(Gupta koolkond). · Gupta järgi on arhed lähedased grampositiivsete bakteritega ja evolutsioneerunud ühisest eellasest (mõlematel ka ühekihiline rakukest rühm Monodermata. Gramnegatiivsed bakterid on keerulisema kahekihilise rakukestaga ja evolutsiooniliselt nooremad rühm Didermata Hõimkond Actinobacteria (aktinomütseetide rühm). Suur ca 130 perekonda · Morfoloogiliselt on siin rühmas 1. ebakorrapärased pulgad ja mikrokokid, 2. bakterid, kelle elutsüklis on pulk-kokk-pulk tsükkel ja 3. mütseeliga vormid. · Aktinomütseetide mütseel on multinukleoidne Olulisemad seltsid: 1) Bifidobacteriales (seal vähe perekondi) ja 2) Actinomycetales (seal väga palju perekondi) Morfoloogia. · Väga paljud aktinomütseedid moodustavad substraadi- ja õhumütseeli. · Mütseel koosneb hargnenud hüüfidest. Kui septe esineb, siis harva ja rakud mütseelis
Vähendab oluliselt kolivormsesse mastiiti haigestumist III. Lüsotsüüm Avastaja Alexander Fleming Toimib peptidoglükaankihile N-atsetüülmuramidaas: lõhub -1,4-glükosiidsidet (katalüüsib H2O molekuli insertsiooni st hüdrolüüsi), toime GP bakteritele Lisatakse juustudele klostriidide inhibeerimiseks (nt Gouda, Edam) Toorpiima normaalne mikrofloora: 1. mikrokokid 2. strepto- ja laktokokid 3. GN pulkbakterid sh kolivormid 4. asporogeensed GP 5. Bacillus spoorid 6. juhuslik mikrofloora Suure arvukuse >105 CFU/ml korral moodustavad GN pulkbakterid 30% kultiveeritavatest bakteritest NB: Kultiveeritavate bakterite arvukus on kvaliteedi ja tootmiskultuuri indikaator Toorpiimale esitatavad mikrobioloogilised nõuded: Inglismaa: <2x104 CFU/ml Eesti: AM (30°C juures): <100 000 CFU/ml
Kõige kõrgema bakteritsiitse toimega on kiired lainepikkusel 250-260 nm.Pigmenti tootvad on kõige vastupidavamad kiirtele. Kasutatakse külmkambrite, ravi-jatööstusruumide õhu ning joogivee puhastamisel.Toiduainete ster.on raskendatud. Radioaktiivne kiirgus: alfa, beet, gammakiirgus. Kaasneb molekulaarstruktuuri lõhustumine.Kutsub esile vee radiolüüsi, mood.vabad radikaalid.Kiirgustundlikud-toidumürgistusi põhjustavad liigid. Mikrokokid taluvad kõrgemaid doose.Spoordi on vasupidavad.Kasutatakse meditsiinis, põllumajanduses, tööstuses.Raadiolained:elektromagnetlised lained, mikroobid hävivad kiiresti-kuid säilivad esialgsed toidu omadused.Ultraheli: mehaanilised võnked 20 kHz., asub väljaspool inimese kuuldepiiri.levib tahkes, vedelas, gaasilises. Mikr. Hävitavaks teguriks on kavitatsiooni efekt.-vedeliku pidevuse katkemine. 3. Keskkonna keemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust:
Tiina Alamäe Teatud juhtudel jäävad rakud pärast pooldumist kokku ja moodustavad agregaate ehk kogumeid. Agregatsioon on oluline diagnostiline geneetiliselt määratletud tunnus. Agregaate kirjeldatakse kõige rohkem kokkidel, aga neid esineb ka batsillidel ja hiljuti on näidatud ka spirillide agregeerumist ketiks. Agregatsioon vähendab eripinda ja on kasulik näiteks rakkude kuivamise takistamiseks. Naha pinnal on näiteks palju agregeerunud kokke (stafülokokid, mikrokokid). Naha pind on kuiv keskkond! Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Kokkide agregaadid Kui kokid poolduvad ühes tasapinnas ja moodustunud rakud jäävad kokku, siis moodustuvad agregaadid: kaksikkokid (diplokokid) ja ahelkokid (streptokokid). Diplococcus on kaksikkokk (diplokokk). Streptococcus (Diplococcus) pneumoniae on kaksikkokk. Agregaadi ümber ühine kapsel. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Kokkide agregaadid
kerakujulised ehk kokid, pulga- ehk silindrikujulised, spiraalsed ehk kruvikujulised mikroorganismid Looduses esineb kõige rohkem pulgakujulisi, vähem kerakujulisi ja kõige vähem spiraalseid mikroorganisme. Kokid (coccus, cocci) on kerakujulised bakterid läbimõõduga 1...2 m. Nad paljunevad pooldumise teel. Pärast pooldumist võivad nad üksteisest eralduda või jääda ka seotuks. Mikrokokid -- pärast pooldumist üksteisest eralduvad ja üksikutena paiknevad kokid. Kui kokid moodustavad pärast pooldumist pikema ahela (ehk keti), nimetatakse neid streptokokkideks (nt Streptococcus agalactiae). Diplokokid on pärast pooldumist kahekaupa paaristikku jäänud kokid. Kui kokid asetsevad segipaisatuna (viinamarjakobara taoliselt) nimetatakse neid kobar- ehk stafülokokkideks (nt Staphylococcus aureus).
Miks saab UV kiirgust kasutada mikroobimutantide saamiseks? Miks hapnik tugevdab kiirguste ohtlikku toimet? Kiirguse mõju sõltub selle lainepikkusest ja doosist. Mida lühem on valguse lainepikkus, seda suurem on tema energia. Päikesekiirgus (nähtav valgus, Uvkiirgus, infrapunane kiirgus, raadiolained) on Maa peamine kiirgusallikas. Pigmentatsioon kaitseb baktereid kiirguskahjustuste eest. Õhus on alati palju pigmenteerunud baktereid. Mikrokokid on nahapinnal elavad bakterid, keda alati rohkesti leidub ruumide õhus. Õhkkülvidest isoleeritakse kõige sagedamini perekondade Micrococcus, Corynebacterium, Mycobacterium ja Rhodotorula esindajaid. On võrreldud Micrococcus luteus'e kollaste ja valgete vormide vastupidavust valguskiirgusele. Valged vormid hukkusid valgusele eksponeerimisel. Kiirguse eest kaitseb ka polüsahhariidne kapsel!
fenoolpunane, 37 ºC TSC Clostridium perfringens D-tsükloseriin, naatriumsulfit keskelt must 37 ºC (anaeroobselt) DG18 pärmid ja hallitused klooramfenikool, dikloraan, glütserool 2025 ºC MSA mikrokokid ja stafülokokid mannitool, fenoolpunane, vastavalt lillad ja kollased naatriumkloriid 2537 ºC CFC Pseudomonas spp. tsefaloridiin, futsidiin, tsetrimiid 2025 ºC STAA Brochothrix thermosphacta streptomütsiin, tallium(I)atsetaat,
See on üks võimalus, kuidas neid hõlpsati saab eristada mikrokokkidest. Lüsostafiin on Staphylococcus simulansi eksoensüüm, mis lüüsib stafülokokkide rakke. Tal on glütsüül-glütsiin endopeptidaasne aktiivsus. Seega lüüsib ta neid glütsiinirikkaid peptiidsildu. Lüsostafiin on oluline ka stafülokokkide molekulaarbioloogias, kuna seda kasutatakse nende rakkude lüüsimiseks, et eraldada DNAd. Enamik stafülokokke on oksüdaasnegatiivsed, nendega sarnased mikrokokid aga oksüdaaspositiivsed. Streptokokkidest eristab neid katalaaspositiivsus. Stafülokokid jagatakse 19 koagulaaspositiivseteks (S. aureus jmt) ja koagulaasnegatiivseteks (S. epidermidis, S. saprophyticus jt liigid). Ökoloogia. Neid on looduses mitmel pool, kuid kõige enam siiski inimese ja loomade nahal, nahanäärmetes, limaskestadel, just ninasõõrmetes
Vee aktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega on kasutatav toiduainete ja söötade säilivuse pikendamisel. Kuid ainete konsentratsioon ei tohiks mõjutada nende kvaliteeti. Üheks vee alandamise meetodiks on toiduainete kuivatamine. Kuivtooted sisaldavad siiski suuremal või vähemal määral mikroobe ja on võimalik koguni patogeensete vormide olemasolu. Kuivtoodetes mikroobid ei paljune, kuid võivad säilida eluvõimelistena pikka aega. Nt stafülokokid, mikrokokid, piimhappebakterid ja teised võivad säilida eluvõimelistena nädalaid ja kuid. Paljud pärmseened, eriti aga hallitusseente ja bakterite spoorid, taluvad kuivust hästi ja võivad säiluda eluvõimelistena kümneid aastaid. Lahustunud ainete konsentratsioonid: Elu keskkonnas puutuvad mikroobid kokku lahustunud ainete erinevate konsentratsioonidega. See on erineva osmootse rõhuga. Rakusisene osmootne rõhk erinevatel mikroobidel kõigub suurtes piirides
Vee aktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega on kasutatav toiduainete ja söötade säilivuse pikendamisel. Kuid ainete konsentratsioon ei tohiks mõjutada nende kvaliteeti. Üheks vee alandamise meetodiks on toiduainete kuivatamine. Kuivtooted sisaldavad siiski suuremal või vähemal määral mikroobe ja on võimalik koguni patogeensete vormide olemasolu. Kuivtoodetes mikroobid ei paljune, kuid võivad säilida eluvõimelistena pikka aega. Nt stafülokokid, mikrokokid, piimhappebakterid ja teised võivad säilida eluvõimelistena nädalaid ja kuid. Paljud pärmseened, eriti aga hallitusseente ja bakterite spoorid, taluvad kuivust hästi ja võivad säiluda eluvõimelistena kümneid aastaid. Lahustunud ainete konsentratsioonid: Elu keskkonnas puutuvad mikroobid kokku lahustunud ainete erinevate konsentratsioonidega. See on erineva osmootse rõhuga. Rakusisene osmootne rõhk erinevatel mikroobidel kõigub suurtes piirides
liigikaaslased (u 2x kauem) asteriilsetes tingimustes. Neil on õhem soole limaskest ja toitained imenduvad kiiremini. Mikroobid kes ei põhjusta haigestumist tavalistel loomadel, on patogeensed mikroobivabadele loomadele. Aga nt amöboidsesse düsenteeriasse nad ei nakatu, sest nende sooles pole baktereid kellest amööbid toituvad. 34 Nahk nahapind on kuiv ja happeline (happeid toodavad stafülokokid ja higinäärmed). Tüüpilised nahaasukad on stafülokokid ja mikrokokid. Propionibacterium acnes on aerotolerantne anaeroobne bakter, keda isoleeritakse mädastest vistrikest. Brevibacterium on bakter, keda leidub rohkesti jalgade nahal ja kes põhjustab halba lõhna. Kui nahk hoida puhtana, siis on temal ainult normaalne mikrofloora, kes suudab elada nende ainete arvel , mida nahanäärmed eritavad. Kui nahk must, koguneb sinna orgaanikat ja võivad kasvama hakata mikroobid, kes ei kuulu naha normaalsesse mikrofloorasse. Pärast
Ioniseeriva kiirguse (ja kuivuse) toimel tekivad kaheahelalised katked DNAs DNA laguneb tükkideks. Ioniseeriv kiirgus lööb erinevatest molekulidest elektrone välja. Kui need liituvad hapniku molekuliga, siis moodustuvad hapnikuradikaalid, mis kahjustavad biopolümeere, eriti DNAd. Seega tugevdab hapnik ioniseeriva kiirguse toimet. Bakterite vegetatiivsed rakud on ioniseerivale kiirgusele palju tundlikumad, kui endospoorid. Erinevad bakterid ka erineva tundlikkusega. Mikrokokid ja streptokokid on küllalt resistentsed. G(+) bakterid vähem tundlikumad. Ioniseeriva kiirgusega steriilitakse operatsioonivahendeid, laboriplastikut (petritassid), süstlaid, aga ka toiduaineid (strateegilised toiduvarud, loomatoit, kanaliha), südameklappe, kõhresid, vaktsiine, ravimeid, vürtse). Et kiiritamisel toidu maitse ei muutuks, siis esmalt külmutatakse vedelas N, siis eemaldatakase vaakumiga õhk ja siis kiiritatakse (gammakiired!)
annaabi.ee 
