komponentide kokkupanek. Lavastaja valib, töötleb ja/või koostab teksti, millega ta töötama hakkab. Tähtis on tema tõlgendus ehk konseptsioon või visoon, mida ta lavastuses teostada tahab. Sellel põhineb koostöö kunstnikuga, selleks et luua visuaalne, nähtav lavamaailm, ning muusikakujundajaga selle maailma helindamiseks, samuti näitlejate valik osadesse. Lavastaja eriülesanneteks on lavaruumi ja -aja vormimine: ta loob misanstseenid ning määrab esituse rütmi ja tempo. Seda aja- ja ruumisuhete vormimist nimetatakse ka väliseks reziiks. 25.Mis on väline, mis sisemine rezii? Rezii tähendab lavastajakunsti. Lavastaja eriülesanneteks on lavaruumi ja -aja vormimine: ta loob misanstseenid ning määrab esituse rütmi ja tempo. Seda aja- ja ruumisuhete vormimist nimetatakse väliseks reziiks. Kõige olulisem on lavastaja töö näitlejatega, mille tulemusel valmivad rollid ning pannakse paika tegelaste suhted
komponentide kokkupanek. Lavastaja valib, töötleb ja/või koostab teksti, millega ta töötama hakkab. Tähtis on tema tõlgendus ehk konseptsioon või visoon, mida ta lavastuses teostada tahab. Sellel põhineb koostöö kunstnikuga, selleks et luua visuaalne, nähtav lavamaailm, ning muusikakujundajaga selle maailma helindamiseks, samuti näitlejate valik osadesse. Lavastaja eriülesanneteks on lavaruumi ja -aja vormimine: ta loob misanstseenid ning määrab esituse rütmi ja tempo. Seda aja- ja ruumisuhete vormimist nimetatakse ka väliseks reziiks. 25.Mis on väline, mis sisemine rezii? Rezii tähendab lavastajakunsti. Lavastaja eriülesanneteks on lavaruumi ja -aja vormimine: ta loob misanstseenid ning määrab esituse rütmi ja tempo. Seda aja- ja ruumisuhete vormimist nimetatakse väliseks reziiks. Kõige olulisem on lavastaja töö näitlejatega, mille tulemusel valmivad rollid ning pannakse paika tegelaste suhted
siin, tollases Tallinna Saksa Teatris. Tänapäevasest erines lavastuse väljatoomise praktika eelkõige kiiruse poolest. Proovid kestsid kõigest kolm kuni neli nädalat (praegu vähemalt kaks kuud). Keskpärasema dramaturgia ja jantide väljatoomisele kulutati vähem, klassikale ja kaalukamale materjalile rohkem aega. Kuna saksakeelsesse repertuaari valiti vaid kergemat dramaturgiat, siis olid prooviperioodid lühikesed. Näitlejad õppisid tekstid pähe, lavastaja näitas misanstseenid ette, kuulas siis edasi peamiselt teksti ja toonimuutusi ning laval poimuvale erilist tähelepanu ei pööranud. Tehti kolm peaproovi. Esimeses proovisid näitlejad kostüüme ja grimmi, dekoratsioon oli esimest korda täies mahus kohal. Teiseks peaprooviks tehti neis vajalikud parandused, näitlejad hakkasid kujundusega harjuma ning kolmas peaproov toimus juba etenduse korras. Tavaliselt tehti teises peaproovis ka reklaam- ja arhiivifotod
o Lavastaja, tänapäeva teatri tähtsamaid figuure, mõjutab rolli loomist vähemalt kolmes suhtes: · lavastaja kui lugeja kujutlus näidendi tegelasest, s.o. rollikontseptsioon on näitlejale enam või vähem kohustav; · näitleja - tegelase suhte üldkontseptsioon suunab rolli loomist; · lavastaja poolt valitud või aktsepteeritud vahendid (stsenograafia, kostüüm, misanstseenid, helikujundus, rekvisiidid jne.) toestavad ja mõjustavad rollisooritust. Draamateose puhtväline liigendamine ehk tektoonika. Traditsiooniliselt jagatakse näidend selgelt markeeritud piiridega osadeks. · Vaatused - suuremad lõigud, mis sageli on omakorda seesmiselt liigendatud. · Pildid või stseenid, millest koosneb vaatus. Need on keskmise liigendustasandi lõigud. Tavaliselt märgib stseeni/pildi piiri tegelaste lahkumine ja/või lavaaja katkemine.
Raid lõi keskkonna, mis oli suhteliselt pingestatud. Korduv element tema lavastustes (võimaldus lisastseene ja -tegevusi) oli ratas ehk ring, hiljem ka pendel. Suure rattana kohal mõlemas lavastuses, nim Rattalavastusteks. Raidi hilisemates lavastustes süvenes eeskätt kammerlikkus ja peen psühholoogiline töö näitlejatega. Peet Vallak/M. Unt, ,,Epp Pillarpardi Panjaba potitehas" 1974, Pärnu teater ja Rein Saluri, Külalised. 1974, Tallinna Draamateater. Kujundlikud misanstseenid. Süntees metafoorse ja psühholoogilise vahel. 10. Jaan Toominga teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. Jaan T jõudis publiku ette seoses teatriuuendusega. Tema tollane ja mõningate reservatsioonidega ka hilisematel perioodidel andis aimu totaalsest teatrist, mis kasutab külluslikult kõiki teatri kasutuses olevaid võimalusi näitlejat emotsionaalsest kõrgepingest lavaefektideni
tähendustega. · Koht ise on argument lavastuse loomiseks selle arhitektuur, struktuur, ümbrus vms omadused annavad alust lavastuse kujunduseks 71. Mille kaudu on näidendis esitatud ruumisuhted? · tegelaskõne kaudu ruumisuhted antaksetegelase vaatepunkti kaudu, tegelasekogemus kaudu ruumis. St kirjeldused dialoogis, mainitud kohanimed jne · Remargis lavakujunduse kirjeldus, esemed, misanstseenid. · Autoripoolse kommentaarina näidendi sekundaartekstis 72. Mis on mimeetiline, mis on mänguline lavaruum? · Mimeetiline lavaruum - tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba, mets), see võib olla illusionistlik või stiliseeritud · mänguline lavaruum - ei jäljenda midagi, ei jäljenda midagi, vaid üksnes raamib lavalise tegevuse ja eraldab selle saalist 73
Raid lõi keskkonna, mis oli suht pingestatud. Korduv element tema lavastustes (võimaldus lisastseene ja -tegevusi) oli ratas ehk ring, hiljem ka pendel. Suure rattana kohal mõlemas lavastuses, nim Rattalavastusteks. Raidi hilisemates lavastustes süvenes eeskätt kammerlikkus ja peen psühholoogiline töö näitlejatega. Peet Vallak/M. Unt, ,,Epp Pillarpardi Panjaba potitehas" 1974, Pärnu teater ja Rein Saluri, Külalised. 1974, Tallinna Draamateater. Kujundlikud misanstseenid. Süntees metafoorse ja psühholoogilise vahel. 10.Jaan Toominga teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. Jõudis publiku ette seoses teatriuuendusega. Tooming ja Hermaküla said mõjutusi maailmas esile tõusnud teatriideedest, nad jagasid loomingulisi põhimõtteid ning mängisid üksteise lavastustes. Ometi on tegu kahe täiesti erineva lavastajaga, kelle loomingus avaldusid sarnased ideed küllaltki erinevas vormis
kindlaks teha, millist tüüpi dekoratsioone konkreetse tüki jaoks vajatakse. 19. sajandil toimus teatris liikumine soleerimiselt ansambli suunas, loominguliselt enesekesksuselt enda sobitamise suunas teistega lavaruumisja -ajas, mida hakati tähistama sõnaga ,,misanstseen" direktori assistendi ülesandeks oli jälgida, et näitlejad laval üksteist ei varjaks. Ta võis teha märkmeid näitlejate paigutamise kohta fikseeritud misanstseenid, seda tööd nimetati juba stsenaariumi kirjutamiseks. Abitöölisest ehk assistendist saab lavastaja. Teater vajas kedagi, kes oleks suutnud oma autoritahtega asendada kaotatud norme ja reegleid. Nii tekkis teatris uus lavastuse valmimise skeem, mis üldjoontes kehtib tänapäevani. Direktor hiljem direktsioon keskendus nüüd täielikult ettevõtte majanduslikule küljele, jättes üldise kunstilise juhtimise peanäitejuhi hooleks. Sealjuures võis proovide korraldamise ja lavastuse
· Lavastuses arvestatakse selle koha ajaloo, legendide, kultuuriliste tähendustega. · Koht ise on argument lavastuse loomiseks selle arhitektuur, struktuur, ümbrus vms omadused annavad alust lavastuse kujunduseks 70. Mille kaudu on näidendis esitatud ruumisuhted? · Tegelaskõne kaudu ruumisuhted antakse tegelase vaatepunkti kaudu, tegelase kogemus kaudu ruumis. St kirjeldused dialoogis, mainitud kohanimed jne · Remargis lavakujunduse kirjeldus, esemed, misanstseenid. · Autoripoolse kommentaarina näidendi sekundaartekstis 71. Mis on mimeetiline, mis on mänguline lavaruum? Mimeetiline ruum illusionistlik lava kopeerib tegelikkust, koht peab olema äratuntav. Mimeetiline ruum võib olla ka tinglik, näidatud paari tunnusega: mets, väljak, tuba jne. (Mimeetiline ruum jäljendab "midagi muud" tuba, linna jne. Reaalsuse jäljendamise aste võib olla erinev. Illusionistlik lava kopeerib tegelikkust, peab olema äratuntav
erand kui reegel). Dialoogilsi troope kirjutati suuremate pühade ajal: · lihavõttetroop: ,,Quem queritis?" ehk ,,Keda te otsite?" · jõulutroop: karjased, ingel (uusi tegelasi tuli kogu aeg juurde, nt Herodes, Hommikumaa targad). Hommikumaa targad liikusid tähe poole, mille kujutamine oli vastutusrikas element (kasutusele võeti spetsiaalsed masinad). Wincesteri piiskop pani paika misanstseenid, maskeeringud, rekvisiidid ning kirjutas juhendi, kuidas tuleks troopi etendada (sõnad ,,just nagu" viitavad mängule, liturgiale oli etendamise element täiesti võõras). Troop kui n-ö uus-euroopa teatri esimene stsenaarium. Ajapikku hakkasid lavastused täienema uute detailidega. Troop eksisteeris umbes 6 sajandit, tõukas ellu nähtuse TEATER. Troobi sees hakkas arenema dialoog. Dialoogi vormilised troobid olid erandiks, nendest piisas, et teha teatrit. Troop muutus
vastastikuse mõju tulemusena tundeile ja situatsioonidele ereda kuju. Kui aga jõudis kätte aeg uudisooper teatrisse viia ning närvelaostavasse heitlusse astuda, tuli igale pisiasjale ka laval oma kont leida. Iga detaili eest pidi võitlema, teose ühtsust silmist 30 laskmata. Muusika esitamine, lauljate mäng, misanstseenid, kostüümid, dekoratsioonid, valgustus, butafooria kõik see ootas Verdi ägedat sekkumist. Suuri nõudmisi esitas Verdi dirigendi ja lavastaja valikule, kõige kõvemaiks pähkleiks aga osutusid peaaegu alati osatäitjad. Valitses ju nende hulgas endist viisi ooperipartiide solfedzeerimisega piirduv virtuoositüüp. Kuna lauljaid eelkõige efektsed rollid huvitasid (Verdi ooperid tundusid esimesel pilgul just sellistena), nõustuti neid meelsasti esitama
annaabi.ee 
