Antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Silver Allemann Antiikaeg Antiikajaks loetakse Kreeka ja Rooma vanaaega, I aasta tuhat eKr - 5saj. pKr. Vana-Kreeka Arhailine Kirjanduseelne periood hõlmab kreeka folkloori müüdid, muinasjutud, loitsud, laulud, vanasõnad, mõistatused Kõige laialdasemalt levis mütoloogilise sisuga eepiline laul, milles jutustatakse jumalatest ja kangelastest. Eepiline laul oli kirjanduseelsel perioodil kõige enam arenenud liik ja selle areng rajas teed suurte poeemide (ka Homerose eeposte) ilmumisele. Kirjanduslikeks mälestusmärkideks on Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Hoseidose õpetlikud eeposed "Tööd ja päevad" ja "Theogonia" Atika ajajärk Juhtivaks kirjandus liigiks oli draama kuid levisid ka tragöödia ja komöödia. Hellenismi ajajärk Hellenismiajastul toimusid olulised muutused Kreekas Makedoonia Aleksandri vallutuste tõttu ning Kreeka kultuur levis laial maa-alal ku...
Milles seisneb antiiktsivilisatsioonide tähtsus ajaloole ? Tähtsamad antiiktsivilisatsioonid olid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma. Need riigid panid aluse Euroopa kultuurile. Nii Kreeka kui Rooma on andnud maailmale väga palju. Vana-Kreekas sündis filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes. Esimesed filosoofid arutlesid jumalate ja maailma kujunemise teemadel ning otsisid algainet (selleks on erinevate filosoofide poolt peetud vett, õhku, tuld, maad, aatomeid). Järk-järgult tõi üksikküsimustesse süvenemine kaasa iseseisvate teadusharude tekke. Vana-Kreeka teadlaste hulgas on silmapaistvad näiteks: Pythagoras- matemaatik, kes pidas arve maailmakorralduse aluseks Hippokrates- arst ja teadusliku meditsiini rajaja; pani aluse sellele, et inimese haigusi ei peetud enam jumalate poolt saadetuiks vaid seda seostati keskkonna ja ,,nelja ihumahla" tasakaaluga. Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja vooruse...
Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus 1) Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju. Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles
Rooma ühiskond oli talupojaühiskond, sest enamik elatus põllumajandusest. Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud Tähtsaim kohustus osaleda sõjaväeteenistuses. Vaesed kodanikud proletariaadid õigused piiratud, kuid siiski kkodanikud. Patrooni ja kliendi vahekord. Kodanikud jagunesid kaheks : patriitsid (suursugused suguvõsade liikmed, kõik kodanikuõigused) & plebeid(ülejäänud kodanikud, enamus vaesed talupojad). Rooma oli vabariik. 2) Antiiktsivilisatsioonide tähtsus maailma ajaloos antiikaja näidete põhjal, antiigipärandi olulisus tänapäeval sama mis 19 küs?!?! 3) Tunne & võrdle Rooma vabariigi ja keisririigi toimimise põhimõtteid. - Vabariik: Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed, kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Rahvakoosolekud,
terme. 11) Mis põhjustel jagati Rooma kaheks ja hakkas IV sajandil nõrgenema? Miks Lääne-Rooma ei jäänud püsima, kuid Ida-Rooma jäi? Aastal 395 jagati keisririik kaheks osaks, pealinnadega Roomas ja Konstantinoopolis. Ida-Roomast sai tugevate Kreeka mõjudega Bütsantsi keisririik. Lääme-Roomas kukutas keisri Romulus Augustuse tema barbari päritoluga ihukaitseülem Odoaker, kellest sai Itaalia esimene roomlaste võimu järgne kuningas. 12) Nimetage antiiktsivilisatsioonide saavutusi ja hinnake nende mõju Lääne tsivilisatsioonile. Põhjendage oma hinnangut. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Antiikteaduse ja filosoofia arenemine kuulub hellenistliku perioodi ajajärku. Kreeka ilukirjanduses loodi kirjanduslikud tüübid – tragöödia , komöödia ja teised, mis tänapäevani on edasi kandunud. Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa ajaloos on väga suur, sest just nemad lõid teatri,
Referaat Vana-Rooma ori Orjanduslik kord valitses antiiktsivilisatsioonide ajal, kui vallutatud maade elanikud enamasti vallutati, nii ka Vana-Roomas. Orjandus on isiku sunniviisiline allutamine teisele isikule või ühiskonnale. Orje oli Vana-Roomas palju ja nad tegid suure osa tööst. Kes olid orjad? Orjad olid Rooma impeeriumis põhiline tootlik jõud. Nad moodustasid Rooma elanikkonnast umbes kolmandiku. Orje osteteti ja müüdi nagu tavaliselt kaupa, nad kuulusid peremehele, kellel oli õigus otsustada nende üle kõiges, sealhulgas elu ja
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1
1.Pane kirja antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Tähestik, demokraatia, poliitika, tänapäeva teadustele, meditsiin, rahvusvahelised mõisted, kohtupidamine, Ladina keel, Arhitektuur, Sõjandus, kunst 2.Kirjelda hellenite kasvatust, haridust ja igapäevaelu Poiste harimine/kasvatamine, tüdrukute harimine oli pere enda teha, ühiskond oli patriarhaalne, haridus – Homerose eeposed– sportlikud harjutused, aksepteeriti homosuhteid, naine kodus, vaestel vähe haridust, rikkad võimaldasid rohkem 3. Ateena Sparta Demokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid spartiaadid (10%) Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemise...
Sambaid hakati looma. Betooni hakati kasutama 9.Religioon: ristiusu teke ja levik ning tõus riigiusuks. -Tekkisid kristlased, neid kiusati taga ja tauniti nende usku. Kristlasted said enda usku palju inimesi, sest nad võtsid vastu kõiki, olenemata soost, rahvusest jne. Ristiusk hakkas levima ning seda aktsepteeriti. Ristiusust tehti lubatud usk riigis ning hakati taga kiusama hoopis mittteusklikke, ehk paganausulisi. 10.Antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos. -Meditsiinilised saavutused, hakati leidma, et jumal ei ole haigustes süüdi, vaid inimene ise, tuleb teha ravimeid. Matemaatilisi seosed loodi, teoreemid jne. Leiutati mingeid asju.
annaabi.ee 
