-staatilisem, sihiks enda ja teiste hävit, lagund, kahand. Tumm, val vanaduses. Kuid välismaailmaga suheld indiviid ei säili ja tek in teine osa e MINA e EGOS (reaalsuseprin)- ainus teadvuslik osa, see millena in tav elab. kuj 2-3 aastaselt. Töö on mõelda, kõheld, oodat, kaalutl. Kontr liigut, tajusid, lang otsus, kavand tulevikku. Er Miskist tun hirmu. Mina kontr Miskit, kuid endal en pole (ratsanik-metsik hobune). MINA KAITSEMEH: 1)tõrje-ebasoosit mõtted, mäles surut mitteteadvusesse, unust. 2)projektsioon-süüdistamine, enda negat omist teistele. 3) vastandreakts- foobiad. 4)kinnistumine- vanasse eluviisi klammerd. 5) regressioon- varasemasse arengujärku tagasipöörd. Tavaelus aja maha võtmine (mõnuained, hasartmän, näts, autoga kihut. Raskem juht skisofreenia- reaalsuse eitamine.
pöördumine lugeja poole. Esikkogule ,,Neemed Vihmade lathe"(1935) hakkas välismaal uusi värsiraamatuid lisanduma alles 1965. aastast. ,,Neemed Vihmade lathe" oli 1930-ndate luulepildis kunstiliselt erandlik. See on autori pidev sisekõne jumalaga. Jumal aga ei seostu Masingul kindla dogmaga, vaid on pigem ülim ideaal ja täiuslikkus, mille poole usklik püüdleb, seda kunagi päriselt saavutamata. Kaunilt kujutab kristlikku headuseideed luuletus ,, Usust ja ei miskist muust". Sina, Jeesus, hõbedaste silmadega, kui sa sõrmil hoides vikerkaare ringe käisid kõrves, siis ei tunnud inglid ega Jumal enam isegi maad seda neetut. Käisid vaikselt, oi kui tasa, järve teetut, et vaid marus rohtu sattud kalamaimu, kes just Sinu palve kõrval vaakus hinge koju viia. Aga teest tal polnud aimu. Kandsid teda iga kalapesa suule, hulga aega silmad vajund vette maha. Kui ta viimaks koju jõudis, ytles: Kuule, Sinu peost ma enam minnagi ei taha.
teadvus. juhindub reaalsus printsiibist, saab aru mis on hea ja mis on halb/ õige vale. Et mina saaks olla mina on vaja super ego ÜLIMINA super ego kujutletav hoidla in väärtuste ja põhimõtete jaoks. ülimoraalne MISKI id seal vlitsevad meie 2 tungi: elutung EROS ja surmatung THANATOS. Avaldub surves saada rahuldust kiiresti. Puudub ajataju- on terve mõistuse vastand, ei tee vahet heal/halval. Freudi missioon on võita tagasi ja juurde MINA-le MISKIST. Lacan Nägi MISKIT jõulisemana ja tugevana.- ja meie arusaam MINA-st on puudulik ja vähene. Idee loovast piire ületavast kaosest kokkupuude mustanahalise kultuuriga. 1957 ilmus N.Mailer essee ,,White Nergro" põhiaspekt tuleb lahutada end tsiv.ühikonnast see tuleb musta kultuuri, primitiivne tsiv. väärtus, mille valged on kaotanud. Lefebvre toob sisse sõna ,,OLME" teatavat eesõigust/privileegi/luksust. Mustanahalist kulturi
inimmõistuse üks osa (Freud). Nende kahe väljendamiseks on meetodid, mida nim psühhoanalüütilisteks tehnikateks. Freud arendas need välja, et uurida vaimseid protsesse. Psühhoanalüütilised tehnikad on järgnevad: a) hüpnoos b) vabade seoste (assotsiatsioonide) meetod c) eksiteod d) unenäod Freudi meelest juhib inimest kaks tungi: seksuaal- ja agressiivsustung. Need on tema meelest kaasasündinud. Psühhoanalüüsis on oluline Freudi artikkel "Ego ja Id": isiksus koosneb miskist ainus kaasasündinud komponent - id on energiaallikas ja püüdleb rahulduse poole. U kuuendal v seitsmendal elukuul tekib ego see tunnetab tõelist `mina'. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus, mis tekib keeldude ja käskude tulemusena. Kujuneb välja 10. eluaastaks. 3. Sigmund Freudi tähtsamad teosed Freud ise pida oma teostest tähtsamaiks "Unenägude tõlgendamisest" ja "3 esseed seksuaalteooriast"
inimmõistuse üks osa (Freud). Nende kahe väljendamiseks on meetodid, mida nim psühhoanalüütilisteks tehnikateks. Freud arendas need välja, et uurida vaimseid protsesse. Psühhoanalüütilised tehnikad on järgnevad: a) hüpnoos b) vabade seoste (assotsiatsioonide) meetod c) eksiteod d) unenäod Freudi meelest juhib inimest kaks tungi: seksuaal- ja agressiivsustung. Need on tema meelest kaasasündinud. Psühhoanalüüsis on oluline Freudi artikkel "Ego ja Id": isiksus koosneb miskist ainus kaasasündinud komponent - id on energiaallikas ja püüdleb rahulduse poole. U kuuendal v seitsmendal elukuul tekib ego see tunnetab tõelist `mina'. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus, mis tekib keeldude ja käskude tulemusena. Kujuneb välja 10. eluaastaks. 3. Sigmund Freudi tähtsamad teosed Freud ise pida oma teostest tähtsamaiks "Unenägude tõlgendamisest" ja "3 esseed seksuaalteooriast"
Psüühika kolm instantsi (eristust): ...MISKI (das Es)- mis moodustab isiksuse tuuma, see on sünniga kaasa antud, moodustab meie psüühilise energia allika ja meie elu jõu. Energia investeerimisel objektidesse tekibki nauding, iha. ... MINA (Ich)- tekib miski pinnale ja on kaasasündinud kaasasündinud instantsi osa, mis on tekkinud välismaailma mõjul. Püüab kehtestada reaalsus printsiipi. Nagu ratsanik, kes peab ohjeldama hobust. ...ÜLEMINA (Überich)- ammutab oma energia miskist kuid suunab selle miskile vastu. Miskivastane energiline reaktsioon. Piirab, keelab ja sanktsioneerib. Moraalsed piirangud. Lacan- kujutab meie teadvus endast tähistajate jaga. Tähistaja ja tähistatava vahel on ületamatu barjäär. ... puudumise olukord. Ta leiab, et sümbol, sõna, mille asja surm, mille ta fikseerib (puuduv asI) asendub sõnaga. Iha suunatud algobjekti ema puudumise taastamise katsete poole. Inimese tung naudingu poole, mille olemus ei ole talle hoomatav.
senini tunnistanud. Kopernik andis kosmilise löögi, kui purustas usu, et inimene asub päikesesüsteemi keskmes. Darwin andis bioloogilise hoobi, purustades usu, et inimene seisab teistest loomades kõrgemal. Kolmanda, psühholoogilise hoobi inimese eneseimetlusele andis Freud, purustades valitseva arusaama inimesest kui iseenda peremehest. 8 Mina on vaid jäämäe veepealne osa, mis kasvab välja teadvustamatusesse kätketud Miskist, mille maailmanägemust iseloomustab vastuolude puudumine ürgsete tungide vahel, ajatus ja välise tegelikkuse asemel psüühilise tegelikkusega arvestamine. Miski edasiandmise püüdeist on mulle ühe eredaimana meelde jäänud Michelangelo Antonioni 1970. aasta filmi ,,Zabriskie Point" nimistseen, kus arvutud paarid veerevad aeg luubis kanjoniliival, maitstes maitsetut ja 8 Sigmund Freud. ,,Psühhoanalüüsi üks raskus" 1917. Tsiteeritud läbi Sigmund Freud. ,,Inimhinge anatoomiast".
päriskodu, arhailine ja kaootiline, impulsiivne ja irratsionaalne, enesekeskne ja kõikvõimas. Ta on tervenisti mitteteadvuslik, osa temast on kaasasündinud, osa aga teadvusest väljatõrjumisest tulnud. Miski on psüühika energia reservuaar. Miski energia on liikuv, valmis kohe vallanduma või ümber paigutuma, aga ainult tungi suunas, naudinguprintsiibi alusel. (2) mina (das Ich, ego) on adaptatsiooniorgan, mis areneb miskist, kui see oma naudingutaotluses põrkub kokku välise reaalsusega ja saab haiget. Miski jäiku lõbujanuseid nõudeid suudab mina paremini rahuldada, kuna ta on paindlikum ja arvestab ka välise reaalsuse nõuetega (reaalsusprintsiip). Mina peab rahuldama veel kolmandagi osapoole, ülimina nõuded, ta on nagu vahendaja ja kooskõlastaja nende kõigi kolme vahel ning tagab seega isiksuse terviklikkuse. Nende nõuetega toimetulemiseks arendab mina
olelus vorm. Seda iseloomustab: · Killustatus ja fragmenteeritus, mis tingitud välismaalima killustatud mõjust. Me elame killustaud maailmas ja ei koge seda terviklikult kunagi, mis võiks ka minu subjekti sulgeda terviklikuks ühtsuseks. · Illusioorsus tänu korduvatele identifikatsioonidele välise keskkonnaga tekib siiski mingisugune illusoorne ettekujutus mina terviklikusest, mis samal ajal pole mingil juhul mina tegelik olek. Kui me räägime illusoorsusest, siis peame rääkima ka miskist, mille taustal see illusioon ilmneb. Siin toobki Lacan sisse hüpoteetilise käsitluse inimese algupärsest (nagu ta ise ütleb: paradiislikust) täiuslikkusest, mille indiviid perioodiliste killunemiste kaudu kaotab. Miks ja kuidas toimub algupärase subjekti killustumine ja illusoorse terviklikkuse loomise protsess? Siin võib välja tuua mittu etappi: 1. esmane killustmise faas toimub juba emaüsas, kui subjekt kaotab oma potentsiaalse androgüünsuse olla nii mees kui naine
annaabi.ee 
