sugulastega kosja. Prits oli ääretult rõõmus lootes, et nüüd ei saa enam miskit viltu minna, aga ta eksis - Miina jooksis viimases hädas kodunt ära oma õe juurde. Seepeale solvus Prits, aga tal polnud midagi parata. Ka nüüd lootis Miina, et on Pritsust lahti peale sellist häbi, mis Pritsule osaks sai. Prits aga üritas veelkord. Nüüd hakkas Prits Miinale mesimagusa jutu ja ääretu leplikkusega lähenema. Ta üritas Miinaga igal võimalusel juttu teha. Kuid seegi polnud tõhus ja Prits arvas, et ta peaks Miinaga rohkem koos viibima. Nii soovitaski ta Miinat opmannile teenijaks, siis pidi ju Miina mõisas viibima ja pidi Pritsuga rohkem kohtuma. See kõik tõi aga Pritsule kasu asemel kahju. Opmann oli otsustanud Miina endale saada ja see pööraski Pritsu silmad lõplikult Miina pealt ära. Opmannil oli ju mõisas rohkem sõnaõigust ja Prits kartis, et kui ta opmannile vastu hakkab hoopis oma kohast ilma jääb
sugulastega kosja. Prits oli ääretult rõõmus lootes, et nüüd ei saa enam miskit viltu minna, aga ta eksis - Miina jooksis viimases hädas kodunt ära oma õe juurde. Seepeale solvus Prits, aga tal polnud midagi parata. Ka nüüd lootis Miina, et on Pritsust lahti peale sellist häbi, mis Pritsule osaks sai. Prits aga üritas veelkord. Nüüd hakkas Prits Miinale mesimagusa jutu ja ääretu leplikkusega lähenema. Ta üritas Miinaga igal võimalusel juttu teha. Kuid seegi polnud tõhus ja Prits arvas, et ta peaks Miinaga rohkem koos viibima. Nii soovitaski ta Miinat opmannile teenijaks, siis pidi ju Miina mõisas viibima ja pidi Pritsuga rohkem kohtuma. See kõik tõi aga Pritsule kasu asemel kahju. Opmann oli otsustanud Miina endale saada ja see pööraski Pritsu silmad lõplikult Miina pealt ära. Opmannil oli ju mõisas rohkem sõnaõigust ja Prits kartis, et kui ta opmannile vastu hakkab hoopis oma kohast ilma jääb
Olukorra tegi raskemaks ka asjaolu, et mõis oli selle abielu vastu, oli ju Päärn mitmel korral mõisale vastu hakanud. Juba Päärna isa oli mõisaga tülis olnud. Päärn oli väga kangekaelne ja järeleandmatu, kui ta nägi endal õiguse olevat. Päärn oli õiglane ja julge, ta astus alati (olenemata, kes ta vastas seisis) õiguse poolt ja ülekohtu vastu välja. Päärnal oli nende omaduste pärast ka omajagu vaenlasi. Tema "vaenlane number üks" oli Kupja Prits, kes tema peale nii Miinaga läbikäimise kui ka kupja sõna mitte kuulamise ja vastuhakkamiste pärast viha kandis. Päärna negatiivseks omaduseks võis pidada seda, et ta veri alati kaklusse kiskus, kui ta seda kuskil nägi. Päärn hakkas mitmel korral mõisale vastu ja sai selle pärast mitu korda mõisa tallis ja haagikohtuniku juures julmalt nuhelda. Päärnal oli ka üks konflikt Vaitla mõisa opmann Vinteriga. Ühel öösel kui opman jälle Miinale, kes ta teenija oli, ligi tikkuda üritas juhtus Päärn Miina
M- the jutt Miina mngis Madisega murul malet, mtiskledes moosisaiadest. Mdus mnusalt mngides mni minut, misjrel Miina Madise mtted mngult minema meelitas. Miina marrsis Madisega metsa maasikale. Mnusa mminaga meisterdasid mlemad maasikates maitsva metsmaasika moosi. Madis mugis Miinaga magusaid moosisaiu, mis maitsesid mnikord miskiprast mango maitseliselt. Mni minut mugimist, misjrel mlemad mnusa muigega musta maasturisse marssisid. Maasturis mngisid mudilased mnguasjadega, mis mlemale meeldisid. Mnguasjadega mngides mdusid minutid meeletu mhinaga. Mngimine muutus mudilastele mttetuks, misjrel mlemad meelsasti magusaid moosisaiu mnuga mugima marssisid.
ükskõikne ,ega näidand emotsioone välja. MART: Suur ja arukas. Ta loopis Pearut kividega ja hoidis kraavi kuival. Vahepeal lahkus Vargamäelt, kuid lõpuks tuli tyagasi ja hakkas taas Pearuga tülitsema. Peale tülitsemist ta jällegi lahkus. Pearu meenutab teda kui vänget, julget ja tääkat meest. JAAGUP: Pearu võttis Jaagupi sulaseks, et too toetaks teda võitlemaks Andresega, kuid läks hoopis ise Jaagupiga vastuollu. Jaagup kaevati pidevalt kohtusse ja teda peksti. Ta sai Miinaga lapse. Üldiselt oli Jaagup lihtne, kuid naiivne. RÄTSEP TAAR: Suur laulja, isamaaline, kõrgete mõtete ja aadetega idealist. Oli lühike ja matsakas. Tal oli värske jume, elavad ning lapselikud süütud sinised silmad. Talle väga meeldis laulda. Ta oleks võinud laulda hommikust õhtuni. Kui poisid, tüdrukud isamaalisi laule oskasid, siis võlgnesid nad selle eest tänu Taarile. Oli oma vilistamisega eeskujuks.
Võllamäe Päärn ja tema armastatu Huntaugu Miina. Selles tegevusliinis aitab pinget luua ka 19.sajandi eesti kirjanduse traditsiooniline intriig, mida rakendas oma näidendites ja jutudes juba Koidula. Teises liinis kannavad keskseid rolle Vaitla mõisa noorparun Herbert Heidegg ja kaunis prantslanna Juliette Marchand, vanaparuni nooremate laste guvernant(kasvataja). Teose esimene liin lõpeb õnnelikultMahtra sõjas käinud, kuid karistusest pääsenud Võllamäe Päärn teeb Miinaga pulmad. Vildel õnnestus ühendada ajalugu ja kirjandus, kujutada lähimineviku tõsielulisi sündmusi ning teha seda kaasakiskuvalt. Suurem osa ajaloolisest triloogiast ilmus aastatel 19021905 ajalehtedes ning eriti ,,Mahtra sõja" mõju eesti lugejatele oli vahetult enne 1905.aasta revolutsiooni ülisuur. ,,Mäeküla piimamees" (1916) Vilde viimaseks jäänud romaanis leiavad edasiarenedamist ajaloolise triloogia teemad
Järgmine samm Pritsult oli väga kaval, kuna ta läks Miinale kosja kõigi oma 1 sugulastega ning ta lootis, et enam ei saa midagi viltu minna. Miina aga tegi midagi hoopis ootamatut, nimelt põgenes kodunt õe juurde. Miina oli kindel, et peale sellist häbi, mis Pritsule langes, jätab ta tüdruku kindlasti rahule. Mees aga mõtles välja hoopis uue plaani, et hakkab tüdrukut meelitama sooja käitumise ja mesimagusa jutuga. Ta oli Miinaga koos igal vabal hetkel, kuid siiski jäi tema arvates sellest väheseks. Ta soovitas Miinat opmannile teenijaks, et siis saaks ka mõisas neiule lähedal olla. See kõik tõi hoopis Pritsule kahju, sest Miina oli meeltmööda ka opmannile ning enam polnud Pritsul mingisugust võimalust. Kupja- Prits pidi oma armsast Miinast loobuma, sest muidu oleks võinud ta kaotada oma hea töökoha mõisas. Pärast seda tahtis Prits Miinale kätte maksta, kuna see talle naiseks ei tulnud. Ühel
Pärast seda ei näinud Miina ega ka teised seda noormeest enam seal. Pärast seda juhtumit ei saanud Miina seda noormeest mõtteist ära ja ta nägi noormehe kuju alati endaga. Emale ta sellest aga ei rääkinud. Riinu mõtted olid aga Karusta Hinnu juures, kes elas nende veskis ja oli seal sulaseks. Riinu tahtis Hinnu endale väimeheks, kuid Miinale Hinn ei meeldinud. Miina isa oli juba 15 aastat surnud ja veski vajas peremehe kätt oli juba vana teine. Riinu hakkas Miinaga Hinnust rääkima, Riinule Hinn meeldis. Miina aga teda ei sallinud, mis sest, et Hinn Miinale nii hea oli ja aitas neid veskis. Lisaks oli Hinnul veel raha, millega oleks saanud veskit korda teha. Riinu käis Miinale Hinnuga peale, sest too tahtis veskist ära minna. Riinu ja Miina vaidlesid sel teemal. Riinu kartis, et tütreke jääb veel vanatüdrukuks. Miinale Hinn ei meeldinud, sest arvas, et Hinn on salalik. Ta oleval näinud kuidas Hinn
teada ei saaks. Leeni lahkus Vargamäelt ning uueks tüdrukuks tuli Miina. Juhtuski ükskord, et poisid Jaagupit varitsenud, kui ta Põlluotsa Roosile külla läks, ning peksid ta vaeseomaks. Kuidagi suutis Jaagup siiski Vargamäele roomata ning Miina aitas koos Mariga ta tüdruku asemele pikali. Miina põetas Jaagupit ning kui viimane hakkas tervenema, puges Miina poisi kõrvale voodisse. Aja möödudes märkaski Mari, et Miinaga pole kõik korras ning sai teada, et see Jaagupi last ootab. Jaagup aga võeti kroonuteenistusse, kust ta varsti tänu mitmetele ,,vahenditele" jälle koju lasti. Selle aja peale oli Miinal laps käes poeg. Pärast kroonust ,,äralubamist" hakkaski Jaagup Miina ja lapsega koos elama Miina lapsepõlvekodus, sest viiasel oli ema hiljuti ära surnud. Vargamäe Andrese pojad Andres ja Indrek olid erinevad nii oma väliumselt kui ka loomult.
................................. 16 2.1.3 Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola................................................................16 Peretütar Maie on kaunis, haritud, pisut edev ja tundetuhinaline neiu. Nii kindel oma armastuses, et enne hüppaks jõkke, kui läheb vastumeelsele mehele. Aga seekordki on õnne üle otsustajaks isa, kes algul tütre heaolust teps mitte ei hooli. Minu arvates on tema olukord väga sarnane ,,Saaremaa onupojas'' oleva Miinaga, kes pidi ka abielluma vastumeelse mehekandidaadiga ja enesel polnud selles mingit sõnaõigust, samas oma tulevasele julgesid mõlemad oma vastakaid tundeid tunnistada. Maiel oli rohkem vedanud, sest tal oli ema, kellele võis alati loota. Kuna neiu ei julgenud isale vastu hakata, paluski ta ema abi, sest teadis, et isa alati tema tahtmist teeb. Nagu õige tütar ikka, oli ka Maie tubli ja töökas ning aitas ja kuulas alati oma vanemaid. ......................17
nõus kohtus nende vastu tunnistama, et nad õiglase karistuse saaks. Taavet teeb silmad lahti ja siis sulgeb need uuesti, talle räägitakse et ta viiakse Tammistele, et sinna saab ta jääda, poiss ütles et küll küll tahan. Poisi pea oli uimane. Taavet küsis et kas see keda ta poolunes näinud oli, et kas see Tammistu Miina. Õues oli pime, silmad olid nii segased ja pea valutas väga. Miina sõitis siis kahe haigeganemaga , Miinaga oli kaasas ka Enn, vallavanem võttis kaks kurjategijat, viis nad vahi alla ja lõpuks viidi linna kohtu alla , ja lõpuks olid need ammu oodatud kohtulised käes. Haavatute voor seisatas veski ukse ees. Riinu tuli õue ja tädi ka, kes küsis kus sa ära jooksid, issand pojuke, kes seal. Tädile räägiti kogu lugu ära ja tädi oli ehmunud, et tahtis enda tütrekesele sellist meest ja see mees oli tema katuse all elanud ja teisi söönud. Riinul hakkas Hinnust kahju
Nii siis määratigi Päärnale 80 hoopi ja Miinale 18 hoopi. Opmann luges neid hoope, mis Miinale anti. Kui 18 sai täis, siis lasi ta veel edasi ja edasi anda neid hoope. Ta nautis teiste karjeid ja verd lendamas. Lõpuks, kui 30 hoopi sai täis, siis ta lasi lõpetada ja selja silgu soolveega ülekallata. Miina selg oli nii valus, nagu see põleks. Kui Miina endale riideid veel selga pani, ilmus välja kubjas. Ta rääkis Miinaga irvitavalt ja ütles, et kui ta oleks kupjaga abiellunud, siis ei oleks seda juhtunud. Miina sülitas kupjale otse näkku. Siis astus piitsutaja vahele ja ütles kupjale, et ta vaese tüdruku rahule jätaks. Teel koju nägi Miina Mai-d. Mai ei tundnud teda kohe ära. Kui lõpuks Mai mõistis, et see on Miina, siis ta küsis, et mis juhtus. Miina rääkis kõigest Mai-le. Mai küsis, et millal siis Päärn pidavat minema ja Miina ütles, et täna õhtul arvatavasti,
Nii siis määratigi Päärnale 80 hoopi ja Miinale 18 hoopi. Opmann luges neid hoope, mis Miinale anti. Kui 18 sai täis, siis lasi ta veel edasi ja edasi anda neid hoope. Ta nautis teiste karjeid ja verd lendamas. Lõpuks, kui 30 hoopi sai täis, siis ta lasi lõpetada ja selja silgu soolveega ülekallata. Miina selg oli nii valus, nagu see põleks. Kui Miina endale riideid veel selga pani, ilmus välja kubjas. Ta rääkis Miinaga irvitavalt ja ütles, et kui ta oleks kupjaga abiellunud, siis ei oleks seda juhtunud. Miina sülitas kupjale otse näkku. Siis astus piitsutaja vahele ja ütles kupjale, et ta vaese tüdruku rahule jätaks. Teel koju nägi Miina Mai-d. Mai ei tundnud teda kohe ära. Kui lõpuks Mai mõistis, et see on Miina, siis ta küsis, et mis juhtus. Miina rääkis kõigest Mai-le. Mai küsis, et millal siis Päärn pidavat minema ja Miina ütles, et täna õhtul arvatavasti,
ükskõikne ,ega näidand emotsioone välja. MART: Suur ja arukas. Ta loopis Pearut kividega ja hoidis kraavi kuival. Vahepeal lahkus Vargamäelt, kuid lõpuks tuli tyagasi ja hakkas taas Pearuga tülitsema. Peale tülitsemist ta jällegi lahkus. Pearu meenutab teda kui vänget, julget ja tääkat meest. JAAGUP: Pearu võttis Jaagupi sulaseks, et too toetaks teda võitlemaks Andresega, kuid läks hoopis ise Jaagupiga vastuollu. Jaagup kaevati pidevalt kohtusse ja teda peksti. Ta sai Miinaga lapse. Üldiselt oli Jaagup lihtne, kuid naiivne. RÄTSEP TAAR: Suur laulja, isamaaline, kõrgete mõtete ja aadetega idealist. Oli lühike ja matsakas. Tal oli värske jume, elavad ning lapselikud süütud sinised silmad. Talle väga meeldis laulda. Ta oleks võinud laulda hommikust õhtuni. Kui poisid, tüdrukud isamaalisi laule oskasid, siis võlgnesid nad selle eest tänu Taarile. Oli oma vilistamisega eeskujuks.
Mu jalg jäi järjest valusamaks ja Miina hingamine järjest vaevalisemaks. Lõpuks olime jõudnud kaldale." 5 Jõekaldal Me heitsime kaldale pikali, kuna me olime väga väsinud. "Mul on nälg, aga ma arvan, et täna ärme edasi liigu. Äkki tullakse rususid läbi kammima," arvas Miina. "Ma loodan ka. Aga nälg on küll suur," ütlesin ma. Ma märkasin ühte kohvrit meie poole ulpimas. "Äkki on seal kohvris midagi söödavat?" arvasin ma ja õngitsesin selle veest välja. Hakkasime Miinaga kohvrist asju välja kookima. Seal sees olid kaks mineraalveepudelit, valuvaigistit mis tulid meile väga kasuks, pähklid, pirukad, läkaköha surruti, paberid, pastakad ja riided. Need asjad olid väga hästi kokku pakitud ja kohvrisse mahutatud. "Jee!!! Nendest asjadest on meil palju abi!" rõõmustasime. "Näe! Seal on veel paar kohvrit!" märkas Miina. Need kookisime ka välja ja sealt saime palju vajalikku. Me saime kõhu veidike rohkem täis ja ka riideid rohkem ümber. Meie
annaabi.ee 
