*muteerunud ehk ,,defektseteks" geenideks. Genotüübi ehk genoomi moodustavad kõik raku geenid, mis kanduvad ühest põlvkonnast teise. Seega genotüüp on geenide kogum, mis määrab mikroorganismide geneetilise potensiaali. Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse muutlikkus kolmeks: 1Modifikatsiooniline muutlikkus - mikroobides tekkinud muutused, mis DNA struktuuris jäävad avaldumata. Muutused leiavad aset ainult fenotüübis. Modifikatsioon kui kohastumuslik muutus keskkonnatingimustele järglastele edasi ei kandu. (Nt Staphylococcus aureus produtseerib penitsilliini lõhustavat ensüümi penitsillinaasi ainult penitsilliini olemasolu korral.) 2. Mutatsiooniline muutlikkus - on olemuselt bakteriraku DNA koodi muutumine. Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda. Toimuvat protsessi nimetatakse
hingamises). VÄÄVLIRINGE- biokeemiline tsükkel, kus ringlevad väävel ja tema ühendid, elusa ja eluta looduse vahel. Eripära: Muutub väävli o/a. Etapid: · Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks (divesiniksulfiid H2S) · Sulfiidi, elementaarväävli jt. väävliühendite oksüdatsioon sulfaatideks. · Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks · Väävliühendite konsentreerumine ja inkorporeerimine mikroobides orgaaniliseks väävliks. Inkoporeerimine- muutma oma keha omasteks, võtma vastu, omaks tunnistama. Inimese mõju väävliringele: · Avaldub peamiselt väävel(TRI)dioksiidi vabrikutest ja sisepõlemismootorites. · Vääveldioksiidid võivad olla sademete koostisosana HAPPEVIHAMDES( jõuab maapinnale ning oksüdeerub sulfaatideks, mis on toksiline taimedele). · Redutseerudes atmosfääris sulfiidideks või oksüdeerides sulfaatideks, tekitab
Vere punalibledes sisalduv pigment Hb kannab õhuhapnikku kopsudest kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse. Müoglobiin on kromoproteiid, mis salvestab nii selgrootute kui ka selgroogsete organismide kudedes hapnikku. Müoglobiin seob hapnikku pöörduvalt. Tsütokroomid kuuluvad kromoproteiidide hulka. Need on valgustneelavad pigmendid, mis toimivad redokssüsteemides elektronide vaheülekandjatena. Protsessi käigus muutub raua oksüdatsiooniaste. Tsütokroomid esinevad loomorganismides ja mikroobides, valdavalt anaeroobsetes. Ferritiin on organimisi rauasalvesti. Teiseks rauadepooks on hemosideriin. (25% kokku). Transferiini abil kantakse raud vabanemiskohtadest maksa, põrna ja luuüdisse. Fe leidub ka lihastes, nahas ja küüntes ning kuulub juustevärvi määravate pigmentide koostisesse. Rauapuudusel areneb kehvveresus, mida nüüdisajal leevendatakse rauapreparaatidega: orgaaniliste hapete soolade, FeSO4 või redutseeritud rauaga. Hemoglobiinis on peamine Fe kogus. Inimene saab
on antimikroobse toime oma liigi või ka teiste liikide suhtes. 20. Mikroorganismide (modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne) muutlikkus Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse mikroobide muutlikkus kolmeks: 1. Modifikatsiooniline muutlikkus - mikroobides tekkinud muutused, mis DNA struktuuris jäävad avaldumata. Muutused leiavad aset ainult fenotüübis. Modifikatsioon kui kohastumuslik muutus keskkonnatingimustele järglastele edasi ei kandu. Nt Staphylococcus aureus produtseerib penitsilliini lõhustavat ensüümi penitsillinaasi ainult penitsilliini olemasolu korral. 2. Mutatsiooniline muutlikkus - on olemuselt bakteriraku DNA koodi muutumine. Väljaspoolt geneetilist
Enamik baktereid kuuluvad hüdrofüütide hulka, kuid paljud pärm- ja hallitusseened on mesofüüdid, kuid nende seas leidub ka hüdro- ja kserofüüte. Mikroobidele on tähtis vee kättesaadav osa, mitte vee absoluutväärtus. aw=n1/n1-n2, kus n1 ja n2 on vastavalt lahusti ja lahustunud aine moolide arvud. Vee aktiivsus on vahemikus 0-1 ja iseloomustab substraadi suhtelist veesisaldust.. Mida väiksem seda kuivem ja destvesi on 1. Mikroobides toimub enamasti aw ühe lähedaste väärtuste juures. Nende võimalik kasv jääb vahemikku 0,61-1,0. Optimaalseks aw väärtuseks loetakse mikroobidele 0,98-0,99ja enamasti jääb sellesse vahemikku ka kiiresti riknevate toiduainete piim, liha, kala jt vee aktiivsus. Paljud bakterid ei kasva substraadi aw väärtustel 0,90-0,94. Ainult mõned pärmi- ja hallitusseente liigid võivad kasvada aeglaselt veel ka aw aktiivsusel 0,72-0,75. Vee aktiivsuse alandamine
Enamik baktereid kuuluvad hüdrofüütide hulka, kuid paljud pärm- ja hallitusseened on mesofüüdid, kuid nende seas leidub ka hüdro- ja kserofüüte. Mikroobidele on tähtis vee kättesaadav osa, mitte vee absoluutväärtus. aw=n1/n1-n2, kus n1 ja n2 on vastavalt lahusti ja lahustunud aine moolide arvud. Vee aktiivsus on vahemikus 0-1 ja iseloomustab substraadi suhtelist veesisaldust.. Mida väiksem seda kuivem ja destvesi on 1. Mikroobides toimub enamasti aw ühe lähedaste väärtuste juures. Nende võimalik kasv jääb vahemikku 0,61-1,0. Optimaalseks aw väärtuseks loetakse mikroobidele 0,98-0,99ja enamasti jääb sellesse vahemikku ka kiiresti riknevate toiduainete piim, liha, kala jt vee aktiivsus. Paljud bakterid ei kasva substraadi aw väärtustel 0,90-0,94. Ainult mõned pärmi- ja hallitusseente liigid võivad kasvada aeglaselt veel ka aw aktiivsusel 0,72-0,75. Vee aktiivsuse alandamine
nende summaarne energeetiline tulem 1300-1450 kcal. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ajutegevus vajab pidevalt glükoosi. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid, nad moodustavad üle 50% biosfääri orgaanilisest ainest. · Taimedes leidub neid koguseliselt kõige rohkem - 75-90% · Loomades on süsivesikute sisaldus tunduvalt madalam - umbes 2% · Seentes on süsivesikuid samuti kesiselt, kõigest 1-3% · Mikroobides 12 - 28% Süsivesikute summaarne sisaldus erinevates toiduainetes Toiduaine Süsivesikud g/100g Toiduaine Süsivesikud g/100g nisujahu 65,7-72,6 leib 42-51,5 rukkijahu 66,5-70,8 kaerahelbed 62-65,5 makaronid 70,9-75,5 kapsas 2,1-7,1 kartul 18,6-20,9 aedhernes 10,5-13,9
Enamik baktereid kuuluvad hüdrofüütide hulka, kuid paljud pärm- ja hallitusseened on mesofüüdid, kuid nende seas leidub ka hüdro- ja kserofüüte. Mikroobidele on tähtis vee kättesaadav osa, mitte vee absoluutväärtus. aw=n1/n1-n2, kus n1 ja n2 on vastavalt lahusti ja lahustunud aine moolide arvud. Vee aktiivsus on vahemikus 0-1 ja iseloomustab substraadi suhtelist veesisaldust.. Mida väiksem seda kuivem ja destvesi on 1. Mikroobides toimub enamasti aw ühe lähedaste väärtuste juures. Nende võimalik kasv jääb vahemikku 0,61-1,0. Optimaalseks aw väärtuseks loetakse mikroobidele 0,98-0,99ja enamasti jääb sellesse vahemikku ka kiiresti riknevate toiduainete piim, liha, kala jt vee aktiivsus. Paljud bakterid ei kasva substraadi aw väärtustel 0,90-0,94. Ainult mõned pärmi- ja hallitusseente liigid võivad kasvada aeglaselt veel ka aw aktiivsusel 0,72-0,75
bakteriostaatiline toime nt stafülo- ja streptokokkidele. Ekmoliin − saadakse kalade kudedest ja ta mõjub antibakteriaalselt soolehaigusi tekitavatele bakteritele. 19. Mikroorganismide (modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne) muutlikkus. Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse mikroobide muutlikkus kolmeks: 1. Modifikatsiooniline muutlikkus − mikroobides tekkinud muutused, mis DNA struktuuris jäävad avaldumata. Muutused leiavad aset ainult fenotüübis. Modifikatsioon kui kohastumuslik muutus keskkonnatingimustele järglastele edasi ei kandu. Nt Staphylococcus aureus produtseerib penitsilliini lõhustavat ensüümi penitsillinaasi ainult penitsilliini olemasolu korral. 2. Mutatsiooniline muutlikkus − on olemuselt bakteriraku DNA koodi muutumine. Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda.
37. Mis funktsioon on PHB graanulitel? PHB graanulid – lipiididesarnased ained, C-ja energiavaru. Moodustub C-allika poolest rikkas ja lämmastikuvaeses keskkonnas (nukleiinhapete ja valkude süntees takistatud). 38. Mis on volutiin Volutiin – polüfosfaat, varuaine. Kui Sulfaadivarud taastuvad, siis polüfosfaadi fosfaat lülitatakse nukleiinhapete koosseisu. Kui sulfaatvaeses ja fosfaadirikkas keskkonnas. 39. Milline on põhiline polüsahhariidne varu mikroobides? Tärklis, glükogeen, granuloos. Kõige põhilisem on glükogeen. 2. teema 1. Millised elemendid on vajalikud raku kasvuks? Mikro (CuZnMnMoVWSeSiNa)-ja makroelemendid (CHNOPSKMgCaFe) 2. Miks on vajalik kasvufaktorite lisamine mikroobi kasvukeskkonda? Looduslikud orgaanilised ained, mida organism ise ei sünteesi. Puriinid, pürimidiinid, AH, vitamiinid. 3. Kuidas on võimalik hinnata mikroobide kasvu mingil söötmel? Lisatakse söötmele indikaatorvärve
neid. Osa hüdrolüütilisi ensüüme on seotud raku pinnaga. Nende kaudu akurdatakse hüdrolüüsitav substraat raku külge. Nt tselluloosi hüdrolüüsiv kompleks tsellusoom. Eksoensüümid: tsellulaasid, amülaasid, proteaasid, penitsillinaasid, eksonukleaasid, invertaas, ksülanaasid, pektinaasid jne. Orgaaniliste ainete aeroobne ja anaeroobne oksüdatsioon. Tsitraaditsükkel, selle funktsioonid. Heksooside katabolismirajad mikroobides. Polümeersed suhkrud mikroobide toidulaual. Glükolüüs (tavaline ja ürgne), pentoosfosfaaditsükkel, Entneri-Doudoroffi rada. Erinevate suhkrute sisenemine glükolüüsi. Suhkrute fosforülaasid. Heksoosid (kuue süsinikuga suhkrud) on väga olulised ühendid mikroobidele. Looduses sünteesitakse neid suures koguses ja pärast taimede surma jääb see kõik lagundada mikroobidele. Tselluloos tselluloosi monomeeride vahel ja ahelate vahel moodustub palju vesiniksidemeid, mistõttu
mRNA alusel süntesitakse Rev valk, mis toob ka splaissimata mRNA tuumast välja. mRNA-de ümberpaiknemine raku tsütoplasmas peale tuumast väljumist. Transport mööda tsütoskeletti ja seostumine ankuvalkudega Juhuslik difusioon ja seostumine ankuvalkudega Osa mRNA-sid lagundatakse enne ankuvalkudega seostumist Geeniekspressiooni kontroll translatsiooni tasemel. Shine-Dalgarno järjestuse osa geeniekspressiooni kontrollis (mikroobidel) Mikroobides kontrollib translatsiooni konserveerunud nukleotiidne järjestus AUG koodoni ees. Sellele järjestusele ei pääse ribosoomid ligi kui sinna on seotud translatsiooni repressorvalk. Temperatuuri tõus lülitab sisse, ribolüliti välja, antisense RNA lülitab välja. Geeniekspressiooni kontroll fosforüülimise tasemel. Translatsiooni algatusfaktori eIF2 fosforüülimine proteiinkinaasi poolt viib valgusünteesi alla.
peremees (suurem) 2. sümbiant 1. KEHA PINNAL 2. KEHA ÕÕNES 3. KEHA ÕÕNES + RAKKUDES 4. RAKKUDE SEES kast – peremeesrakud ring – sümbiondi rakud 1. Naha pinnal: Inimese nahapinnal on sama palju sümbionte kui rakke – see on kaitse parasiitsete mikroobide eest. Ilma sümbiontideta läheksime kärna 2. soolestikus: Lõviosa bakteritest meie soolestikus on kasulikud, mis aitavad seedida. Inimesel puudub tsellulaas, mis mikroobides on olemas ja need aitavad meil taimetoitu seedida. Inimesel 10 korda rohkem kui keharakke 3. Leidub ainuõõssetel loomadel. Korallidel on see eluviisiks. Korallid elavad sümbioosis vaguviburvetikaga, kes tegelevad rakkudes ja ainuõõssetes fotosünteesiga – praktiiselt korallide ainus energiaallikas. Kui korallid paljunevad (suguliselt ja klonaalselt) niin võtavad nad vetikad kaasa 4. Endosümbiondid
annaabi.ee 
