Perekonna roll inimese elus Perekonda kuulumist ja pere tunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Selleks et vastata küsimusele milleks inimesele perekond, on vaja mõelda milleks me üldse elame. Paljud rääkivad, et tähtsam on proovida elus kõike, näha tervet maailma, saada unustamata muljet. Aga see ei ole kõik. Tähtsaim on mitte jätta seda elu märkamata, aga jätta tükk sinust lapsed ja lapselapsed, kes saavad jätkata sinu põlvkonna. Selleks ongi meil vaja perekonna. Kuid se ei ole kõik. Peaasi on hoida soojad suhted perekonna liikmete vahel. Perekond peab olla tugev ja sõbralik. Perekonnas peab olla arusaam, iga inimene peab arusaama, et keegi ja
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid?
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid
SISSEJUHATUS Antud referaadis on uuritud isade rolli perekonnas, kuidas on see muutunud võrreldes vanade aegadega, isarolli muutumist peale lahutust (kuidas muutuvad isad jäädes perekonnast välja), millised on isa-tüübid, kuidas nad omavahel erinevad ning milline isatüüp on lapsele kõige parem. 3 1. TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS Tavaliselt peetakse ühiskondades tavapäraseks perekonda, milles on ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel elas perekonnas veel vanaisa ja vanaema. Emad kulutavad laste eest hoolitsemisele rohkem aega ning on lapse jaoks lähedasemad, isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid rekreatsioonialaseid tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Vanasti oli perekonnasüsteem täiesti erinev praegusest
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk......
3 suhtumise. See on sama, kui näha oma peegelpilti. Tänu lähedusele on õdede-vendade peegeldus oluline. Õiget vanust õe või venna saamiseks ei ole olemas, sest see, mis sobib ühele, ei sobi jälle teisele. Varem oli see tavaline, et lapsed sündisid järjest, kuid nüüd soovitavad eksperdid oodata iga lapse järel mõne aasta, kuid siiski otsustab iga perekond ise, milline vanusevahe neile sobib. Kui õed ja vennad on tihedas reas või nende vahel on suured vahed, siis laps harjub sellega, kuid iga laps areneb ikka erinevalt, seega ei ole õige öelda, mis on õige või vale. Nii on ka lapse saamise puhul. Vanasti arvati, et on normaalne last saada kahekümne aastaselt, kuid nüüd, et hea on last saada kolmekümneselt. See, mis on normiks täna, ei pruugi
sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi
Kõik kommentaarid