Aruanne esitatud: Aruanne kaitstud: Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. .................................. (allkiri) Mõõtetulemused millisekundites: 1 2386 26 2281 2 2056 27 2344 3 2241 28 2011 4 2041 29 2275 5 2150 30 2069 6 2238 31 2066 7 2563 32 2463 8 2315 33 2067 9 2016 34 1951 10 2087 35 2162 11 2565 36 2194
Reageerimine visuaalsele signaalile, Reageerimine ms helisignaalile, ms 169,9 145,5 Psühholoog soovib kontrollida, kas inimese reageerimiskiirus heli 153,3 133,2 erinev. Kontrollimiseks valitakse juhuslikult välja 50 katseisikut ja m 179,2 151,7 reaktsiooniaeg kummalegi signaalile (millisekundites). Otsustada olulisuse nivool 0,01, kas inimese regeerimiskiirus visua 340,4 320,4 on erinev. 195,4 155,0 204,5 177,5 137,9 101,2 171,0 146,3 193,6 152,6
Steve Mägi A-08 13.03.2014 Objekt DATE Kuupäevaobjekti DATE kasutame kuupäevade ja kellaaegade leidmiseks ning arvutamiseks. Kuupäevaobjekti piirkond on -100000000 kuni +100000000 päeva ehk arvestatuna 1.jaanuarist 1970 kell 00:00:00 UTC (Universal Cooridnated Time). Kuupäevad arvestatakse millisekundites. Uus kuupäevaobjekt moodustatakse operaatori new abil 1. var kuupaev = new Date(parameetrid) Parameetrina saab kasutada andmeid aasta, kuu, päeva, tundide, minutite, sekundite kohta, mis avaldatakse täisarvudes, näiteks: 1. var aastapaev = new Date(2009, 5, 12, 10, 30, 12); Kuupäevad ja kellaajad arvutatakse kohaliku aja järgi. Parameetrina või kasutada ka stringi kujul "month day, year hours:minutes:seconds", näiteks: 1
12. Mis on AERONET, mille üks mõõtepunkt on Tõraveres? Aeronet on päikses fotomeetrid, mis Mõõdab päikses otsest kiirgust absoluutühikutes ja taeva heledust päiksese almuknaraadil ning vertikaalil 13. Riba- ja jadaskannerite põhilised erinevused ning kummastki tüübist üks esindaja. Riba skaneri signaali salvestamise aeg on mikrosekundites ja jadaskanneril millisekundites 14. Rasterpiltide geokorrelatsiooniks IDRISI keskkonnas on 2 võimalust. Nimetage moodulit ja kirjeldage nende põhimõttelist erinevust. Vt üleval 15. Skanneri spektraalne lahustusvõime. 16. Seitsmebitine radiomeetriline lahutusvõime ja kahebaidine. Kumb parem? 7 on parem, siis rohkem detaile. Radiomeetriline l.võime näitab kui saab eristada lähedase heledusega objekte 17
Need sõnumid võimaldavad võrguseadmetel vahetada olulist informatsiooni, mis on vajalik ühenduse stabiilseks toimimiseks. Ajatempli taotlus ja Ajatempli vastus (inglise keeles Timestamp request and Timestamp reply message) Kõigil võrguseadmetel on süsteemikell. Tehniliste ajamõõtmise ebatäpsuste tõttu pole seadmete kellad omavahel sünkroonis. Ajatempli sõnumid aitavad ajakriitilistel rakendustel üle võrgu suhelda. Ajatempel kajastab keskööst (GMT põhjal) möödunud aega millisekundites. Sünkroniseerimiseks saadab andmeedastuse algatav seade ajatempli. Vastusesse lisatakse ajatempel sõnumi saabumise ja tagasi lähtestamise kohta. Marsruuteri kuulutus ja marsruuteri leidmise palve (inglise keeles Router advertisement and Router solicitation message) "Marsruuteri kuulutus" teavitab võrguseadmeid enda olemasolust ja edastab IP-aadressi. Marsruuterid edastavad seda sõnumit regulaarselt sätetes määratud aja tagant. Võrguliikluse
Ise hallates ja Thread ja/või Runnable objekte luues Lastes mõnel API-l lõimesid hallata join() Käesolev thread peab ootama kuni viidatud thread on töö lõpetanud: th.join(); Millise nimega threadi objekt ootab? Vastus : Ei tea nime.. Pealõim ootas Paralleelne vs järjestikune täitmine Lõimed töötavad iseseisvalt, mitte nii nagu me neid välja kutsume... ... muidu poleks mõtet lõimesid luau Sleep peatab threadi täitmise näidatud ajaks (millisekundites); Lõime töö lõpeb kui run() meetod lõpetab Lõimede tööd saab katkestada Thread.interrupt(); Katkestamise korral väljastatakse InterruptedException, millega saab Optimiseerimine JVM-il on lubatud lugemis- ja kirjutamisoperatsioone ümber korralda oma äranägemise järgi – ta ei pea neid teostama programmeerija antud järjekorras volatile Volatile võtmesõnaga tähistatud välja kõik lugemise ja kirjutamise operatsioonid toimuvad otse
määrata, kas uuritav võrguressurss (server, arvuti, ruuter, võrguprinter jne) töötab või mitte. Ping kasutab oma päringute saatmiseks ICMP protokolli. Mõnikord võib juhtuda, et uuritaval seadmel on see protokoll keelatud, siis on seade pingile nähtamatu. Andes käsu ping, saadetakse päring uuritavale seadmele, mis siis päringule vastab. Seda tehakse vaikimisi neli korda. Tulemustes näidatakse iga paketi edasi-tagasi käimise aega millisekundites ja eluiga (TTL) ning kokkuvõtvat statistikat. Eluea järgi võib öelda, mitu võrgusõlme on pakett läbinud. Algväärtus on 255, iga sõlme läbimisel vähendatakse seda arvu ühe võrra. Üldine käsu kuju on: ping aadress. Aadress võib olla nii IP -aadress kui ka nimi. Näiteks: ping www. am. ee või ping 194.106.101.166 Kui vastus tuleb, siis on uuritav võrguseade elus. Pingi tulemuste järgi on mõnevõrra võimalik hinnata ka võrgu olukorda
Esimese sõna saame mälust siinile 7 taktiga Järjestikused sõnad saame mälust siinile 4 taktiga 2 takt(i) kulub veel sõna saatmiseks vahemälusse Kõik praegu loetavad sõnad on jagatud nelja mälumooduli vahel ja paiknevad neis vahetult üksteise järel V: 33 8) Kui palju aega kulub dünaamilise mälu sisu värsekndamiseks, kui mälurakk koosneb 32768 reast, ühe rea andmete värskendamiseks kulub 6 takti ja mälu taktsagedus on 100 MHz. Vastus esita millisekundites kahe komakoha täpsusega. V: 1,97 9) Mida tähendab inglise keeles lühend PROM? V: Programmable Read Only Memory 12.test Vahemälu 1) Arvuti põhimälus saab salvestada 65536 plokki infot, vahemälus 128 plokki. Ühes plokis on 8 sõna. Mis numbriga vahemälu plokki salvestatakse põhimälus 18751 plokis paiknev info, kui selles vahemälus kasutatakse otsest infopaigutusviisi (Direct mapping)? Plokkide nummerdamine algab nii vahe- kui ka põhimälu puhul plokist nr 0. V: 63
tajumisekd oluliste tunnuste väljaselgitamine, kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne-ja kõnelejatuvastuseks. Prosoodia. Pikkus e. kvantiteet- väljahäälduse aeg millisekundites. Vajalik rääkida siis kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks) Rõhk on mingi sõnaosa (nt. Silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt.silpidega) kas helikõrguse,
psühhofüüsikaks. Psühhofüüsikalised sõltuvused kirjeldavad stiimulite füüsikaliste suuruste ja subjektiivsete tajumuljete seoseid. 6.2.2. Kujunemise aeg Taju võtab aega, sest erutus levib piki närve teatud lõpliku kiirusega. See kiirus sõltub küll näiteks närvikiu tüübist ja läbimõõdust, kuid ei ületa enamasti paarikümmet meetrit sekundis. Inimestel tekib tajukujund väga kiiresti ja seda mõõdetakse millisekundites, kuid suurtel loomadel võtab see kauem. 6.2.3. Kestus ehk järeltoime Tajumine ei lakka siis, kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib veel mõnda aega nn sensoorses mälus. 6.2.4. Püsivus ehk konstantsus Tajutavate asjade omadused jäävad põhiliselt samaks ka väga erinevates vaatlustingimustes. (kass jääb kassiks nii lähedalt kui kaugelt vaadates) Püsivusnähtusi seletatakse kahel viisil: 1) Inimesed on tundlikud objektide omaduste suhete vastu teiste
2 takt(i) kulub veel sõna saatmiseks vahemälusse Kõik praegu loetavad sõnad on jagatud nelja mälumooduli vahel ja paiknevad neis vahetult üksteise järel ■ Vastus: 33 h. Kui palju aega kulub dünaamilise mälu sisu värsekndamiseks, kui mälurakk koosneb 8192 reast, ühe rea andmete värskendamiseks kulub 5 takti ja mälu taktsagedus on 200 MHz. Vastus esita millisekundites kahe komakoha täpsusega. ■ Kokku läheb andmete värskendamiseks 8192*5=40960 takti. Jagame selle taktsagedusega 40960/200 ja ms saamiseks jagame veelkord 1000’ga ehk 40960/200/1000. Vastus: 0,20 ms i. Mida tähendab inglise keeles lühend ROM/EPROM? ■ Vastus: Read Only Memory/erasable programmable read only memory ● Vahemälu a
Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: 1) Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) 2) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) (Wilhelm, Schlegel, Humboldt) LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle'is) Prosoodia: Pikkus, ehk kvantiteet väljahääldamise aeg millisekundites Rõhk kõneüksus, mida rõhutatakse Pearõhk Toon keeleüksuse (nt silbi) kõrgus võrreldes teiste silpidega Intonatsioon toonimuutus lause tasandil Morfeem väikseim tähendusega üksus (käändelõpp, mitmuse lõpp jne) 19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: Analüütilised vähe või üldse mitte Sünteetilised palju
Johnsoni loendur. 185 6.7. Mälud. 6.7.1 Püsimälu. ROM (read only memory), . Info väljalugemine ROM`is toimub arvuti rutiinse protseduurina. Vanim on lihtsalt ROM info kirjutakse sisse valmistamise käigus, muuta infot ei saa. PROM üks kord programmeritav tarbija poolt. EPROM info salvestus elektriline, kustutamine UV-kiirtega. Kustutamine nõuab aega minutites. EEPROM info salvestus ja ka kustutamine toimub elektriliselt. Aeg millisekundites. ROM Vanim variant. Sisaldab: 1) pesasid, igas pesas n bitti. 2) aadressi dekooder. Suvapöördusega mälud Random Access Memory (kõik aadressid on hetkega kättesaadavad). 3 ...... Olgu igas pesas 4 bitti. Pesi on 2 = 8 186 PROM Programmeeritav ainult üks kord Valmistamisel pandi kõikidesse sõlmedesse dioodid või transistorid. kirjutati sisse kõikjale (näiteks) 1-d.
Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). EHK aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks /// ==> Propagation delay andmete liikumise aeg signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks
c) partnerite sobimatus- umbes 10%, ph sobimatus või monoloogiline sobimatus. d) 10% ei teagi mis viga on. · Viljastus protsess inimestes: 1) munarakuni peab jõudma 100des spermi, siis inimene viljastub. Vajalik, et munaraku kest muuta läbitavaks. 2) Munarakku tungib üks sperm. 3) Monospermia:blokeerimisreaktsioonis on olemas 2 staadiumi: I. kiire/ajutine, niikui esimene sperm on läbi läind muutub laeng millisekundites, mida hoiab ta minuti. Siis moodustub kortikaalplaat, millest teised spermid läbi ei saa. Ontogenees ehk isendi areng Suguliselt paljunevalt loomade näitel seletame! I Embrüonaalne etapp(viljastumine väljustumine lootekestadest) II Postembrüonaalne etapp (koorumine, sündimine surm) Lõigustumine · on eriline rakkude jagunemis viis, mis on omane vaid embrüonaalse arengu etappe. · Jaguneb kaheks:
kiirusest. Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). EHK aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks /// ==> Propagation delay – andmete liikumise aeg – signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks
võimalikult palju, nimetage vähemalt 3-4): (1) Autotootja tahab uurida, kui heledad peaksid olema pidurituled, et tagasõitja reaktsioon pärast eessõitja pidurdamist oleks võimalikult kiire. 6. Sõltumatu muutuja : piduritulede heledus Mitme tasemega võiks katsetada : terve seeria, kusjuures tegelikult ei ole oluine, kas on juhuslik järjestus või mitte (lihtsreaktsiooni katse) 7. Sõltuv muutuja : reageerimiskiirus, millisekundites; aeg käima, kui tuli põlema (ühendatud seadmega), kuni pidurit vajutatakse (pedaalivajutus teatud tugevusega) 8. Kontrollitav muutuja (et oleks kogu aeg sama): piduri rakendamine (korrasolek); autode kiirus (võib olla tegelikus olukorras oluline, ent intuitiivne reaktsioon); piduritulede suurus (ja asukoht), taustafooni samasus. (2) Tuvi tahetakse õpetatada nokkima kangi siis, kui süttib roheline valgus, mitte aga siis, kui süttib punane
Kui “järjekorras” vaba ruumi pole läheb pakett kaotsi - ära visatud pakett = suurem võrgukoormus. Transmission delay e paketi võrku saatmiseks kuluv aeg - Sõltub kanali enda kiirusest. Kui pakett on X bitti pikk ja edastuskiirus Y bit/s, siis kulub aega X/Y sekundit. Propagation delay e andmete liikumise aeg - Signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edasutusmeediast. Kui L on kahe ruuteri vaheline kaugus ja M on edastuskiirus, siis viide on L/M (millisekundites). Ehk meediumi viide, aeg, mis kulub pakettidel sidekanalis liikumiseks. Seega üldine delay on summa neist neljast. 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu Kirjutan teile ilusa inglise keelse teksti sest...okei kui ma mõtlen välja mis-mis on, siis tõlgin ära ka. Iga kümnendit peab oskama iseloomustada! 1961-72 The importance of computers began to rise in the 60s, so only now did people start to wonder how to connect several computers. Traffic was going to be bursty, meaning that
millisekunditeni. * Transmission delay – paketi võrku saatmiseks kuluv aeg – sõltub kanali kiirusest. Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). * Propagation delay – andmete liikumise aeg – signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. 14. Arvutivõrkude ja interneti ajalugu * 1961 – 1972 – the development of packet switching. 1961 – Kleinrock – queuing theory shows effectiveness of packet-switching 1964 – Baran – packet-switching in military nets 1967 – ARPAnet conceived by Advanced Research Projects Agency 1969 – first ARPAnet node operational 1972 – ARPAnet demonstrated publicly, first e-mail program * 1972 – 1980 – Internetworking, new and proprietary nets
annaabi.ee 
