Käitumuslikud Kohastumused Mimikri teise liigi, tavaliselt ohtliku, jäljendamine Harilik vapsik, torgib astlaga, aiaiaiai Sirelane ohutu (kahetiivaline) Haava-klaastiib ohutu Kohastumused Toidupuuduse vältimiseks talveuni taliuinak ränne Saiga tatarica http://ngm.nationalgeographic.com/2009/08/mimicry/ziegler-photography aie Kohastumuste kasu/kahjulikkus Kohastumused on väga spetsiifilised, kindlate keskkonnatingimuste jaoks välja kujunenud. Keskkond muutub kiiremini kui kohastumused jõuavad kujuneda/muutuda. Ülesanne Mõtle kohastumuste ja nende kasulikkuse peale. Too näide olukorrast kus a) kohastumus sobib ainult teatud tingimustesse; b) kohastumus on kasulik vaid teatud aja jooksul.
appeared on the music hall stage with his father and brother taking small parts in vaudeville. At the circus Charles admired the art of the clown called Rabbit. Before meeting him Charles had never thought of becoming a comic actor. After a short experience at the theatre he re-entered vaudeville in London as a member of the Fred Karno company. The Fred Karno pantomime troupe gave comic shows. Chaplin himself said that he would never have achieved success in pantomime without the art of mimicry he had learnt from his mother. His first picture was made in 1913. Charlie put on old baggy trousers, a tight jacket, enormously large shoes and a small bowler hat. He also had a small mustache and a cane. His success was immediate and he remained true to his funny costume all through his career. In 1918 he formed his own company and started producing films. He produced 80 films and in 79 of them he played the central character. Many have said that he was the greatest comic genius of all time.
inlgise keeles. KOLONISEERIJAD KOLONISEERITAVAD tsenter perifeeria Mina Teine, metslane Postkolonialistliku kirjanduse tunnusjooni: 1. Algne kokkupuude koloniseerijaga ja põliskultuuri katkemine 2. Eurooplase rännak läbi tundmata metsiku maa põlisrahvusest giidiga 3. “Teisestamine" ja koloniaalse rõhumise erinevad aspektid 4. Mimicry (koloniseeritavate katse imiteerida rõhujaid riietuses, elustiilis, 5. käitumises ja keelepruugis) 6. Eksiil (tunda end autsaiderina omaenese maal või 7. võõramaalasena Inglismaal) 8. Iseseisvumisaegse joovastuse asendumine illusioonide purunemisega 9. Püüd leida isiku- ja kollektiivset identiteeti, sellega seonduv võõrandumise 10. ja kodumaatuse tunne (unhomeliness), kahestunud teadvuse, hübriidsuse teemad; 3 11
acquired in early childhood and which plagued him throughout his life. At a time when people commonly devised their own amusements and when singing and recitation were required social skills, the young Dodgson was well equipped to be an engaging entertainer. He reportedly could sing tolerably well and was not afraid to do so before an audience. He was adept at mimicry and storytelling, and was reputedly quite good at charades. Social Connections In the interim between his early published writing and the success of the Alice books, Dodgson began to move in the PreRaphaelite social circle. He first met John Ruskin in 1857 and became friendly with him. He developed a close relationship with Dante Gabriel Rossetti and his family, and also knew William
his brother Sydney, taking small parts in vaudeville. At first Charlie danced in circus performances. He was training to be an acrobat, but he injured his hand. He was small and plump. At the circus Charlie admired the art of the clown called Rabbit. At the age of eight he became a member of a theatrical troupe. He re-entered vaudeville in London. He was seventeen years old then. Chaplin himself said that he would never have achieved success in pantomime without the art of mimicry he had learnt from his mother. His mother would sit by the window for hour, watching and mimicking everybody she happened to see in the street. She would mimic people using her face, hands and eyes. By watching her Charlie learnt how to express his feelings by means of his face and hands. In 1910 Chaplin went to America. His first picture was made in 1913. Charlie put on old baggy trousers, a tight jacket, enormously large shoes and a small bowler-hat. Under his nose hi stuck a small moustache
Esimesena hakkas sellega tegelema Jean Baudrillard, kes väitis, et bränd näitab seda kes me oleme. Me oleme tarbimisele orienteeritud ühiskond. Inimesi lahterdatakse tarbimise kaudu. Postkolonialistliku kirjanduse tunnusjooni:Algne kokkupuude koloniseerijaga ja põliskultuuri katkemine; Eurooplase rännak läbi tundmata metsiku maa põlisrahvusest giidiga; „Teisestamine“ ja koloniaalse rõhumise erinevad aspektid; Mimicry (koloniseeritavate katse imiteerida rõhujaid riietuses, elustiilis, käitumises ja keelepruugis); Eksiil (tunda end autsaiderina omaenese maal või võõramaalasena Inglismaal); Iseseisvumisaegse joovastuse asendumine illusioonide purunemisega; Püüd leida isiku- ja kollektiivset identiteeti, sellega seonduv võõrandumise ja kodumaatuse tunne, kahestunud teadvuse, hübriidsuse teemad; Vajadus leida ühtsus kolonialismieelse minevikuga; Tuleviku määratlemine kultuuriliselt ja poliitiliselt
“Avatud” värava korral toimub GTP hüdrolüüs . EF-Ts. Ts: T – “temperature”, s- “stable”. Monomeerne valk. G-nukleotiidi vahetusfaktor (GEF) EF-Tu jaoks: EF-Tu•GDP + GTP EF-Tu•GTP + GDP EF-G. Monomeerne valk. 5 domeeni. GTPaasne aktiivsus (ribosoom-stimuleeritud). Katalüüsib mRNA-tRNA kompleksi translokatsiooni. Sarnaneb struktuurilt aa-tRNA-EF-Tu kolmikkompleksiga - molecular mimicry. Domeen IV liigub A-saiti sarnaselt tRNA antikoodon õlale. mRNA-tRNA kompleksi liikumine ühe koodoni võrra mRNA 3’ suunas . PRE-olek : deatsüleeritud tRNA P-saidis, peptidüül-tRNA A-saidis ↓ POST-olek : deatsüleeritud tRNA E-saidis, peptidüül-tRNA P-saidis Translokatsioon mRNA-tRNA kompleksi liikumine ühe koodoni võrra mRNA 3’ suunas, EF- G katalüüsib seda.
kolonisaatorite e. inlgise keeles. KOLONISEERIJAD KOLONISEERITAVAD tsenter perifeeria Mina Teine, metslane Postkolonialistliku kirjanduse tunnusjooni: 1. Algne kokkupuude koloniseerijaga ja põliskultuuri katkemine 2. Eurooplase rännak läbi tundmata metsiku maa põlisrahvusest giidiga 3. "Teisestamine" ja koloniaalse rõhumise erinevad aspektid 4. Mimicry (koloniseeritavate katse imiteerida rõhujaid riietuses, elustiilis, 5. käitumises ja keelepruugis) 6. Eksiil (tunda end autsaiderina omaenese maal või 7. võõramaalasena Inglismaal) 8. Iseseisvumisaegse joovastuse asendumine illusioonide purunemisega 9. Püüd leida isiku- ja kollektiivset identiteeti, sellega seonduv võõrandumise 10. ja kodumaatuse tunne (unhomeliness), kahestunud teadvuse, hübriidsuse teemad; 11
kolonisaatorite e. inlgise keeles. KOLONISEERIJAD KOLONISEERITAVAD Tsenter perifeeria Mina Teine, metslane Postkolonialistliku kirjanduse tunnusjooni: 1. Algne kokkupuude koloniseerijaga ja põliskultuuri katkemine 2. Eurooplase rännak läbi tundmata metsiku maa põlisrahvusest giidiga 3. “Teisestamine" ja koloniaalse rõhumise erinevad aspektid 4. Mimicry (koloniseeritavate katse imiteerida rõhujaid riietuses, elustiilis, 5. käitumises ja keelepruugis) 6. Eksiil (tunda end autsaiderina omaenese maal või 7. võõramaalasena Inglismaal) 8. Iseseisvumisaegse joovastuse asendumine illusioonide purunemisega 9. Püüd leida isiku- ja kollektiivset identiteeti, sellega seonduv võõrandumise 10. ja kodumaatuse tunne (unhomeliness), kahestunud teadvuse, hübriidsuse teemad; 11
hävinud, ka ei pruugi sel olla eriti palju kaalu. Paljud postkolonialistlikud kirjanikud kirjutavad põhiliselt kolonisaatorite e. inlgise keeles. Postkolonialistliku kirjanduse tunnusjooni: 1. Algne kokkupuude koloniseerijaga ja põliskultuuri katkemine 2. Eurooplase rännak läbi tundmata metsiku maa põlisrahvusest giidiga 3. "Teisestamine" ja koloniaalse rõhumise erinevad aspektid 4. Mimicry (koloniseeritavate katse imiteerida rõhujaid riietuses, elustiilis, 5. käitumises ja keelepruugis) 6. Eksiil (tunda end autsaiderina omaenese maal või 7. võõramaalasena Inglismaal) 8. Iseseisvumisaegse joovastuse asendumine illusioonide purunemisega 9. Püüd leida isiku- ja kollektiivset identiteeti, sellega seonduv võõrandumise 10. ja kodumaatuse tunne (unhomeliness), kahestunud teadvuse, hübriidsuse teemad; 33 11
samadel tingimustel ka kahaneda - mida enam genotüüpi populatsioonis, sda madalam on ta kohanemus. Ka siin on suurepäraseid näiteid looduslikes populatsioonides. Näiteks liblikate mimikri. Linnud õpivad vältima neile mürgiseid liblikaid vastavalt värvile. See soodustab kasutama "valevärve" ka mittemürgistel liblikatel - linnud jätavad ka need igaks juhuks alles. Sellel on koguni oma nimi - Batesian mimicry. Aga kui neid valevärvides liblikaid saab juba palju, siis linnud hakkavad neid taas sööma. Sõltuvus on muuseas ligikaudu lineaarne. Vastupidine on olukord siis, kui mingi liigi liblikad on kõik mürgised, kuid on erineva värvigammaga. Linnud õpivad neid ära tundma ja jätavad rahule. Aga kui tekib liigisisesi taas mingi uus variant, siis alul linnud üritavad seda haruldast varianti ikkagi süüa ja õpivad teda vältima alles siis, kui seda varianti saab juba enam
Lawrence Erlbaum. Li, W., Moallem, I., Paller, K. A., Gottfried, J. A. (2007). Subliminal smells can guide social preferences. Psychological Science, 18, 1044-1049. Lieberman,J. D., 8{Arndt,J. (2000). Understanding the limits oflimiting instructions. Psychology, Public Policy, and Law, 6, 677-711. Liebert, R, 8{ Baron, R A. (1972). Some immediate effects of televised violence on chil- dren's behavior. Developmental Psychology, 6, 469-475. Uoyd, J. E. (1965). Aggressive mimicry in Photuris: Firefly femme fatales. Science, 149, 653-654. Locke, K. S., 8{ Horowitz, L. M. (1990). Satisfaction in interpersonal interactions as a func- tion of similarity in level of dysphoria. Journal of Personality and Social Psychology, 58, 823-831. Lott, A. J., 8{ Lott, B. E. (1965). Group cohesiveness as interpersonal attraction: A review of relationships with antecedent and consequent variables. Psychological Bulletin, 64, 259-3 0 9. Lun, J., Sinclair, S