Sotsialismileer Euroopa: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV Aasia: Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea Ladina-Ameerika: Kuuba Eesti NSV ENSV võimustruktuuris koolus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt kõrgemal heaks kiidetud kandidaatidest. ENSV parteijuhid püüdsid kõik olla Moskvale meelepärased. Olid venemaa eestlased ja kompartei ustavad sõdurid. Erinevus seisnes selles, et Karotamm ja Käbin seisid ka Eesti eest, aga Vaino oli venemeelne. Peamised vastupanuvormid (küllaltki aktiivne) 1940
Eesti NSV Taastati 1944 aastal. Sarnanes Nõukogude Liidu võimustruktuuriga. Juhtiv koht kommunistlik partei. Koosnes rahvakomissariaatidest, ministeeriumitest ja teistest keskasutustest 1946 aastani. Peale sõda koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. Eesti NSV kohalikud valitsejad Sõjajärgsetel aastatel Nikolai Karotamm, kes tugines juunikommunistidele ja laskurkorpustest tulnud eestlastele, püüdes arvestada liiduvabariigi vajadustega. Neid süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas jm.
Käsumajanduse tugevadamine. Sõjatööstusele rõhu panemine. Majanduselu ammendumine. Poliitikas- tagurlike poliitiliste jõudude tugevnemine. Stalini kuritegude kritiseerimisest loobumine. Kontrolli karmistamine ühiskonnas. EESTI NSV ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946.aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juudikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa Eestlastest j ateistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. ENSV parteijuhtude võimuperioodid: Olid kõik Venemaa Eestlased. EKP esimesed sekretärid. Nikolai Karotamm-1944- 1950a.1. Püüdis oma tegevuses arvestada ka Eesti vajadustega.2
Totalitaarne riik hukkamõist Poliitiline kriis Ainuvõim Sula periood Inimõiguste rikkumine ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa Kommunistlikule Parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSVL-i piirkondadest pärit inimestest. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Võimuloleku aeg 1944-1950 1950-1978 1978-1988
Sissetulek võimaldas kaasaegsustada sõjatehnikat. Lammutati lõplikult senine kodanikuühiskond, talud sunniti ühinema kolhoosideks, kehtestati riiklikule plaanimajandusele tuginev käsumajandus, okupatsioonieziim. Nõukogude võim taastati eestis 1944 Punaarmee abil. ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissatiaatidest, seejärel ministeeriumitest jt. keskasutustest. Kõrgem seadsandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse Veteranidest, Venemaa eestlastest ning teistest NSVLi piirkondadest päris inimestest. Nikolai Karotamm (1944-1950) Tagines juunikommunistide ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, arvestades liiduvabariigi vajadustega. Johannes Käbin (1950-1978)
Kuid 1960. aasta majanduslik areng pidurdus. 1962. aastal tõsteti toiduainete hindu. Naftadollarid aitasid elanikkonda varustada toiduainetega. 1980. aastal oli NSV Liidu majandusmudel ammendatud. 15) Kuidas juhiti Eesti NSV-d ? Nõukogude võim taastati Eestis 1944. aastal Punaarmee abil. Juhtiv koht oli kommunistlikult parteil. Eestimaa kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale. Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest. 1951. oli EKP-s üle 18 000 liikme. 16) Iseloomusta Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino tegevust EKP juhina- *Karotamm tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. Teda ja ta lähikondlasi süüdistati vääras kolhoosipoliitikas. 1950 . aastal vabastati Karotamm ametist ja tema
(Wolmann) Eesti ja Läti said, aga reformidele mõtlema hakata ja seega ka neid läbi viima tunduvalt hiljem. Eesti ja Läti avaliku halduse areng sai alguse riikide iseseisvumise eel, mil hakkasid toimuma olulised majanduslikud ja poliitilised muutused, seoses nende protsessidega hakati ümberkujundama ka olemasolevat haldussüsteemi. Eesti ja Läti olid saanud Nõukogude Liidult pärandiks killustatud haldussüsteemi, mis koosnes paljudest spetsialiseerunud ministeeriumitest ja suurest hulgast spetsiifilistest administratiivüksustest. Iseseisvumisele järgnenud aastate jookusul toimusid olulised avaliku sektori vähendamised – loodi, liideti ja kaotati hulgaliselt erinevaid asutusi, eriti paistis selles valkonnas silma just Eesti, keda on nimetatud ka kõige radikaalsemaks avaliku sektori vähendajaks. (Vetik, 2012) Eesti üks selgeid eripärasid saatusekaaslastest riikide hulgas, kes 1990.aastate alguses iseseisva
- Leedu oli ainuke, mis suutis vältida kommunstliku partei juhtkonna puhastust. Antanas Snieckus oli kõige pikaajalisem juht, kes suutis osavalt kohanedes olla võimul pea 40 aastat. - 1957.a rahvamajanduse nõukogude moodustamine, pidi siiski kinni pidama viisaastakuplaanist, mille koostas Moskva Riiklik Plaanikomitte. -> sõjaeelne tootmis- ja elatustasemele tõus. Likvideeriti 1965.aasta reformiga, mis pani veel rohkem sõltuma üleliidulistest ministeeriumitest. Täideti üliliidulise nõudmise vajadusi.-> katastroof majandusele - Olukord paranes 1958.a, kui kolhoosides hakati maksma rahapalka ja lubati osta traktoreid ja muud tehnikat. - 1960.a kultuuriõitseng. Balti liiduvabariigid omandasid NSV Liidus ,,Nõukogude Lääne" maine. Tallinn ja Vilnius olid NSV Liidu dzässmuusika peamised keskused. Franz Kafka ja Albert Camus' loomingu avaldamine. Vene semiootik Juri Lotman
domineerimisele seadusandliku üle, mille põhjused on: - väiksem tõenäosus tegevusetuse või patiseisu tekkeks. - tänu koondatusele ühe liidri ümber, suudab rahvale pakkuda ühtset lähenemist. - rahva vajadus "kangelasliku liidri" järele. 20 21 3. ADMINISTRATSIOON ... on paljudest agentuuridest, büroodest, ministeeriumitest jms. koosnev üleriigiline valitsuse masinavärk, mis aitab ellu viia TS-i poliitikat ja seisab hea mitmesuguste riigi ülesannete (maksude, kogumine, linnade korrashoid, sotsiaalabi, maantevõrgu korrashoid, politsei) täitmise eest. Bürokraatia kui administratiivvorm Administratsioon on poliitika (policy) kehtestamise ja elluviimise masinavärgi ja protsesside üldnimetus. Bürokraatia on kindel stiil ja struktuur, mille kaudu administratsioon saab tegutseda. St
Bürokraatia Tänapäeval kasutatakse bürokraatiat kahes tähenduses: 1) halvasti korraldatud avalik haldus 2) suuremastaapne organisatsioon on bürokraatia. Bürokraatial tehakse avaliku halduse raames vahet, vastandades ühelt poolt bürokraatia, teiselt erasfäär. Vahet tehakse riigi- ja eraettevõtete vahel. Avalik sfäär peaks järgima avalikkuse huve, sellal kui erasfäär järgib privaatseid huve. Administratsioon on ametitest, büroodest, inspektsioonidest, ministeeriumitest jms. koosnev üleriigiline valitsuse masinavärk, mis aitab ellu viia täidesaatvat poliitikat ja seisab hea mitmesuguste riigi ülesannete (nt maksude kogumine, linnade korrashoid, sotsiaalabi, maanteevõrgu korrashoid, politsei jne) täitmise eest. Bürokraatia kui administratiivvorm Administratsioon on poliitika kehtestamise ja elluviimise masinavärgi ning protsesside üldnimetus. Bürokraatia on kindel stiil ja struktuur, mille kaudu administratsioon saab tegutseda ehk administratsioon
majandusnõukogu), mille kohtumised tavaliselt järgnevad Eurotsooni kohtumise pärast, ning on tunduvalt nendega mõjutatud. Teised nõukogud on juba spetsiifilisem, need on haridus-, keskonna- , põllumajanduse-, telekommunikatsiooni-, konkurentsi-, sotsiaal- ning koostöö,õigluse ja kohalike küsimuste nõukogu. Kuna formatsioone arv on piiratud, tihti riike esindavad mitu ministre korraga. Mõnikord tekkib probleem, sest riigid võivad saata erineva tasandi ministri või erinevatest ministeeriumitest. Aastal toimub umbes 60-70 koosolekut, mis kehtivad 6-7 tundi ja Välis- ning rahandusministrite koosolekud kuni 2 päeva. Igal riigil on olemas Brüsselis alalise esindajate delegatsioon. Seda juhib tahaliselt pädev diplomaat (alaline esindaja) kelle alluvuses on umbes 50 ametnike (suurte riikide juhul). Liikmesriigide alalised esindajad kuuluvad COREPER-i (Alaliste esindajate komitee). COREPER on vastutav Nõukogu töö ettevalmistamise eest ja ülesannete eest, mida annab Nõukogu
määratlevad käitumist üksikjuhtudena. Selle funktsiooni teostamiseks moodustatakse haldusorganid (üks neist paljudest on nt valitsus). Täidesaatevfunktsioon jaguneb kaheks alajaotuseks 1. Valitsemine sisuks on eksekutiivpoliitika (riigi sise- ja välispoliitika) väljatöötamine seaduste aluse ning selle rakendamise korraldamine. 2. Haldus Poliitika realiseerimine, õigusnormide rakendamine. Põhimõtteliselt alates ministeeriumitest peaks tegeletama haldusega. Jurisdiktsiooni funktsioon Objektiivse õiguse rakendamine konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus. Määratletud on ka kui konkreetse üksikjuhtumi lahendamist sekundaarselt e halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtumi teistkordset lahendamist. Selle sisuks on see, kui õigusnormi rakendamise käigus tekib vaidlus, siis rakendatakse uuesti vastavalt lahendusele (sekundaarne rakendamine). Funktsiooni teostab kohus.
Presidendid vajavad inimesi, kes on head kaastöötajad, omavad poliitilisi oskusi ja tema administratsiooniga sarnaseid vaateid. Enamasti üritab president tagada võrdsust sugude, nahavärvi ja regioonide vahel. Kõige olulisem presidendi poolt määratud töötajate juures on nende ametiaja lühiajalisus. Tavaliselt töötab isik sellisel ametikohal alla 2 aasta. Vähesed nendest ametnikest püsivad töökohal niikaua, et suudaksid oma alluvaid hästi mõista, rääkimata veel siis teistest ministeeriumitest. Administratiivsed tavad, eelarve ja seadusandlikud kompleksid on neile tihti uued. Neil ametnikel võib olla märke võimust, kuid paljud neist leiavad siiski, et neil on raske mõjutada ja kontrollida agentuuri tegutsemist. Tihti sõltuvad nad kauem ametis olnud teenistujatest, sest pikaajalised teenistujad teavad rohkem ja omavad enam kogemusi. Intelligentsus, sisulised teadmised ja juhtumisoskused peaksid olema poliitika edukaks rakendamiseks kohustuslikud