. Leibniz seeria , on 8-bitiste arvutite seeria, mida tootis Apple oli saksa filosoof, matemaatik ja füüsik, kellel olid aastatel 19771993. Esimene Apple II mudel tuli müüki 5. laialdased teadmised ka paljudes teistes valdkondades. Ta juunil 1977. Arvuti kasutas MOS Technology 6502 töötas välja loogilise arvutuse, mis hiljem pani aluse mikroprotsessorit taktsagedusega 1 MHz . moodsate arvutite arhitektuurile. TCP pakett on reeglina , IP paketti sees.TCP see on transpordikiht, aga IP internetikiht. Kuna TCP protokoll on peaaegu alati kasutuses koos IP protokolliga, siis tavaliselt kutsutaksegi TCP/IP . TCP protokolli järgi saadetakse
kaart, mis müüakse eeltäidetuna, ning kuhu hiljem uut pileti-infot ei laeta. Kirjutamisprotsessi ajal sideseansi katkestamine (kaardi eemaldamine lugeja juurest) võib kaardi kasutuskõlbmatuks muuta. Kirjutamisoperatsioon on oluliselt (>10 korra) aeglasem kui UID lugemine. Sedaliiki kaardi omahind on 2-5 korda kõrgem lihtsaima kaardi hinnast. Keerukuselt järgmised on nn RFID smartcardid, mis sisaldavad lisaks kaardi UID-le ja mälule ka suhteliselt keerukamaid funktsioone täita suutvat mikroprotsessorit. Enamasti on sellises protsessoris realiseeritud krüptofunktsioonid. Kaarte saab kasutada maksesüsteemides, kus makseseade loeb kaardil olevat summat, arvutab sealt ostu maha ja kirjutab sinna uue, väiksema summa. Selline on näiteks Soomes mitmekordselt kasutatav ehk uute piletitega laetav Mifare DESFire kaart. Kaart võib pöördumisprotsessi ajal rikneda, kaardi pöördumisaeg on oluliselt aeglasem kui UID lugemine. Kaardi tüüpiline omahind ca 10 korda kõrgem kui lihtsaimal kaardil.
see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe takti ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt mõõdetakse protsessori kiirust instruktsioonides sekundis (IPS) ja ujukomaoperarsioonides sekundis (FLOPS). Mikroprotsessor on miniatuurne elektroonikaseadis, mis täidab protsessori ülesandeid ning on ehitatud ühe pooljuhtskeemina. Protsessori rolli arvutis täidavad tavaliselt üks või mitu mikroprotsessorit. Mälu http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/f/f8/Personaalarvuti_andmete_salvestamise_tyybid.PNG Personaalarvuti mälutüüpide suhted. Arvuti mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid binaarkujul. Mälu mahtu mõõdetakse baitides, harvem bittides. Mälu jaguneb primaar- ja sekundaarsalvestiteks. Primaarsalvesti moodustavad põhimälu (RAM) ja teised "sisse ehitatud" seadised. Sekundaarsalvestid on kõvakettad,
25, PC-DOS 1.1 April UK Lasti välja ZX Spectrum, mis põhines Z80 mikroprotsessoril ja mis võimaldas 3.5MHz 8 värvilist graafilist kuva. Mai USA IMB lasi välja kahepoolse 320KB floppy ketta. 1983 Aeg Koht Sündmus ? USA Apple tutvustas nende arvutit Lisa, esimene personaalarvuti, mis kasutas graafika kasutaja liidest. Lisa kasutas: Motorola 6800 mikroprotsessorit, 1MB RAM, 12 tollist mustvalget monitori, dual 5¼" floppy disk seadet ja 5MB kõvaketast. Kasutas Xerox Star operatsioonisüsteemi. Selle müük oli läbikukkumine tänu selle ülikallile hinnale(10 000$). Kevad USA IBM XT lasti välja, millel oli 10 MB kõvaketas ja 128KB RAM, kasutas MS-DOS 2.0, PC-DOS 2.0 operatsioonisüsteemi. Mai USA Lasti välja MS-DOS 2.01
Dos´i ja protsessori kiirus oli 4.77 ja Adam Osborne'il valmis esimene kaasaskantav arvuti: see maksis 1795 $ ja arvutiga oli kaasas 1500 $ eest tasuta tarkvara. Arvutil oli väike ekraan, modem ja kaks draiverit. Mitch Kapor lõi Lotus 1-2-3'e aastal 1982. 1983 tuli Compaq PC. 1984 Apple Macintosh . 1985 NSFNET, mis on moodsa Interneti eelkäia. Programmeerimiskeel C++ ja Page Maker graafika. 1986. aastal kasutas Compaq Deskpro 386 32 bitist mikroprotsessorit ja võimaldas teha 4 miljonit toimingut sekundis. 1987 lõi Intel oma arvutitele väiksemad disketid ja kasutatakse uut operatsioonisüsteemi OS/2 1988 võitis Pixar's "Tin Toy" suure filminduse, Akadeemia auhinna, Oskari, parima animeeritud lühifilmi eest. Hiljem 1995 aastal sai sama kompanii auhinna ka Toy Story eest. 1989 esitles Intel 486 protsessorit, mille sagedus on 33 MHz 1990. aastal avaldas Microsoft Windows 3.0 ka HTML kood ja WWW - ülemaailmne
võrreldes teiste tolle aja arvutitega kordi väiksemad. See aga tegi keerukamaks suhtlemise arvutite ja kasutajate vahel, mis oli seniajani toimunud perfokaartide ja juhtmete kaudu. 1970.aastal tegi IBM seadme "floppy disk", mis suurendas oluliselt andmete salvestamise mahtu ning andmetele ligipääsu kiirust. Foto 2. IMB System/360, 1964 8 5. Neljanda generatsiooni arvutid Arvutite areng muutus üha tormilisemaks. 1971.aastal esitles Intel esimese mikroprotsessorit Intel4004, mille 2300 transistorit suutsid sooritada kõiki arvuti protsessori ülesandeid. Intel4004 leiutamine muutis arvutite tootmise lihtsamaks ja odavamaks, see omakorda aitaks kaasa esimeste personaalarvutite tekkele. 1976 valmis ühekaardiline Apple II, autoreiks Steve Jobs ja Steve Wozniak. 1980 valmistas firma Seagate esimese kõvaketta, mille suurus oli 5MB. 1981 valmistas IBM esimese PC ehk personaalarvuti, mis kasutas operatsioonisüsteemina Dos´i. Samal aastal
"Opus 3" puhul on kombineeritud oreli lülitussüsteem süntesaatori protsessoriga.Need varased instrumendid olid väga keerulised, rasked ja kallid. Teine omadus, mida sellel ajal kasutama hakati, oli heeblite asendite salvestamine digitaalsesse mällu, mis võimaldas tämbrite kiiret vahetamist. 1978 tuli müügile Sequential Circuits'i "Prophet-5": esimene tõeliselt polüfooniline süntesaator ja ühtlasi esimene süntesaator, milles kontrollerina kasutati mikroprotsessorit ning mille tämbrikombinatsioone oli võimalik salvestada digitaalsesse mällu. "Prophet-5" oli ka füüsiliselt kompaktne ning võrreldes oma eelkäijatega väga kerge. Selle süntesaatori lihtne ja kasutajasõbralik konstruktsiooniparadigma muutus standardiks ka teiste süntesaatoritootjate puhul, tõrjudes aeglaselt välja palju keerulisema moodulkonstruktsiooni.Üheks esimeseks tõeliselt reaalajas töötavaks digitaalseks süntesaatoriks oli " Coupland Digital Music Synthesizer"
ühel või pikk aad# 3 aad arv KK #1. Mikroprogramm koosneb loogikamaatriksid: Kasut. mitmel integraallülitusel ehk operandi pikk aad# 2 operandi mikrokäskudest. Mikrokäsk on loogiliste funktsioonide kiibil asuvat protsessorit. Ühel pikk aad# resultaadi pikk aadr 1,5 elementaartegevus, mis realiseerimiseks. Maatriksid kiibil asuvat mikroprotsessorit aad arv #käsukogu# oper/result täidetakse jagunevad AND- ja OR nim. ka monoliitprotsessoriks. pikk aad# oper/result lühike operatsiooniautomaadis. maatriksiteks. Mõlemat liiki Mikroprotsessori seesmine aadr# Pikk aadress viitab mällu, 18.Juhtautomaat: *abstraktne maatriksid kujutavad endast juhtautomaat on kasutaja poolt
vastupidi protsessorist paljudesse väljunditesse, lugeda mälust käske ning salvestada sinna vajalikku infot. Siinis edastatakse andmeid mõlemas suunas. Siinidraiver- element, mis eraldab mingi seadme siinist. 21.MIKROPROTSESSORI ÜLDSTRUKTUUR (monoliitprotsessor,akumulaator, registermälu, ALU, siinipuhvrid, pinumälu osuti ). Mikroprotsessoriks nim. ühel või mitmel integraallülitusel ehk kiibil asuvat protsessorit. Ühel kiibil asuvat mikroprotsessorit nim. ka monoliitprotsessoriks. Mikroprotsessori seesmine juhtautomaat on kasutaja poolt programmeeritav või ümberprogrammeeritav. Mikroprotsessori põhilised komponendid: * registrid, * akumulaator, * ALU. Mikroprotsessor sisaldab mitmeid registreid, mida kasut. tehte tulemite või tehte vahetulemite lühiajaliseks salvestamiseks, selleks, et tulemid oleksid kiiresti saadaval järgmisteks teheteks. Akumulaator on protsessori üheks kõige tähtsamaks registriks, kuhu
lokaalne siin (local bus) ühendab omavahel protsessorit, vahemälu ja operatiivmälu. Sisend-väljundsiinid ühendavad erinevaid välisseadmeid protsessoriga. Nad on protsessoriga ühendatud nn. silla (bridge) abil, mille funktsioone täidab kiibistik emaplaadil. 1 Järgnev joonis illustreerib eelnevat juttu. Joonis 3 Joonisel on mustade nooltega tähistatud süsteemisiin System Bus, mis ühendab omavahel mikroprotsessorit, L2 vahemälu ning silda Bridge. Kuna sellise skeemi korral 1 Joonis 3 Sisemised siinid 14 puudus otseühendus protsessori ja põhimälu Main Memory vahel (protsessor sai andmeid ainult läbi L2 vahemälu), siis asendati protsessoris Pentium II süsteemisiin kahe iseseisva siiniga Backside Bus (BSB) ja Front Side Bus (FSB) (joonisel valged nooled). Uuenduse tulemusena kiirenes oluliselt andmevahetus, sest protsessor võib nüüd
Maksimaalne üleslaadimiskiirus on nii ADSL, ADSL2 kui ADSL2+ puhul 1 Mbit/s. Kõnealuste kiiruste puhul on tegemist teoreetiliste maksimumkiirustega. VDSL Väga kiire digitaalne abonentliin, väga kiire DSL. Digitaalse abonentliini asümmeetriline variant, mille andmeedastuskiirus allalaadimisel on 51,84 Mbit/s ja üleslaadimisel 2,3 Mbit/s. PLC Programmeeritava loogikaga kontroller, programmeeritav kontroller. Juhtseade, mis kasutab programmeeritavat mikroprotsessorit ja on tavaliselt programmeeritud IEC 61131 programmikeeltes. Programmeeritavaid kontrollereid liigitatakse sageli selle järgi, kui palju neil on sisend/väljundporte. Need on sageli RISC-põhised ning neid kasutatakse tööstuslike seadmete ja protsesside juhtimiseks reaalajas. GSM GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. Lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents) Groupe Spécial Mobile
Kõnealuste kiiruste puhul on tegemist teoreetiliste maksimumkiirustega. VDSL (Very-high-bit-rate Digital Subscriber Line) - väga kiire digitaalne abonentliin, väga kiire DSL. Digitaalse abonentliini asümmeetriline variant, mille andmeedastuskiirus allalaadimisel on 51,84 Mbit/s ja üleslaadimisel 2,3 Mbit/s. PLC (Programmable Logic Controller) - programmeeritava loogikaga kontroller, programmeeritav kontroller. Juhtseade, mis kasutab programmeeritavat mikroprotsessorit ja on tavaliselt programmeeritud IEC 61131 programmikeeltes. Programmeeritavaid kontrollereid liigitatakse sageli selle järgi, kui palju neil on sisend/väljundporte. Need on sageli RISC-põhised ning neid kasutatakse tööstuslike seadmete ja protsesside juhtimiseks reaalajas. GSM (Global System for Mobile communications) - GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents) Groupe Spécial
masinalähedane ja kiire keel AMD – 1969. a tekkis AMD ehk Advanced Micro Devices paralleelselt Inteliga, samadest inimestest, kes olid koos ära tulnud Shockley Semiconductorist ja asutanud Fairchild Semiconductorsi, ühed lõid Inteli ja teised lõid AMD ESIMENE MIKROPROTSESSOR – 1970. a tegi Intel esimese mikroprotsessori 4004, mikroprotsessor ise koosnes ainult ~2000-st transistorist ja töötas väga aeglaselt-108 kHz, seda mikroprotsessorit kommertsiaalselt väga ei toodetud, aga Intel hakkas selle põhjal arendama uuemaid ja paremaid mikroprotsessoreid, mida loodetavasti saaks ka müüa SQL – IBM-is prooviti leiutada uut andmebaasikeelt ja tekkis System R, mis aja jooksul kujunes sujuvalt SQL-iks, SQL on ühtlasi ka tänapäeval peamine andmebaasikeel ja on olnud seda päris pikalt. Esimese SQL andmebaasi töötas välja Honeywell(1976. a), hiljem muutus põhitootjaks Oracle ARPANET – 1971
operatsiooni sekundis), kuid ka sellel on omad vead. Taktsagedus ei ole ainuke omadus, mis paneb paika protsessori tegeliku töö kiiruse või efektiivsuse. Sülearvutite puhul võib näiteks määravaks saada protsessori voolu tarbivus. Mikroprotsessor on väike programmeeritav elektroonikaseadis, mis täidab protsessori ülesandeid ning on ehitatud ühe pooljuht integraallülitusena. Protsessori rolli arvutis täidavad tavaliselt üks või mitu mikroprotsessorit. Suurimad protsessorite tootjad on maailmas AMD ja INTEL. Protsessoreid on tohutult palju erinevaid marke erinevatest ajajärkudest: Inteli protsessorid: 1970. aastatel oli protsessorite tootmine alles lapsekingades ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessorid, millede taktsagedus oli vastavalt 5 ja 10 MHz. 1980. aastate alguses (1982) sai valmis 80286 protsessor, mille taktsagedus ulatus 12 MHz. 1985. Aastal valmis esimene 32-bitine protsessor 368DX
baas). Algoritmi programmilisel teostamisel tuleb koostada programm, mis on käskude jada, kusjuures need käsud määravad ära kõik juhtimiseks vajalikud operatsioonid, tehted lähteandmete ja vahetulemustega ning järgmise käsu aadressi. Programmi füüsiliseks kandjaks sobivad mitmesugused homogeensed struktuurid (mälud). Programmi töötlemiseks: käskude lugemiseks, dešifreerimiseks ja täitmiseks kasutatakse mingit universaalset diskreetset automaati, näiteks mikroprotsessorit. Programmi koostamist nimetatakse algoritmi programmiliseks modelleerimiseks, selle aparatuurset realiseerimist aga algoritmi aparatuurseks modelleerimiseks. 1.6.2. Algoritmide aparatuurne realiseerimine Automaatide aparatuurne realiseerimine algab automaadi matemaatilisest kirjeldusest, näiteks siirde- ja väljunditabelitest. Siirde- ja väljunditabelid erinevad kombinatsiooni- skeemide olekutabelitest selle poolest, et nad kajastavad ka automaadi olekute ajalist muutumist
poole - siinitsükli kaudu. Andmevahetus katkestustega - antakse aktiivsus sisend- väljund seadmetele Ilma katkestuseta andmevahetus - kõik väljundseadmed on passiivsed ja protsessor määrab ära pöördumise ja lahendab prioriteedi probleemi. Otsepöördusreziim e. DMA - korraldab ise andmevahetuse. Haarab juhtsiinid enda alla. Andmevahetus läbi DMA kontrolleri. Mikroprotsessoriks nim. ühel või mitmel integraallülitusel ehk kiibil asuvat protsessorit. Ühel kiibil asuvat mikroprotsessorit nim. ka monoliitprotsessoriks. Mikroprotsessori seesmine juhtautomaat on kasutaja poolt programmeeritav või ümberprogrammeeritav. Mikroprotsessori põhilised komponendid: * registrid, * akumulaator, * ALU. Mikroprotsessor sisaldab mitmeid registreid, mida kasut. tehte tulemite või tehte vahetulemite lühiajaliseks salvestamiseks, selleks, et tulemid oleksid kiiresti saadaval järgmisteks teheteks. Akumulaator on protsessori üheks kõige tähtsamaks registriks, kuhu enne tehte
kiirus ) on juhttoimeks töömasinale ning kindlustab tehnoloogilise protsessi ette- nähtud kulgemise nii etteandesignaali Xt,e kui häiresignaali h2 muutumisel. Elektri- ajami etteandesignaaliks Xe on tehnoloogilise parameetri etteandesignaali Xt,e ja tehnoloogilise tagasisidesignaali Xt,ts summa või vahe. Selliseid tehnoloogilisi tagasi- sidesignaale võib olla mitu ning elektriajami etteandesignaali moodustamiseks võib kasutada mikroprotsessorit või arvutit. Tööorgani liikumise juhtimiseks tuleb mõnikord reguleerida mitut elektriajami koordinaati, näiteks tema kiirust ja voolu (momenti). Sel juhul on võimalik kasutada erinevaid struktuuriskeeme. Ühise võimendiga skeem (joonis 4.3) võimaldab reguleerida kahte elektriajami koordinaati kiirust ja voolu (momenti). Joonis 4.3 Tagasisidesignaalid kiiruse ja voolu järgi Uts,ja Uts,i antakse koos kiiruse
Joonis 4.9 158 muutuval koormusel. Selleks võrreldakse juhtimissüsteemis pidevalt etteandekiirust * (seadekiirust) mootori tegeliku kiirusega . Tagamaks kiiruse juhtimist laias vahemikus, eriti aga madalatel kiirustel, tuleb kasutada suure eraldusvõimega tahhomeetreid ja väga lühikesi kvantimisaegu (samme). See nõuab kiiret arvutusprotsessi ja seega võimsat mikroprotsessorit. Mõõtetundlikkuse saavutamiseks ühendatakse tahhomeeter vahetult mootori võlliga, kus signaal on võrdeline pöörlemiskiirusega. Tegeliku-ja seadekiiruse erinevus määratakse kiiruse regulaatoris ning reguleeritakse muunduri võimsust selliselt, et mootor vähendaks kiiruste erinevust. See nõuab kiiruse reguleerimiseks suletud kontuuri. Elektriajami suletud kiirusekontuur on toodud joonisel 4.9. Juhtimisobjekt omab ülekandefunktsiooni
annaabi.ee 
