Andmekandja (teabekandja, infokandja) on vahend, mille abil saame salvestada, säilitada või taaskasutada andmeid ehk informatsiooni. Koos keele arenguga tekkis inimkultuuris võimalus informatsiooni salvestada sõnalisel kujul. Seejärel ujunesid välja isikud, kelle ülesandeks oli andmete, teadmiste, oskuste, mälestuste vms edasiandmine ja säilitamine. Peale seda, kui hakati kasutama kirja, ja muude märgisüsteeme, hakati andmeid salvestama, kandes neid mitmesugustele mineraalsetele ja orgaanilistele materjalidele. Kõige populaarsemaks andmekandjaks, alates trükinduse kasutuselevõtust, sai trükimärkidega kaetud paber, eriti raamatu kujul. Võeti kasutusele erinevaid mehhaanilisi andmekandjad kõige enam muusika, hiljem ka kõne salvestamiseks, säilitamiseks ja taasesitamiseks ning seda kõike alates 18. sajandist. Andmekandjate hulk suurenes veel enam märgatavalt 20. sajandil. Keemiliste vahendite abil, nagu
SiO2 ei kahjustu happevihmade käes (ei lagune SO2 toimel). Nii silikaatvärvide kui ka lubivärvide toonide saamiseks kasutatakse algupäraseid pigmente, milleks on oksiidid ja looduslikud mullad, väljaarvatud valge ja koobaltsinine, mida looduses ei leidu. Silikaatvärvi iseloom ja kasutamine Silikaatvärvidele on iseloomulik suur veeauru läbilaskvus, seina sisenenud vesi saab väljuda ainult aurustumise teel. Nagu eelnevalt juba öeldud, võib lubi- ja silikaatvärve kanda ainult mineraalsetele aluspindadele, näiteks uutele ja vanadele krohvpindadele, mida on eelnevalt lubja- või silikaatidepõhiste katteainetega töödeldud. Juhul, kui neid värve soovitakse kanda eelnevalt orgaaniliste värvidega töödeldud pindadele, tuleb orgaaniline värv eemaldada. Ainult sel juhul on tagatud lubi ja silikaatvärvi täielik keemiline reaktsioon ehk nakkumine aluspinnaga. Kui värvieemaldus pole täielikult võimalik, tuleb appi võtta spetsiaalsed krundid, mis
FASSAADITOOTED ( KROHVID ) Referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mineraalsed fassaadikrohvid 2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele 2.2 Mördid 2.3 Lubimördid 2.4 Lubi -ja tsementmördid 2.5 Tsementmördid 2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus
on väväiksem. Silikoonkrohv ühendab endas nii mineraalsete kui ka polü polümeersete krohvide head omadused. Silikoonkrohvid on praktiliselt vett mitteimavad, jäjättes vihmavee pisarate kujul enda 6 pinnale. 3 Krohvitud fassaadisoojustus Silikoonkrohvidel on veeauru lä läbilaskvus ligilä ligilähedane mineraalsetele krohvidele. Krohvi ringikujuliselt, horisontaalselt, vertikaalselt vertikaalselt ja diagonaalselt hõõrudes on võimalik anda fassaadile erinevaid mustreid. Fassaadi vä värvuse valikul tuleb arvestada, et tumedaid toone (st. selliseid, millelt valguse tagasipeegeldumine on alla 30%) ei ole soovitatav kasutada. Fassaadi mitmetoonilisel kujundamisel tuleb vä vältida liiga jä
(http://www.langeproon.ee) Mittesurveliste või survevee tingimustes kasutatav polümeerlisandiga bituumen-pakskiht on pastöösne materjal, mis pahteldatakse või pritsitakse seina. Ta võib olla ka polüstüroolgraanulitega segatud või kiududega armeeritud. Sobilikud aluspinnased on plokid, betoon, tellispinnad, gaasbetoon, krohv, bituumen katted. Alustasapinna tasandamiseks tuleks kasutada krohvi, mitte bituumenisegu. RULLMATERJALIST ISOLATSIOOIPAANID · Bituumenkatetele ja mineraalsetele isolatsioonvõõpaddele on alternatiiiviks järgmised bituumenpaanid või kunstmaterjalist paanid: · bituumenpaanid klaaskuidkangal, klaasvõrgul, metallvõrgul · polümeer- bituumenpaanid klaaskiudvõrgul · külmliimumisega bituumenplaadid · termoplastilisest kunstmaterjalidest paanid · bituumenpaanid on membraanisarnased tugevalt anisotroopsete omadusteda liitmaterjalid. Nad kiisnevad kandekihist, mis on bituumeniga immutatu, ning seejärel
tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri. Massiivseteks jagunemine omakorda : -suva- e
15. Mida nimetatakse vee agressiivsuseks? Põhjavee agressiivsuseks nimetatakse tema võimet lagundada betooni. 16. Mida tähendab vee stabiliseerimine? Vee keemilist töötlemist korrosiooni vähendamiseks nimetatakse vee stabiliseerimiseks. 17. Kuidas klassifitseeritakse vett keemilise koostise järgi? Tavaliselt jagatakse põhjavesi koostise järgi kolme rühma: karbonaatne (HCO3), sulfaadiline (SO4) ja kloriidiline (Cl) vesi. 18. Mida endast kujutab mineraalvesi? Mineraalsetele raviveele on omane selliste elementide esinemine, mis maakoore ülaosas on võrdlemise piiratud levikuga: plii, tina, hõbe, germaanium, arseen, molübdeen, gallium jt. Kõige vähem on mineraalvees kroomi, elavhõbeda, kulla ja talliumi ühendeid. 19. Millistest sooladest koosneb ookeanivesi ja milline on selle soolsus? Üldine soolsus on 3,5 % ehk 35g/l, Tegelikult sisaldab ookeanivesi praktiliselt kõiki elemente, kuid väga väikestes kogustes.
iseloomuliku sisekliima välisfassaadi puitosad toetuvad 150mm metallist termoprofiilile ja on soojustatud 160mm paksuse kivivillaga. Rockwool Fasrock krohvialuse fassaadi soojustusplaadid on valmistatud soojust- ja heli isoleerivast tule levikut takistavast ning niiskus- ja veekindlast Rockwood kivivillast. Fasrock kivivillaplaate kasutatakse krohvitavate välisseinte ja soklite soojustamiseks krohvialuste pinnakate. Fasrock fassaadiplaat moodustab mineraalsetele krohvidele isoleeriva ja toetava aluspinna. Plaadi tihedus annab krohvialuse pinnale head tugevusomadused ning krohvi vastupidavus mehaanilistele mõjutustele paraneb oluliselt. Välisfassaadi soojustamine 1.Fassaadi pind 2.Fasrock 3.Fassaadi tüübel 4.Aluskrohv 5.Krohvialune võrk 6.Viimistluskrohv Fasrock plaadid liimitakse või vajadusel kinnitatakse täiendavalt mehaaniliselt villatüübliga soojustavale pinnale vähemalt 4 villatüüblit plaadi kohta või 8
kuivendustööde tegemist ulatuda ka 40-45 punktini. Korralikult kuivendatud gleistunud näivleetunud mulla kasutussobivus on peaaegu võrdne sama liiki parasniiskete muldade kasutussobivusega. Gleistunud näivleetunud põllumuldade huumusesisaldus on alla 2,2-2,6%. [2] Leostunud ja leetjate gleimuldade huumuskate on pikaajalise liigniiskuse tõttu toorhuumuslik ning sisaldab rohkesti poollagunenud ja nõrgalt mulla mineraalsetele osadele kinnitunud orgaanilist ainet. Looduslikud leostunud ja leetjad gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel. Nende muldade hästi kuivendatud keskmise lõimisega erimite perspektiivboniteet võib olla 50-55 hindepunkti. Kui on tegemis kergel lõimisel oleva gleimullaga, ei ületa perspektiivboniteet 35-40 hindepunkti. Keskmise lõimisega kuivendatud leostunud ja leetjad gleimullad on head põllutüübilised haritavad maad ning sobivad hästi
Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrreliste ja liblikõieliste rühmitamine taimede kõrguse ja lehtede paiknemise alusel ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede kõrgus on 0,8-1,8 meetrit. Lehemass on keskmises kolmandikus. kulutusi mineraalsetele lämmastikväetistele. Rohumaakooslused on nn. bioloogilisteks liitriteks N: timut, h. kerahein, punane nstik, hübriidlutsern keskkonnarcosluse vähendamisel, eriti veekogude ümbruses.Rohumaataimi kasut Erineva otstarbega 2) Alusheinad- Taimede kõrgus on 0,6-0,8 meetrit. Lehemass on alumises kolmandikus. Alus- murudes, puhkemaastikutel turismitaludes. Kchvematel
Antud lastetoas krohvitakse kaks korda 5 mm paksuse kihiga, mis teeb kogu krohvikihi paksuseseks 10 mm. Ühe krohvikihi kivinemise aeg sõltub kihi paksusest, keskkonna niiskusest ja temperatuurist. Enne järgmise krohvikihi pealekandmist peab eelnev krohvikiht olema kuivanud vähemalt ööpäev. Eriti kuivades tingimustes on soovitav krohvitud seina niisutada enne krohvimist ja krohvimise järgselt 2-3 päeval. Kivinenud pinnad on hästi värvitavad mineraalsetele pindadele sobilike värvidega. 10 Krohvimisel ja ööpäev pärast krohvimist peab aluspinna, krohvi ja keskkonna o temperatuur olema üle +5 C. Värskelt krohvitud pindu tuleb kaitsta otsese päikesekiirguse ja vihma eest. Toode sisaldab tsementi. Veega kokkupuutumisel tekib leeliseline reaktsioon. Võib tekitada naha ärritust
tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri. Massiivseteks jagunemine omakorda : -suva- e
kaudu. Lehtede kaudu omastatakse peamiselt süsihappegaasi ning vähemal määral vett, hapnikku ja lahustunud mineraal- ja orgaanilisi aineid. Juurtoitumise korral saavad toitained taimedesse siseneda üksnes mullavees lahustunud kujul, hoolimata sellest, kas toitained on mineraalsed või orgaanilised. Kasvupinnase poorides liikuvat vett, milles on lisaks taimetoitainetele erineval viisil lahustunud veel palju teisigi aineid, nimetatakse mullalahuseks. Lisaks mineraalsetele ainetele on mullalahuses lahustunud gaase (hapnikku, süsihappegaasi ja lämmastikku), orgaanilise aine laguprodukte, mikroorganismide toodetud orgaanilisi happeid, mitmesuguseid murenemisjääke jm. Mullalahuse koostis ja kontsentratsioon on muutuvad suurused, mis olenevad sellest, kuidas toimib aineringe, kui palju ja milliseid toitaineid uhutakse laskuva veevoolu poolt välja ning kui palju kasutavad neid ära taimed
Keskkonnaekspertiis on protsess, mille kaudu selgitatakse inimtegevusega kaasnevaid keskkonnamõjutusi, mis tõenäoliselt (senistele teadmistele tuginedes) mõjutavad keskkonda, sealjuures inimest, oluliselt. Keskkonnaekspertiis selgitab välja, kirjeldab ja hindab kavandatava või käimasoleva tegevuse otseseid või kaudseid mõjusid järgmistele objektidele: 1) inimesele, faunale või floorale 2) mullale, veele, õhule, kliimale ja maastikule 3) mineraalsetele väärtustele ja kultuuripärandile. Keskkonnaekspertiis on osa otsusetegemise protsessist, mis eelneb tegevusloa (looduskasutus- v. tootmislubade) andmisele füüsilisele ja juriidilisele isikule. Keskkonnaaudit on tegutseva ettevõtluse keskkonnaalase juhtimise ja tegevuse vastavuse hindamine keskkonnakaitse nõuetele, heale keskkonnapraktikale ja säästva arengu põhiseisukohtadele. Keskkonnaaudit on kohustuslik ainult seadusega /näit. Jäätmeseadusega) sätestatud juhtudel.
annaabi.ee 
