saab sinna veel ehitada lähedusse. Supelrannad, ehituskeeluvööndid, kallasrada saab täpsustada või kehtestada, maardlate kitsendused (mis pannakse riiklikul tasandil paika maakonnaplaneeringus) jne. Kus OV otsustab keskkonda säiliatda, muinsuskaitsealsed piirangud, max ehituskõrgus, tihedus, haljastus, puhkealad, kergliiklusteed, riigikaitsealade täpsustamine, erinevad keskkonnaküsimused- saaste, hoonete vahemaad, müra,), liikluskorraldus, tänavate võrk, kruntide minimaalsuurus jne. LOENG Koos oluliste kohtulahenditega (ehitus-ja kasutuslubade menetlus, projekteerimistingimused) 3-3-1-4-12 Hea ehitustava ja ehitise mõiste määratlemine 3-3-1-28-06 omavalitsuse põhjendamiskohustus 3-3-1-44-06 ehitisealune maa 3-3-1-25-02 et projekteerimistingimuste väljastamine on ehitusloa eelmenetlus, akt ise on eelhaldusakt 3-3-1-80-10 ehitamine (ehitis jalgade peal) vt Projekteerimistingimused,
tõrgetest, mis omavad olulist mõju finantssüsteemi toimimisele Rahandusministeeriumi ülesanded: • juhul, kui Vabariigi Valitsus või Riigikogu otsustab tervendada süsteemse kriisi tunnustega krediidiasutuse, korraldab vajalike finantsvahendite eraldamise, näiteks omakapitali vormis, laenu või laenugarantii vormis. 36.Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid: a) Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5 mln €, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni). b) Kapitali adekvaatsus – see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt - minimaalne nõue 8%, Eestis 10%. c) Kohustusliku reservi määr – likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012 a. - 1%. d)
Osaühing · Algkapitalinõue · Alates 1. jaanuarist 2011 on võimalik osaühing asutada ka ilma 2 500 (40 000 kr) suurust sissemakset tegemata. · Seadusemuudatus tähendab seda, et osakapitali võivad moodustada nõuded osanike vastu. Kui asutada osaühing, siis osakapitaliks on 2 500 (40 000 kr) nõue omaniku vastu. Seda nõuet võib hakata vaba raha olemasolul etappide kaupa või kõik korraga ära makstes vähendama. · Minimaalsuurus 2 500 (40 000 kr). Võib olla rahaline kui ka mitterahaline sissemakse. Mitterahalise sissemakse puhul, kui see ületab poole osakapitali suurusest, peab lisaks juhatuse liikmetele selle väärtust kinnitama veel ka audiitor (erapooletu hindaja). Osaühing · Osaühingu osa Väikseim nimiväärtus 1 EUR või 1 EUR täiskordne arv. Iga 1 EUR annab osanikule ühe hääle, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. · Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu
Modifitseeritud kestus Dmod=D/(1+i/m) 21. Valuutakurssi mõjutavad tegurid Pikas perspektiivis mõjutavad valuutakurssi: Lühemas perspektiivis mõjutavad valuutakurssi: 22. Peamiste pangatehingute mõju panga bilansile 23. Hinnakomponentide osakaal intressis (kliendiriski ja laenu suuruse mõju) 24. Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid: Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5mln, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni) Kapitaliadekvaatsus see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt minimaalne nõue 8%, Eestis 10% Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012a. - 1%
Standardiseeritud reitingute olemasolu vähendab tehingukulusid, kuna aktsepteeritud võrdlusvõimalus lubab potentsiaalsel investoril kiiremini ja odavamalt hinnata konkreetse investeerimisvõimaluse riske. Usaldusnormatiivid kommertspankadele Usaldusväärsuse ja korrektsuse tagamiseks kehtestakse kespanga poolt aruandesüsteem ja normatiivsuurused, mida kommertspangad peavad jälgima. Pank müüb usaldust. Eesti panga poolt kehtestatud usadusnormatiivid: · Omavahendite minimaalsuurus minimaalse aktsiakapitali suurust panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus. Praegu on 5 mln EUR · Kapitali adekvaatsus näitab riskide kaetust omakapitaliga ehk omakapitali suhe riskidesse. Peab moodustada sellest kindla %, praegu see on 80% · Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma Eesti Pangas, praegu on see 15%
Sisemiste reitingute IRB lähenemised Krediidiriskiparameetrid: a. Maksejõuetuks muutumise tõenäosus PD (probabilty of default) b. Pangakaotus kliendi maksejõuetuse korral, protsent nõudest LGD (loss given deafault) c. Riskile avatud positsiooni suurus EAD (exposureat default) d. Nõude kestus M (maturity) Vara riskikaal = f(PD, LGD, EAD, M) 23. Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5mln€, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni). Kapitaliadekvaatsus – see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt – minimaalne nõue 8%, Eestis 10% Kohustusliku reservi määr – likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012a. - 1%
· teavitab makse ja arveldussüsteemi tõrgetest, mis omavad olulist mõju finantssüsteemi toimimisele Rahandusministeeriumi ülesanded: · juhul, kui Vabariigi Valitsus või Riigikogu otsustab tervendada süsteemse kriisi tunnustega krediidiasutuse, korraldab vajalike finantsvahendite eraldamise, näiteks omakapitali vormis, laenu või laenugarantii vormis 36. Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid ja panga neto omavahendid Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid Aktsiakapitali minimaalsuurus panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus: 5mln, Euroopa Keskpanga üldine normatiiv (algselt oli see piirmäär Eestis 6 mln krooni). Kapitaliadekvaatsus see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskiga kaalutud varadesse. EKP poolt minimaalne nõue 8%, Eestis 10% Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012a. - 1%
· kohustusliku reservi täitmisega seotud aruanded · bilansiväliste tehingute aruanne kohustusi, mille puhul eksisteerib võimalus, et nende täitmiseks tuleb ettevõttel teha rahalisi väljamakseid, kuid ei ole teada millal ja kas see üldse toimub, kajastatakse bilansivälistel kontodel. Nendeks on üldiselt garantiid ja krediidilimiidid, ka tuletisväärtpaberid. · muud aruanded sh. pankade avalikud aruanded. 32. Keskpanga normatiivid · Omavahendite minimaalsuurus 5 mln , algselt oli see piirmäär 6 mln krooni. See tähendab minimaalse aktsiakapitali suurust panga asutamisel ja panga tegutsemise käigus. · Kapitali adekvaatsus see näitab riskide kaetust omakapitaliga, ehk omakapitali suhe riskidesse. Peab moodustama sellest kindla %. · Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma Eesti Pangas.
(puhaskasum jagatud omakapitaliga, ROE), ·varade tootlus (puhaskasum jagatud koguvaraga, ROA), II Puhas intressimarginaal (puhas intressikasum jagatud intressitootvate varadega, NIM), III Kogutuluga seotud näitajad: ·puhastulukus (puhaskasum jagatud kogutuludega, PM ), ·varade tootlikkus (kogutulud jagatud koguvaradega, AU) IV Intressiväline tulukus (intressivälised tulud jagatud intressiväliste kuludega) Pankade usaldatavusnormatiivid Panga netoomavahendite minimaalsuurus peab olema vähemalt 5 miljonit eurot. Netoomavahendite hulka kuuluvad panga esmased omavahendid ja täiendavad omavahendid (kokku brutoomavahendid), millest arvatakse maha aktsiad ja osakud teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes ning allutatud nõuded neile. Esmased omavahendid ·omakapitali kirjed kasumit võib esmaste omavahendite hulka arvata vaid siis kui see on auditeeritud, kahjum kuulub esmaste omavahendite hulka igal juhul.
Äratarvitatavad ja äratarvitamatud vallasasjad Asi on äratarvitatav TsÜS § 52 lg 1 alusel, kui ta otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. See annab õiguse asja äratarvitamiseks, kuid samas kohustab kasutajat hüvitama äratarvitatud asja väärtuse. Nt äratarvitatav toiduained. Võõrandamiseks raha. Jagatavad ja jagamatud asjad Asi on jagatav, kui jagamine ei muuda asja olemust ja iga osa on ise tervik. Mõnikord ei tohi asja jagada nt katastriüksuste minimaalsuurus, sõltub KOV-st. Jagada saab nt raha. Ei saa jagada nt kunstiteost. Üksikasjad ja asjade kogumid Üksikasi koosneb ühest tükist (nt kivi). Kokkupandud asi koosneb mitmest üksikasjast, mis on omavahel ühendatud (nt lapsevanker), siin muutuvad üksikasjad osaks kogumist need on ka üksikasjad! Asjade kogumid aga koosnevad majanduslikul otstarbel ühendatud üksikasjadest, nt maja sisustus. ASJA OSAD: Oluline osa ja mitteoluline osa
lepingu rikkumisel kohustuse täitmise asemel. Sellisel juhul ei või kannatanud pool enam kohustuse täitmist nõuda (VÕS § 159 lg 1). Kui aga kahju on tekkinud ja esitatakse nii leppetrahvi kui ka kahju hüvitamise nõue, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Lepingus võib ette näha, et kahju kuulub vaatamata 63 leppetrahvi maksmisele hüvitamisele täies mahus. Leppetrahv on oma olemuselt nn kahju minimaalsuurus, mille peab kahjustatud pool lepingu rikkumisel hüvitatud saama, ilma et ta selle tekkimist peaks tõendama. Kui kahju on suurem kui leppetrahv ja kahjustatud pool soovib ka kahju hüvitamist, siis peab ta leppetrahvi ületavas osas tekkinud kahju tõendama ning saab hüvitist nõuda ainult kahjuhüvitise nõude esitamiseks vajalike eelduste olemasolul. Kui leppetrahv ei seisne rahasumma maksmises, siis ei saa kahjustatud pool VÕS §-le 161 tugineda, ta saab valida ainult kas
lepingu rikkumisel kohustuse täitmise asemel. Sellisel juhul ei või kannatanud pool enam kohustuse täitmist nõuda (VÕS § 159 lg 1). Kui aga kahju on tekkinud ja esitatakse nii leppetrahvi kui ka kahju hüvitamise nõue, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Lepingus võib ette näha, et kahju kuulub vaatamata 63 leppetrahvi maksmisele hüvitamisele täies mahus. Leppetrahv on oma olemuselt nn kahju minimaalsuurus, mille peab kahjustatud pool lepingu rikkumisel hüvitatud saama, ilma et ta selle tekkimist peaks tõendama. Kui kahju on suurem kui leppetrahv ja kahjustatud pool soovib ka kahju hüvitamist, siis peab ta leppetrahvi ületavas osas tekkinud kahju tõendama ning saab hüvitist nõuda ainult kahjuhüvitise nõude esitamiseks vajalike eelduste olemasolul. Kui leppetrahv ei seisne rahasumma maksmises, siis ei saa kahjustatud pool VÕS §-le 161 tugineda, ta saab valida ainult kas
annaabi.ee 
