kokkuvõttes ei pruugigi kõik probleemid oma lahendust leida. Ütleksin, et selline käitumine on Eestile väga omane, poliitikud näivad rahvast hoolivat kuid tegelikult on neil juba omapoolne otsus tehtud või probleemide puhul need kajastatakse aga hiljem enam ei teata mis nende lahenduseks sai. Viimane vaatepunk näitab poliitikuid kui võimuorganid. Mehed on domineerivamad valutsuses, naisi eriti ei austata. Kate Millett on öelnud, et poliitika on võimustruktuuri suhted,korraldused,kus üks grupp inimesi kontrollivad teiste üle. Kodanikuühiskond on rahutu, ning nende vajadused jäävad tahaplaanile.
ng ht → nu mieeii mieeega → mp mm mihinaikaan his bell et -7 l mietii millett at → 22 mille mickle ! RENEW? minka? kolka kysymys -
Canova"kolm graatsiat" Valge maja Tartu Ülikooli peahoone Peterburi Paleeväljak 18141815 1792 Krause 180409 18191829 David"Horatiuse vanne" David"Napoleoni Parlamendihoone Londonis "Salisbury katedraal" Turner"Matus 1784 kroonimine" 1805-1807 886 1820 Constable merel" 1842 Delacroix"Vabadus viib Millett"viljapeade Courbet"Matus Ornans ´is"Daumier"Kolmanda klassi Rahva barrikaadidele" korjajad" 1857 1849-1850 vagun" 1763- 65 1803 Köler"Ema portree" Monet"Impressioon. Monet"Roueni katedraal" Renoir"Suplejad" 1857 Tõusev päike"1873 1893-1894 1883-1884 Renoir"Näitlejatar Jeanne Manet"Eine roheluses"Rodin"Mõtleja" Van Gogh"Tähine
Mari- Liis Semper....feminism on maailmaparandav mõtteviis ja intelligentsuse mõõdupuu.7 8. Kuulsaid feministe Simone de Beavoir Prantsuse filosoof Emma Goldman Leedu päritolu juudi anarhist, kirjanik Luce Irigary Filosoof Julia Kristeva Bulgaaria filosoof ja keeleteadlane John Stuart Mill Briti filosoof ja politoloog Kate Millett Ameerika kirjanik, kriitik 6 Internet http://www.mees.eu/artikkel/feminiinsus-maskuliinsus.html 7 ENUT Tilliga ja tillita: retsepte Eesti feministidelt. Tallinn 2003 10 Sylvia Pankhurst Briti feminist Barbi Pilvre Eesti ajakirjanik Gudrun Schyman Rootsi poliitik8 Kokkuvõte
d) feministlik kriitika- analüüsi puhul on keskne naisega seonduva analüüsimine. Uurib ÜK-s peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust. Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid ja väärtused? Milline on naistegelase positsioon ja funktsioon tekstis( on ta peategelane, kõrvaltegelane, episoodiline tegelane jne.)? Kas selline kujutuslaad toetab või õõnestab neid norme ja väärtusi? Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Julia Kristeva, Luce Irigaray LK. 136 - 143 e) postkolonialistlik kriitika---- Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused ( rass, klass, sugu, religioon, kultuurilised tavad, identiteet)? Kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat ? Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha, Gayatri Chakravorty Spivak LK. 145 - 152
Kõige elementaarsemal tasandil: kuidas üks või teine ideoloogia tekstis esindatud on. Pööratakse ringi klassikaline arusaam tekstidesr, juhib tähelepanu alternatiividele. d) feministlik kriitika Tekkis poststrukturalismi tuules, uurib ühiskonnas ja kultuuris (võimusuhetes) peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust (binaarde opositsioon mees vs naine tekstides juba väga ammusest ajast saadik) Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Luce Irigaray, Julia Kristeva Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid või väärtused? Milline on naistegelaste positsioon ja funktsioon tekstis (peategelane, kõrvaltegelane, episoodiline tegelane jne)? Kas selline kujutuslaad toetab või õõnestab neid norme ning väärtusi? e) postkolonialistlik kriitika seostub rahvuste, kultuuride kokkupõrgetega jne.
40. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi. Fredrika Bremer - Rootsi kirjanik Kate Millett - Ameerika kirjanik, kriitik Barbi Pilvre - eesti ajakirjanik 41. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, ökokriitika, queer-teooria jm. Postkolonialism Uushistorism nähtuste käsitlemine nende arenemises, seoses konkreetsete ajalooliste tingimustega. Ökokriitika -
Feministlik kriitika - Uurib ühiskonnas ja kultuuris (võimusuhetes) peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust. Feministlik teooria sai 20.sajandi teisel poolel üheks olulisemaks kultuurikriitika suundumuseks (lad. k femina, femineus naine, naiselik). Naisekeskse vaatepunkti rakendamine ajaloole, keelele, võimusuhete ja kultuurile toimub silmatorkavamalt ja mõjukamalt 1960. aastatel ning leiab mitmesuguseid edasiarendusi järgnevatel kümnenditel. Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Luce Irigaray, Julia Kristeva. Postkolonialistlik kriitika postkolonialismi mõiste ja erinevate maade vastavasisulise kogemuse piiritlemiseks kasutatakse mitmesuguseid selstusi. Ideoloogilises tähenduses seostuks postkoloniaalsus mingite ühiskondlik kultuuriliste mõjude väljatõrjumisega, neist vabanemisega. Kuna dekoloniseerimise protsess on toimunud kipa aja vältel, puudutades väga
filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami. Juba 60-l oli postsrukt.-ismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuyid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray / Elaine Showalter / Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststr. foon, psühanal foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüs (kui freuid tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos) Jean Baudrillard hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning
lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami. Juba 60-l oli postsrukt.-ismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray / Elaine Showalter / Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta 42. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, ökokriitika, queer-teooria jm. (1) Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on
sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre), teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami, juba 60-l oli postsrukt.-ismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray/Elaine Showalter/Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta 42. Ökokriitika kirjandusteaduses. ökokriitika - tegeleb keskkonna ning kirjanduse ja kultuuri suhete uurimisega, peamisteks uurimisteemadeks on kirjanduse seosed looduskeskkonna kui kirjanduse laiema kontekstiga; looduskeskkonna ning loomade ja taimede kujutamine kirjandusteostes; keskkonnakasutuse ja ökoloogiliste probleemide kultuurilised ning ideoloogilised aspektid; ökokriitika teooria
Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. Moi, Toril 1991 Feministlik kirjanduskriitika Vikerkaar 7/ 68 78 Toril Moi arvates võib iga feministlik kriitik kasutada kõiki meetodeid ja teooriaid, mis talle meeldivad, kui nad vaid tema poliitikaga kokku sobivad. Tunnustusväärne feministlik kriitika ja teooria peab olema mingil viisil oluline sugudevaheliste ühiskondlike, institutsionaalsete ja isiklike võimusuhete uurimisele sellele, mida Kate Millett oma teedrajavas uurimuses on nimetanud seksuaalpoliitikaks. Milletti jaoks on poliitika olemuseks võim, ning feministlike kriitikute ja teoreetikute ülesandeks on näidata, kuidas meeste valitsus naiste üle määrab võib olla meie kultuuri kõige läbivama ideoloogia ja tema kõige fundamentaalsema arusaama võimust. Nagu sotsialistid, nii võivad ka feministid teatud mõttes lubada endale tolerantset pluralismi
annaabi.ee 
