PÄIKE Päikese mass on Maast 330 000 korda raskem. Päikesesüsteemi massist 759 korda raskem. Läbimõõt 109 korda suurem kui Maal. Päike on tohutu energiaallikas Päikese kiirguse koguvõimsus ehk kiirgusvõimsus on 4 10 26 W. Maale langeb üks kahe miljardik kogu Päikese kiirgusest (Maale jõuab 1 / 2 miljardik osa ). Astronoomia seisukohalt tüüpiline kollane kääbustäht (massilt, läbimõõdult, temperatuurilt). Päike on hõõguv gaaskeha, kus toimuvad termotuumareaktsioonid, kus vesinikust tekib heelium ( need on Päikese energia allikaks) Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Edasiste reaktsioonide tõttu on tühine kogus ka raskeid metalle, mis moodustavad massist 2 %. Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu.
numbrikoht enne koma · Kümne Kü astendaja d j valitakse li k nii, ii et ta jaguks kolmega · Näide: 2,9 2,9·10 103 42·10-6 Kümnendeesliited · T tera 1012 triljon · G giga 109 miljard · M mega 106 miljon ilj · k kilo 103 tuhat · m milli 10-3 tuhandik · mikro 10-6 miljondik · n nano 10-99 miljardik ilj dik · p piko 10-12 triljondik Ühikute teisendamine · Suurema ühiku teisendamisel väiksemaks tuleb nihutada koma p paremale · Väik Väiksema ühik ühiku tteisendamisel i d i l suuremaks tuleb nihutada koma vasakule Elektriahelate koostisosad · Takisti · Kasutatakse ahelates voolu piiramiseks ja pinge alandamiseks · Jaotatakse püsi- ja muuttakistiteks
Kivimaterjalide hüdrofobiseerimisega tõstetakse pinnakihi vastupanuvõimet veele nii, et muud krohvi omadused (värvus, auruläbilaskvus, jm) ei muutu. Ei taga veekindlust. 9. Mis on kulumiskindlus? Kulumiskindlus on materjali omadus säilitada etteantud tööea jooksul hõõrduvate pindade vajalikud mõõtmed. 10. Mis on nanotehnoloogia? Nanotehnoloogiat nimetatakse järgmiseks tööstusrevolutsiooniks. • See tähendab tavaliselt skaala vahemikus 1 kuni 100 nanomeetrit (nanomeeter on üks miljardik meetrist). • Nanotehnoloogia manipuleerib asju nanoskaalal, mida nimetatakse ka atomaarseks- või molekulaarseks skaalaks. 11. Mis iseloomustab nanomõõtmelisi osakesi? Nanomõõtmelised anorgaanilised osakesed omavad suurt pindala / mahu suhet ja neil on unikaalsed füüsikalised ja keemilised omadused. 12. Milles avalduvad hõbeda nanosakeste antibakteriaalsed omadused? Hõbedat on paljudes valdkondades laialdaselt kasutatud, kuna see näitab tugevat
arendamine. · Targad materjalid reageerivad väliskeskkonna (pinge, temperatuur, niiskus, ph, elektri või magnetväljad) muutustele või muudavad ise keskkonda, milleks varem olid võimelised nö ,,tavamaterjalidest" seadmed, mis tihtilugu kallid ja keerulised. Nanotehnoloogia · Nanotehnoloogias kasutatakse materjale niivõrd väikeste osakeste tasemel, kus nad käituvad teistmoodi kui niiöelda suures olekus. · Nanoteaduse mõõtühikuks on nm ja see on üks miljardik meetrit (vrd juuksekarv: 50000nm) · Sellise suurusega mehhanismid kasutavad ära nähtusi ja struktuure mis on võimalikud ainult molekuli või mõne aatomi suuruses mõõtkavas. · Sellel pikkusel lasevad ennast paigutada umbes viis kuni kümme aatomit. · Materjalid, mis on nanoosakestega kaetud, suudavad end kaitsta kauem kui tavalised silikooni, õli või akrüüliga töödeldud esemed. Kriimustuskindlad klaasid · Kriimustuskindlate prilliklaaside valmistamisel
kattuvad paljude tavaliste haigustega. Arseen meie joogivees. Arseenimürgistuse oht ähvardab meid ka nüüdisajal. Fossiilkütuste põletamisel satuvad arseeniühendid tolmtuhana õhku, mida sisse hingame. Ühes tonnis kivisöetuhas on näiteks umbes 500 grammi arseeni. Tuhahunnikust viivad happevihmad arseeniühendeid loodusringesse. Ka looduslikud veed sisaldavad arseeni. Maailma Terviseorganisatsiooni standardi järgi on joogivee lubatav arseenisisaldus 10 ppb (parts per biljon, miljardik). Ajakirjanduse andmeil on Ülemiste järve vee arseenisisaldus lubatust 10 korda väiksem. Soomes, eriti Tampere ja Hämeenlinna ümbruses, on aga looduslike vete arseenisisaldus palju suurem. Paljudes paikades Maal (Hiinas, Indias, Vietnamis, mõnedes USA regioonides jm) on vee arseenisisaldus lubatust kümneid või sadu kordi suurem ning joogivesi põhjustab seal spetsiifilisi haigusi (nn mustjalg), mitmesuguseid nahahaigusi, vähktõvevorme jm. Ent ei ole halba ilma heata
vahemikku 50500 milligrammi, tavaliselt räägitakse 100 milligrammist. Fossiilkütuste põletamisel satuvad arseeniühendid tolmtuhana õhku, mida sisse hingame. Ühes tonnis kivisöetuhas on näiteks umbes 500 grammi arseeni. Tuhahunnikust viivad happevihmad arseeniühendeid loodusringesse. Ka looduslikud veed sisaldavad arseeni. Maailma Terviseorganisatsiooni standardi järgi on joogivee lubatav arseenisisaldus 10 ppb (parts per biljon, miljardik). Ajakirjanduse andmeil on Ülemiste järve vee arseenisisaldus lubatust 10 korda väiksem. Soomes, eriti Tampere ja Hämeenlinna ümbruses, on aga looduslike vete arseenisisaldus palju suurem. Paljudes paikades Maal (Hiinas, Indias, Vietnamis, mõnedes USA regioonides jm) on vee arseenisisaldus lubatust kümneid või sadu kordi suurem ning joogivesi põhjustab seal spetsiifilisi haigusi (nn mustjalg), mitmesuguseid nahahaigusi, vähktõvevorme jm.
Umbes 380 000 aasta pärast, kui kiirgustihedus oli jäänud piisavalt väikseks, said vesinikuaatomid moodustuda lihtsalt tuumade ja elektronide kokkusaamise teel, ilma et mõni footon neid kohe jälle lahutaks. Sellest ajast saadik on olemas reliktkiirgus ning Universum on vesinikuga täidetud. Universumi aatomitest koosnevas aines (välja jääb tume aine) oli 3/4 massiosa vesinikku, 1/4 massiosa heeliumi ja mõni miljardik massiosa liitiumi. Teised keemilised elemendid on tuumareaktsioonide saadustena hiljem tekkinud. Kui Universum veelgi jahtus, jagunes mass asümmeetriliselt ning moodustusid vesinikupilved. Gravitatsiooni toimel tihenesid need pilved algul galaktikateks ning hiljem prototähtedeks. Gravitatsiooni toimel tihenes aine niivõrd, et tuumasünteesis hakkasid vesinikutuumadest moodustuma heeliumituumad. Nii moodustusid esimesed tähed. Prootium
surmaED50 poolefektiivne doos-kemikaali doos, mis põhjustab 50% isendite l teatavat efekti LC50 poolletaalne kontentratsioon-kemikaali kontsentratsioon, mis põhjustab 50% isendite surma EC50 poolefektiivne kontentratsioon-kemikaali kontsentratsioon, mis põhjustab 50% isendite surma IC50 poolinhibitoornekontentratsioon-kemikaali kontsentratsioon, mis põhjustab 50% isendite surma ppmpart permillion, miljondik (106) ppbpart perbillion, miljardik (109) ADME- Absorptsioon, jaotumine, metabolism, väljutamine (Absorption, Distribution, Metabolism, Excretion) See, kui efektiivselt aine biolooglisedbarjäärid läbib, nimetatakse biosaadavuseks.Aine biosaadavus sõltub mitmetest selle aine omadustest: ·Hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, lipofiilsus ·Aine ioniseerumisvõime(kas aine esineb ioonina või mitte) ·Molekulkaal Lõpuks taandub aine liikumine organismis tema võimele läbida bioloogilisi
Enamik prootoneid jäid siiski ühinemata ning neist said edaspidi H-tuumad. Umbes 380 000 aasta pärast, kui kiirgustihedus oli jäänud piisavalt väikseks, said vesinikuaatomid moodustuda lihtsalt tuumade ja elektronide kokkusaamise teel, ilma ,et mõnifooton neid kohe jälle lahutaks. Sellest ajast saadik on olemas reliktkiirgus ning Universum on vesinikuga täidetud. Universumi aatomitest koosnevas aines oli 3/4 massiosa vesinikku, 1/4 massiosa heeliumi ja mõni miljardik massiosa liitiumi. Teised keemilised elemendid on tuumareaktsioonide saadustena hiljem tekkinud. Kui Universum veelgi jahtus, jagunes mass asümmeetriliselt ning moodustusid vesinikupilved. Gravitatsiooni toimel tihenesid need pilved algul galaktikateks ning hiljem prototähtedeks. 8 Gravitatsiooni toimel tihenes aine niivõrd, et tuumasünteesis hakkasid vesinikutuumadest moodustuma heeliumituumad. Nii moodustusid esimesed tähed
(28%). Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Päikese pinna temperatuur on 5800 K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana. Päike ei kiirga mitte ainult valgust ja soojust, vaid ka ultravioletset, röntgeni-, raadio- ja korpuskulaarkiirgust. Päikene kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Maale langeb üks kahe miljardik kogu Päikese kiirgusest. Päikese energia allikaks on termotuumareaktsioonid, kus vesinikust tekib heelium. Reaktsioonid toimuvad tuumas, kust kandub energia väljapoole kvantide järjestikuse neeldumiste ja kiirgamiste tulemusel. Nähtava pinna all asub konvektsioonivöönd, kus toimub energia ülekanne aine segunemise teel. Termotuumareaktsioonidel tekib peale kiirguste veel palju neutriinosid, mis on ülisuure läbitungimisvõimega.
Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot erinevatel andmetel 80-90%. Nägemisaistingu kujunemine: valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Inimene näeb valgusena elektromagnetlaineid pikkusega 380-770nm (nanomeeter so miljardik meetrit). Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena. Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutist. Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info kuklasagara nägemiskeskusse, kus võrkkestal
1. NANOTEHNOLOOGIA JA PATENTEERIMINE Nanotehnoloogia kui teadusharu ehk nanoteaduse uurimisobjektiks on peamiselt nanostruktuursete materjalide sünteesi, iseloomustamise, uurimise ja kasutamisega seotud valdkonnad, sh ka neile kasutuse leidmine. Nanomaterjale saab iseloomustada kui vähemalt ühel dimensioonil esineva nähtusega nanomeeterskaalal. Nanomeeter (nm) on üks miljardik meetrit (10-9 m) ehk sama palju väiksem meetrist, kui millimeeter on väiksem tuhandest kilomeetrist. Ühe nanomeetri pikkus on umbkaudu ekvivalentne kümne vesiniku ja viie räni aatomi joondatusega.2 Nanotehnoloogia tegeleb aine kontrollimise ja juhtimisega väga väiksel mõõteskaalal, üldjuhul vähema kui 100 nm ulatuses. Tegu on põhimõtteliselt molekulide ja aatomite individuaalse manipulatsiooniga.3 Euroopa Patendiamet4 defineerib nanotehnoloogiat järgnevalt:
Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot erinevatel andmetel 80-90%. Nägemisaistingu kujunemine: valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Inimene näeb valgusena elektromagnetlaineid pikkusega 380-770nm (nanomeeter so miljardik meetrit). Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena. Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutist. Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info kuklasagara nägemiskeskusse, kus võrkkestal
N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 (E- energiamuut; c2= 9*1016m/s) m=E/c2 Kui reaktsiooniga kaasneb energiamuut, esineb ka massimuut. Tavaliselt on massimuut reaktsioonides tühine. NT: 1 mooli H2 põlemisel vaakumis on massimuut m umbes 1 miljardik/g 1.3 Koostise püsivuse seadus Igal ühendil on kindel koostis, mis ei sõltu tema saamisviisist (1799a. J. Proust) NT: a) 2H2O = 2H2+O2; b) 2H2O2=2H2O+O2; c) loodusliku vee puhastumisel. Kõikidel juhtudel saadakse ühesuguse koostise ja omadustega aine. Koostise püsivuse seadus kehtib täielikult gaaside ja vedelike puhul (H2O, H2SO4, HBr, C6H6 jt.) Selliseid aineid nimetatakse DALTONIIDIDEKS.
tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine. Elavhõbeda puhul tuleb juttu teha bioakumulatsioonist. See tähendab püsivate ainete, mida organism ei lagunda ega väljuta, kogunemist elusorganismidesse. On ilmne, et niisuguste ainete kontsentratsioon elusorganismides kasvab järsult toiduahela piires. samuti loomade vananedes. Elavhõbe on tugevasti akumuleeruv. Näiteks merevees, milles Hg foon on alla 0,1 ppb (ppb=parts per billion miljardik osa) võib kalade koes kontsentratsioon ületada 0,5 ppm (ppm miljondik osa). Sellise kala söömine pole tervisele kasulik! Mõned kalad ja kalatoidulised loomad on siiski võimelised metüülelavhõbedat demetüleerima, vähendades niiviisi selle (ja enese) mürgisust. Seepärast on metüülelavhõbeda kontsentratsioon nende loomade maksas alati palju kõrgem kui mujal organismis. Kõige olulisemat elavhõbedareostust on läbi aegade tekitanud
Kärbse positsioon võiks jäädagi varieeruma, sest võimalusi ehk kohti, kus kärbes olla võiks, on ju lõpmatult. Seda kärbsele seletades, jõuab inimene äkki järelduseni, et mitte ainult kärbse positsioonil ei ole lõpmatult palju võimalusi, vaid ka tema kiirusel. Häiriv sumiseja võib liikuda ühe kilomeetrise tunni kiirusega paremale või sellest poole väiksema kiirusega vasakule või hoopis 0.55837 kilomeetrit tunnis allapoole. Mõeldes nüüd aga seda, et ,,siin" ja sellest miljardik sentimeetrit vasemal pool, on erinevad kohad, siis isegi tundlik kärbes ei tajuks vahet. Sama kehtib ka kiiruse kohta, keegi ei ole võimeline ütlema, kas kärbes lendab 0,25 km/h või 0,249999999 km/h. Seega on ta püstitanud väga olulise küsimuse. Teoreetiliselt on printsiibi kohaselt tõesti kärbes võimeline lendama lõpmatult paljude erinevate kiirustega ja olema lõpmatult paljudes erinevates kohtades, kuid praktikas on olemas limiit, enne
kui juurutamise teraapia on käimas. ¾ Juurutusmonitor Kui monitor liita laevade arvutites asuvate infopankadega, siis seda on võimalik rakendada olendi täiustamiseks, immutades võimeid info siirdamisega. Selle protsessi käigus näib, et negatiivsed vaimsed seisundid eemaldatakse ja vaimsed tõkestused lükatakse kõrvale. Monitor on moodulleeritud katehooliga (catecholine) kodeeritud laserkiir, mis läbistab subjekti silmamuna Maa nanosekundiga (üks miljardik sekundit). See võngutab alla sobivad optilised sagedused, mis organiseerivad harmoonilised vibratsioonid, mis levivad sobivatele retseptoritele. ¾ Catecholine Beta-Lipotropin 4753 on aine tehniline nimi, mida antakse tihti röövitavatele. Tema mõjuks on keha teatud närvirakkude plokkide eemaldamine, samal ajal võimendades röövitu teadvuse tasandit. See on kergelt enkefaliiniline melanotsüüti stimu-
Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot erinevatel andmetel 80-90%. Nägemisaistingu kujunemine: valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes (kepikestes ja kolvikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. Inimene näeb valgusena elektromagnetlaineid pikkusega 380-770nm (nanomeeter so miljardik meetrit). Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena. Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutist. Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info kuklasagara
annaabi.ee 
