Mina ja maailm (0)

Mina ja maailm
Kas ma olen midagi ainulaadset ja kordumatut? Ma arvan, et kõik inimesed on ainulaadsed ja kordumatud, aga kõik on erinevad, kõik käituvad erinevalt. Julgetel inimestel on suurem võimalus läbi lüüa kui tagasihoidlikel. Mõnikord, maailm kus sa üles kasvad ei ole küllalt hea, et sa jõuda sinna kuhu sa tahad ehk sa pead õpetama ennast selliseks inimeseks kes jõuaks kuhugi . Ümbritsev maailm ei ole sinu poolt, sa ei saa loota õnne peale, sa pead midagi ette võtma, et kuhugi jõuda. Sa pead enda mugavustsoonist ehk ümbritseva maailma raamidest välja tulema .
Tihti öeldakse, et sa võid ükskõik kelleks saada, kui sa seda küllalt tahad . Kui minu valikus oleks olla ükskõik kes, siis ma tahaks elada oma majas , mängida arvutimänge ja pidutseda regulaarselt, aga see ei ole ju võimalik? Meie ühiskond ei luba sellist elu, selline asi jääb kinni kooli, kohustuste ja raha taha. Maailm meie ümber tiirleb selle fakti ümber, et kõik inimesed saavad hariduse, lähevad tööle ja tõmbavad oma raskusi. Muud moodi ei saaks ka, seadused peavad eksisteerima , muidu oleks maa peal kaos ja mitte miski ei areneks, ma nõustun sellega ja sellepärast mul ei ole ka usku sellesse ütlusesse, sest inimesed nagu mina ei saa laiselda nii nagu nad sooviksid. Jah, paljud on rahul sellise lainega, nad mõtlevad, et neile on maailm avatud kui nad palju õpivad ja tänu sellele uksed avanevad , samal ajal kui mina pean seda takistuseks. Mina ei arva , et ma olen enda valikutes vaba. Mina arvan, et vabadus on siis kui sind ei keela mitte miski, sul ei ole kohustusi ja sa saad teha täpselt seda mida sinu süda ihkab. Minu ideaalses vabas maailmas ma ei kardaks seda, mida ma ise valin teha.
Inimese enda valikud on enamjaolt ikkagist tehtud enda kasumi saamiseks, sest see on meie ühiskond. Iga mees ja naine võitleb iseenda eest. Enamusel on enda maailmavaade ning on kindlad selles, mida nad tahavad ning mis viisidel nad on valmis seda saavutama . Inimeste elu valikud on relatiivsed- valitakse enda iseloomuga kooskõlla sobiv vaatenurk mis tuleb ka mingil hetkel kasuks, mis põhjusel valitaksegi just see vaatenurk mitte mõni teine. Kuid subjektiivselt vaadates, võivad neid vaatenurki mõjutada teised inimesed või kogemused mis juhtuvad sinuga teel sinna kuhu tahad jõuda, mis võib muuta sinu mõtteviisi taaskord.
Kuid kui kaua on sinu käitumine moraalselt õige, kui jätkad elamist mõeldes ainult enda kasumi peale? Mis on see piir, mida pead ületama, et aru saada, et mõtled liiga palju endale ja liiga vähe teistele? Selle vastuse saad ainult siis teada kui oled saanud karistada enda tegude eest. Need tagajärjed jõuavad sinuni tagasi ja sa saad enda vitsad kätte selle eest. Näiteks, mees petab enda abikaasat teise naisega, mitte mõeldes tagajärgedele, siis järsku, abikaasa saab mehe pettusest aru ning lahutab temast ning jätab maha. Teine naine samuti saab esimesest teada ja teeb sama. Mees polnud selle hetkeni mõelnud kui moraalselt valesti ta oli käitunud ja kahetseb seda elu lõpuni, kusjuures õpib sellest veast ja lubab endale mitte kunagi nii käituda, sest kui ta teeks seda uuesti, tooks see talle suurt südamevalu. Kui mitte vaadata seda lugu subjektiivselt, siis on päris arusaadav miks mees endale lubab seda. Ta lõpuks õppis enda veast ja muutis enda eluviisi sellest lähtudes, ta leidis uue relatiivselt parema tee.
Õppetund sellest on see, et tee mida tahad, aga tee endale kindlaks mis on moraalselt õige ja mis on vale arvestades teiste inimestega sama palju kui iseendaga . Sätesta endale ideoloogia mis ei keskendu ainult sinule.